Kásipkerlerdi tekserý men jaýapqa tartý anaǵurlym azaıady
«Qabyldanǵan sharalar nátıjesinde shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy ishki ónimindegi úlesi 36,5%-ǵa deıin ósti. Al 2030 jylǵa qaraı bul kórsetkishti 40%-ǵa deıin jetkizýimiz kerek. Osy maqsatqa jetý úshin qazirdiń ózinde kásipkerlik qyzmette jańa retteýshi saıasat engizilýde. Qazir «Taza paraqtan bastaý» reformasy bıznesti belsendirý jolynda yntalandyrýshy sharalardyń tıimdiligin arttyrýda. Búgingi tańda 9 myń artyq talap alynyp tastaldy. Qalǵan 1 myńǵa jýyǵy bıznesti júrgizý jónindegi zań jobasy sheńberinde alynady. Bul qujat qazir Senat qaraýynda», - dedi Á. Smaıylov Úkimettiń búgingi otyrysynda.
Úkimet basshysy bıyldan bastap baqylaý men qadaǵalaý salalarynda táýekelderdi basqarýdyń avtomattandyrylǵan júıesi iske qosylǵanyn eske saldy. Bul bıznesti josparly tekserý men kásipkerlerdi jaýapqa tartý jaǵdaılaryn birshama qysqartady. Osy arqyly bıznes ákimshilik júktemeniń tómendegenin sezinýi kerek.
«Sonymen qatar salyqtyq yntalandyrý aıasynda byltyrdan beri 4% stavkamen bólshek salyq rejımi engizildi. Eńbekaqy tóleý qorynan biryńǵaı tólem engizilip, mıkro jáne shaǵyn bızneske jalpy qarjylyq júkteme 34,5%-dan 20%-ǵa deıin tómendedi. Degenmen keıbir máseleler sheshilmegen kúıinde qalyp otyr, olar óz kezeginde kásipkerliktiń damýyna kedergi keltirýde. Mysaly ákimdikter bıznestiń bazalyq ınfraqurylymǵa qosylý boıynsha artyp kele jatqan qajettiligin ıgere almaı otyr. Óńirler josparlanǵan jobalardy ýaqytyly paıdalanýǵa berý úshin ınjenerlik jeliler men kommýnıkatsııalardy jedeldetip júrgizýleri qajet», - dedi spıker.