Kaspıı men Qara teńizdi jalǵaıtyn sý arnasy salyna ma
Onyń aıtýynsha, Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıin mundaı arnany salý týraly usynystar aıtylǵan. Qazirgi ýaqytta bul jobany iske asyrýǵa asa qulshynys tanytyp otyrǵandar baıqalmaıdy.
«Shyn máninde, Kaspıı teńizi - biregeı ekojúıesi bar názik ári tuıyq sý qoımasy. Kaspıı teńizin shartty túrde Qara teńizben baılanystyrýǵa qatysty qandaı da bir jobany nemese ırandyq jobalardy júzege asyrý úshin barlyq bes memlekettiń kelisimin alyp, tıisti ekologııalyq saraptama júrgizý qajet. Munda jobanyń ekonomıkalyq turǵyda qanshalyqty oryndy ekeni, ekologııalyq qaýipterdiń qanshalyqty úlken ekeni mańyzdy. Meniń oıymsha, muny mamandar zerdeleýi tıis», - Z. Amanjolova Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesin retteý týraly baspasóz máslıhatynda.
QR SІM ókili qazirgi ýaqytta Kaspıı teńizin qorǵaý máseleleri boıynsha 2003 jylǵy Tegeran konventsııasy men sáıkes hattamalar jumys isteıtinin eske saldy.
12 tamyz kúni Aqtaý sammıtine qatysqan bes eldiń basshylary Kaspııdiń quqyqtyq mártebesi týraly konventsııaǵa qol qoıdy. Konventsııada teńizge qatysty Kaspıı mańy elderi arasyndaǵy ózara qarym-qatynastyń barlyq quqyqtyq aspektileri qarastyrylǵan.