Kaspııde Qazaqstan men Reseı áskerı teńizshileriniń birlesken oqý-jattyǵýy ótýde
Atalmysh oqý-jattyǵýdyń taqyryby – Kaspıı teńiziniń soltústik bóligindegi Ekonomıkalyq qyzmettiń obektilerin qorǵaý. Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń atynan Áskerı-teńiz kúshteri bas qolbasshysy basqarmasynyń jedel toby, áskerı-teńiz bazasynyń bólimshesi, «Oral» jáne «Mańǵystaý» zymyrandy-artıllerııalyq korablderiniń, «Jaıyq» gıdrografııalyq kemesiniń ekıpajdary qatysady. Budan ózge, oqý-jattyǵýǵa maıdan ushaqtary men armııa avıatsııasynyń tikushaqtary jumyldyryldy.
Birlesken oqý-jattyǵýdy Qazaqstan Áskerı-teńiz kúshteriniń bas qolbasshysy kontr-admıral Sáken Bekjanov basqarady.
Oqý-jattyǵý barysynda eki eldiń áskerı teńizshileri Qazaqstan men Reseı sý aılaǵynda ornalasqan Kaspıı teńiziniń polıgondarynda jaýyngerlik oqý-jattyǵý mindetterin oryndaýy tıis.
Atap aıtqanda, ekonomıkalyq qyzmet obektilerin kúzetý men qorǵaý jónindegi mindetterdi pysyqtap, jaýyngerlik is-qımyldardy júrgizýdiń jańa ádisteri men tásilderin úırenedi. Kemelerdiń ekıpajdary shartty áýe qarsylasynyń shabýylyna toıtarys berý jónindegi is-sharalar keshenin, áýe jáne teńiz nysandaryna artıllerııalyq atystar júrgizýdi oryndaıdy.
Sondaı-aq shartty túrde apatqa ushyraǵan kemege kómek kórsetý jónindegi mindetterdi pysyqtaıdy.