Qasym-Jomart Toqaev jahandyq 4 úrdiske alańdaıtynyn aıtty
Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, búgingi geosaıası jáne geoekonomıkalyq ózgeristerge baılanysty alańdaýǵa barlyq negiz bar. Onyń oıynsha, myna aýqymdy úrdister úreı týǵyzatyn jahandyq ahýalǵa áser etedi: birinshisi - álemniń ártúrli aımaqtarynda sheshilmegen qaqtyǵystar men shıelenisterdiń kóbeıýi.
«Bul jikke bólinýdiń eski baǵyttaryn jandandyryp, jańa baǵyttaryn shyǵardy. Sonyń saldarynan álemdik derjavalar tolyq aýqymdy áskerı qaqtyǵys aldynda turdy», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Alańdaýǵa turarlyq ekinshi úrdis retinde ol jahandyq jáne aımaqtyq sýbektiler arasynda senim joqtyǵyn atady.
«Bul qazirgi ýaqyttaǵy qaýipsizdik pen qarýdy basqarý arhıtektýrasynyń buzylýyna ákelip, qaıtadan qarýlaný jarysynyń bastalýyna sebep bolady. Atalǵan jaǵdaı shekteýli sanktsııalar, saýda soǵystary, ǵarysh, kıber tehnologııalar jáne jasandy ıntellekt salasyndaǵy qarqyndy qarama-qaıshylyqta shıelenise túsýde. Munyń bári - tereńdep bara jatqan daǵdarystyń alańdaýshylyq týdyratyn shegi», - deıdi QR Prezıdenti.
Memleket basshysynyń pikirinshe, alańdaýshylyq týdyratyn taǵy bir úrdis – soltústik pen ońtústik arasyndaǵy teńsizdiktiń kúsheıýi, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne tehnologııalyq teńsizdik.
«Munyń bári jahandyq qaryz daǵdarysymen birge qazirgi álemdik ekonomıkalyq landshaftty burmalaıdy. Biz halyqaralyq seriktestik pen yntymaqtastyqty buzatyn protektsıonızm men ultshyl saıasattyń ósip kele jatqanyn kórip otyrmyz», - deıdi Toqaev.
«Tórtinshiden, qorshaǵan ortanyń quldyraýy – jahandyq deńgeıde turaqsyzdandyratyn faktorlardyń biri. Klımattyń, ásirese Ortalyq Azııadaǵy klımattyń ózgerý saldary ómirimizge qaýip tóndirýi múmkin. Bul – shóleıttený, muzdyqtardyń erýi, aýyzsý men sýarý kózderiniń sarqylýy. Osyndaı qıyn jaǵdaı oryn alyp turǵan kezde Qazaqstan ınklıýzıvti damýdy, jan-jaqty dıalogty jáne beıbitshilik úshin kúsh biriktirýdi qoldaıdy», - deıdi ol.