Kaspıı teńizi Araldyń kebin kıe me

AQTAÝ. QazAqparat - Kaspıı teńizi tartylyp barady. Ekologtar qart Kaspıı Araldyń kúnin keshe me dep alańdap otyr. Mamandardyń aıtýynsha, sońǵy 13 jylda teńizdiń soltústik bóligindegi sý deńgeıi 1,5 metrge tómendep, jaǵalaý 22 myń sharshy metrge qysqarǵan. Kók aıdynnyń tartylýyna ne sebep? QazAqparat tilshisi ekolog, ǵalymdar men turǵyndardyń pikirin bildi.

Sergeı Kýlkın Aqtaýda týyp-ósken. Es bilgeli qoldan qaıyq jasaıdy. Búginge deıin ol súıikti isinen qol úzgen emes.

40 jyl burynǵy Kaspııdiń kórinisin qazir saǵynyshpen eske alady. Onyń aıtýynsha, 1977 jyldan bastap Kaspııdiń sýy tola bastaǵan.

Sol kezderi ózi basqarǵan ıahta ortalyǵynyń jaǵalaýyn sý basyp qalǵan. Sondyqtan betonnan aılaq jasaýǵa týra kelipti.

«Buryn osy jerde Fetıs aılaǵy bolǵan. Qazir eshteńe joq, tek temirleriniń qaldyǵy kórinip tur. Sý tolǵanda eskirip, qırap qalǵan. Aılaqtyń ústine arnaıy asfalt salyp, adamdar keletin edi. Ústinde tipti toı da jasaıtyn. 2000 jylǵa deıin sý deńgeıi kóterildi. Keıin qaıtadan túse bastady. Bul arnaıy maýsymdyq qubylys dep oılaımyn. Arasyna ýaqyt salyp, sýy birde tolyp, birde tartylyp otyrady», - dep atap ótti ıahta ortalyq basshysy Sergeı Kýlkın.

Jaǵalaýdaǵy sý deńgeıiniń túsip ketýi úlken kemelerge de keri áserin tıgizgen.

Búginde olar úshin aılaqqa kirý qıyn. Tek shógimi 60 sm-den aspaıtyn shaǵyn qaıyqtar ǵana aılaqqa kire alady.

Al ekolog Kırıll Osınniń málimetinshe, teńiz deńgeıi 2006 jyly tómendeı bastaǵan.

Osy kúnge deıin 1,5 metr túsip ketken. Bul Baltyq júıesi boıynsha mınýs 28,23 metrge jetip qaldy.

Mamandar bul kórsetkish teńizdiń ekojúıesi úshin qaterli sanalady deıdi.

Bul jaıt Kaspıı teńiziniń ásirese, qazaqstandyq sektoryndaǵy jaǵalaý beldeýiniń ózgerýine alyp kelýi múmkin degen boljam bar.

«Buǵan Edil ózeninen quıylatyn sýdyń azaıýy jáne klımattyń jylynýy sebep boldy. Kúnniń jylynýynan qurǵaqshylyq jaılap barady. Sondyqtan aýaǵa býdyń kóterilýi azaıdy. Aıta keteıik, Kaspııge 140 ózen quıady, bastysy - Edil men Jaıyq. Qazir ózenderdiń ózi qurǵap qalǵan. Edil sýy da azaıyp keledi», - deıdi táýelsiz ekolog Kırıll Osın.

Jyl ótken saıyn Kaspııdiń tabany qumǵa, jıegi qaırańǵa aınalyp barady.

Jaǵalaýy sýalyp, tereńdegi tastary shyǵyp jatyr. Ǵalymdar teńizdiń tartylý qaýpi bar dep otyr.

«Sý deńgeıiniń tómendeýi, joǵarylaýy - tabıǵı protsess. Buǵan deıin de solaı bolǵan. Máselen, 1930 jyldary aýytqýdyń úlken kólemi baıqaldy. 1977 jylǵa deıin 3 metrge tómendegen. Al 1978 jyldan bastap kóterile bastady. Osylaısha, 1995 jyly teńizdegi sý deńgeıi +2,5 metrge deıin kóterilgen. Biraq 2005 jyldan bastap qaıtadan tómendeý protsesi bastaldy», - deıdi Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń ókili Álisher Ómirzaq.

Mamandar tez arada naqty sharalar qolǵa alynbasa, ekologııalyq ahýal qıyndaı túspek degendi alǵa tartyp otyr.