Qasym-Jomart Toqaevtyń alǵysózimen «Sóztúzer» sózdigi jaryq kórdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń alǵysózimen buqaralyq aqparat quraldary mamandaryna arnalǵan «Sóztúzer» sózdigi jaryq kórdi. Memleket basshysynyń sózdikke jazǵan alǵysózin QR Prezıdenti Ákimshiligi basshysynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi kitaptyń tusaýkeser rásiminde oqyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Til - ulttyń ózegi. Onda halqymyzdyń búkil bitim-bolmysy kórinis tapqan. Baı ári shuraıly tilimiz urpaqtan urpaqqa jalǵasyp, elimizben birge jasap keledi. Shyn máninde til - jandy aǵza ispetti, udaıy jańaryp otyrady. Zaman talabyna saı jańa sózder qosylady. Keıbiri kónerip, sırek qoldanyla bastaıdy. Bul - zańdy qubylys. Biz úshin eń bastysy - qasterli tilimizdiń ǵasyrlar boıy qalyptasyp, ýaqyt synynan súrinbeı ótken tabıǵatyn buzbaı odan ári damyta túsý. Saýatty jazyp, durys sóıleı biletin halyqtyń tili ǵumyry bolady. Sondaı-aq kez kelgen salada emin-erkin qoldanylady. Táýelsizdik jyldarynda ana tilimizdiń órisi keńeıe tústi. Bilim men ǵylymnyń, ınternet pen bıznestiń tiline aınaldy», - dep atap ótedi Memleket basshysy.

Degenmen, Qasym-Jomart Toqaev aqparattyq tehnologııalardyń zardabyn tıgizetin tustary da joq emes ekendigin basa aıtady.

«Qazirgi jastar ádebı shyǵarma oqyǵannan góri til mádenıetiniń talaptary saqtala bermeıtin áleýmettik jelide otyrǵandy jón kóredi. Bul óskeleń urpaqtyń durys jazyp, sóıleı bilý qabiletine keri áserin tıgizýde. Til tazalyǵyn saqtaý isinde buqaralyq aqparat quraldary erekshe ról atqarady. Jurttyń bári maman emes. Jýrnalıster qaı sózdi nemese termındi qalaı qoldanysa kópshilik solaı kerek dep qabyldaıtyndyǵy jasyryn emes. Sondyqtan medıa salasy qyzmetkerleriniń sóz ónerin jetik meńgerýi asa mańyzdy», - dedi QR Prezıdenti.

Memleket basshysy ókinishke qaraı, aqparat quraldarynda sózder men tirkesterdi orynsyz nemese qate qoldaný faktileri jıi kezdesetindigine nazar aýdartady.

«Bul kemshilikti der kezinde túzetý mańyzdy mindet. Osyǵan oraı arnaıy sózdik jasalyp, kópshilikke usynylyp otyr. Munda sózderdi qate qoldaýdyń 2 myńnan astam naqty mysaly jınaqtalǵan. Onyń bári aqparat quraldarynan ózimiz kúndelikti kórip júrgen mysaldar. Sózdikte qate qoldanystardyń týyndaý sebebi aıqyndalyp, durys nusqasy kórsetilgen. Bul eńbektiń ereksheligi men praktıkalyq qundylyǵy osynda. Osy sózdikti daıyndaǵan bilikti mamandarǵa rızashylyǵymdy bildiremin. «Sóztúzer» BAQ salasy mamandarynyń ǵana emes qalyń kópshiliktiń ıgiligine jaraıdy dep senemin», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.


Seıchas chıtaıýt