Kásiporyndar álemdik trendterden qalmas úshin jańa tehnologııalardy belsendi engizýge tıis — Bektenov
«Bizdiń aldymyzda eldiń berik ónerkásiptik negizin qalyptastyrý boıynsha mańyzdy mindet tur. Kez kelgen memlekettiń ónerkásip salasynyń tabysty damýy negizinen óńdeý sektoryna baılanysty. Sondyqtan, el ekonomıkasynyń qurylymynda óńdeý salasynyń úlesi bárinen joǵary turýǵa tıis. Aıta ketý kerek, ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha óńdeý sektory ónim shyǵarý kólemi jaǵynan taý-ken salasymen teńesti desek bolady. Bul jaqsy kórsetkish. Endi odan da joǵary deńgeıge jetkizý kerek», — dedi Úkimet basshysy.
Premer-Mınıstrdiń dereginshe, bıyl 4 aıdyń qorytyndysy boıynsha óńdeý ónerkásibindegi óndiris kólemi 5 paıyzdan astam ósti. Osy sektor boıynsha negizgi kapıtalǵa 403 mlrd teńgege jýyq ınvestıtsııa quıyldy.
«Qazir óńdeý salasynda metallýrgııa, mashına jasaý jáne azyq-túlik óndirisiniń úlesi eń joǵary bolyp otyr. Bizdiń aldymyzda lokalızatsııalaý deńgeıi joǵary óndiris tsıklin qurý boıynsha aýqymdy mindetter tur. Bul rette, óndiristi jańǵyrtý óte mańyzdy. Búkil álemde tsıfrlyq tehnologııalardy belsendi qoldaný, óndiristerdi robottandyrý jáne avtomattandyrý júrip jatyr. Álemdik trendterden qalyp qoımaý úshin bizdiń kásiporyndar da jańa tehnologııalardy belsendi engizýge tıis. Al, salalyq memlekettik organdar osy protsesti damytýǵa yqpal etetin qolaıly jaǵdaılar jasaýy qajet», — dedi Oljas Bektenov.