Kasperskıı zerthanasynyń basqarýshy dırektory ata-analarǵa úsh keńes aıtty

NUR-SULTAN. QazAqparat - Mekteptegi balalardyń jartysy «ózin moıyndatý» úshin ınternette beıtanys adamdarmen tanyssa, sol tanysqandardyń úshten bir bóligi tanysqan beıtanys adammen kezdesýge barady. Bul týraly Ortalyq kommýnıkatsııalar ortalyǵynda «Ózińdi jáne jaqyndaryńyzdy býllıng jáne kıberbýllıngten qalaı qorǵaýǵa bolady» taqyrybynda ótken brıfıngte aıtyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Bizdiń elimizde sońǵy ýaqytta tsıfrlandyrý aıtarlyqtaı alǵa órlep kele jatqany sondaı, balalardyń kóbinde smartfon nemese planshet bar. Ókinishtisi sol, mobıldi qural balalar úshin tanymdyq, álemmen baılanystyratyn qural emes, ata-ananyń ýaqytyn almas úshin qoldanylatyn qural sııaqty bolyp qaldy. Smartfon, planshet balalar úshin táýeldilik quraly bolyp barady. Ata-ana balasynyń onda ne istep otyratynyn qadaǵalamaıdy, sebebi qadaǵalaıtyn ýaqyty da kúsh-jigeri de joq», - deıdi Ortalyq Azııadaǵy, TMD jáne Baltyq elderindegi Kasperskıı zerthanasynyń basqarýshy dırektory Evgenıı Pıtolın.

Onyń aıtýynsha, ata-analardyń 40%-y balalarynyń qaıda, ne istep júrgenin qadaǵylary keledi, biraq qalaı qadaǵalaýǵa bolatynyn bilmeıdi.

«Ata-ana balasyna kóńil bólýge, qoldap-qolpashtaýǵa ýaqyt tappaǵan kezde bala nazardy basqa ortadan izdeı bastaıdy. Bálkim qatarlastarynan qoldaý izdeıdi, biraq olar bir-birin keleke etip, namysqa tıedi. Osyndaı jaǵdaıda bala ınternettegi beıtanys adamdarmen tanysýdy jón dep tabady. Mekteptegi balalardyń jartysy «ózin moıyndatý« úshin ınternette beıtanys adamdarmen tanyssa, sol tanysqandardyń úshten bir bóligi tanysqan beıtanys adammen kezdesýge barady. Osynyń arty qaıǵyly oqıǵalarǵa ulasyp jatady. Bizdiń zertteý boıynsha, mekteptegi oqýshylardyń jartysy áleýmettik jelige aty-jóni kim, neshe jasta, qaı mektepte oqıtyny, qaı mekenjaıda turatyny, tipti nege qyzyǵyp, nege áýestenetini týraly barlyq málimetti jazady. Shyn máninde ata-ana balasy týraly kóp nárse bile bermeıdi. Kıberbýllıngtiń saldary balańyz týraly aqparat tarap, aqshadan aıyrylý ǵana emes, eń qorqynyshtysy - bala kúızeliske túsip, ózin baǵalaýy tómendep, jaǵdaı sýıtsıd jasaýmen aıaqtalýy múmkin. Munyń bári ata-ananyń balasyn nazardan tys qaldyrýynyń saldary», - deıdi ol.

Ol ata-analarǵa úsh keńes aıtty.

«Birinshiden, ata-ana balaǵa meıirim, janashyrlyq tanytý kerek. Ekinshiden, tsıfrlyq tehnologııany meńgermegen bolsańyz - balańyzdyń nemen aınalysyp júrgenin qadaǵalaı almaısyz. Balanyń aldynda bedelińizdi túsirip almańyz. Úshinshiden, balańyzdyń qaıda júrgenin, ne kórip otyrǵanyn qadaǵalaýǵa múmkindik beretin tehnologııalar bar jáne ol qoljetimdi. Osy úsh nárseni qolǵa alsańyz - balańyzdy býllıngten qorǵaı alasyz», - deıdi Evgenıı Pıtolın.