«Kásiptik bilimde kedergi kóp» - baspasózge sholý
*** «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Elbasy jáne qazaq memlekettigi» atty kólemdi maqala jarııalandy. «Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń áıgili Ulytaý suhbatynda ultymyzdyń, elimizdiń tarıhı tereńinen oı qozǵap, onyń memleketimizdiń búgini men erteńi úshin mańyzdylyǵyna jan-jaqty toqtaldy. Bul suhbat, elim, jerim, ultym, qanym degen esh azamatty beıjaı qaldyrmaǵanyna suhbattan keıingi osy qysqa merzimde el gazeti «Egemenniń» betinde qanshama adamdardyń ún qosqandyǵyn aıtsaq ta dálel jetkilikti. El arasynda «Ulytaý suhbaty», «Ulytaý sabaqtary», «Ulytaý tolǵanysy», «Ulytaý - memlekettiń qaınar bulaǵy», «Ulytaý - memlekettigimizdiń qara shańyraǵy» sııaqty uǵymdar aıshyqtalyp, búkil qazaq dalasyna taralyp, qazaq memlekettiginiń jańa zamandaǵy jańa maqsattary da júrekke jyly qabyldanyp, ulttyq rýh, ulttyq sanaǵa oń áserin tıgizip jatqany da shyndyq»,- dep jazady maqala avtory Parlament Májilisiniń depýtaty, «Nur Otan» partııasy Saıası keńesiniń Bıýro múshesi Qýanysh Sultanov. Bas basylymda « Qazaq aqyny halyqaralyq deńgeıde ardaqtaldy» atty maqala basyldy. Jaqynda Almaty qalasyndaǵy Ulttyq kitaphanada Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty, respýblıkalyq «Qazaq úni» gazetiniń prezıdenti, «Aq jol» demokratııalyq partııasy tóraǵasynyń orynbasary, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, talantty aqyn Qazybek Isaǵa Máskeýdegi Halyqaralyq Jazýshylar odaqtary qaýymdastyǵynyń Sergeı Esenın atyndaǵy «Altyn kúz» ordenin tapsyrý saltanaty bolyp ótti. Sharaǵa Dýlat Isabekov, Temirhan Medetbek, Baqyt Sarbalaev, Amanhan Álim sııaqty bir top belgili aqyn-jazýshylar, respýblıkalyq BAQ ókilderi men Azat Perýashev bastaǵan birqatar saıasatkerler men qoǵam qaıratkerleri jáne ońtústik astana turǵyndary qatysty.
Kópshilikke keńinen tanymal «Kerimsal», «Qyzyl jyńǵyl», «Tátti shól» sekildi jyr jınaqtary arqyly ádebıetsúıer qaýymnyń kóńiliniń tórinen oryn alyp, ózindik órnegi bar óleńderi joǵary baǵalanǵan aqyn Qazybek Isa kóptegen respýblıkalyq jyr músháıralarynyń da jeńimpazy. Shynaıylyq pen tereń oıǵa, bederli beıneleý men názik lırızmge toly shaıyr shyǵarmalary qazaq oqyrmandarynyń júregine jol taýyp, halyqaralyq deńgeıde de tanymal bola bastady. Sergeı Esenın atyndaǵy «Altyn kúz» ordeni ıegeri atanýy sonyń aıǵaǵy der edik. Marapattaýǵa Máskeýden arnaıy kelgen Halyqaralyq Jazýshylar odaqtary qaýymdastyǵy tóraǵasynyń orynbasary, jazýshy Vladımır Seredın qazaq aqynyna syılyqty óz qolymen tabys etti.
*** «Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Májilis tóraǵasynyń orynbasary, «Nur Otan» partııasy fraktsııasynyń basshysy Darıǵa Nazarbaeva kásiptik-tehnıkalyq kadrlardy daıarlaý isine jeke kompanııalardy tartý qanaǵattanarlyq deńgeıde júrmeı otyrǵandyǵyna nazar aýdartty. Keshe, Májiliste onyń qatysýymen Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń otyrysy ótip, onda «Kásipqor» holdıngi» kommertsııalyq emes aktsıonerlik qoǵamynyń qyzmeti qaraldy. Jalpy, «Kásipqor» holdınginiń kolledjderinde shákirtterdiń barlyǵy memlekettik grantpen oqıdy eken. «Bul túlekter keıin jekemenshik kásiporyndarǵa jumysqa ornalasa ma?» dep surady D.Nazarbaeva. «Kásipqor» holdınginiń basqarma tóraıymy Eldana Sádýaqasova muny rastady: «Olar jeke kompanııalarǵa da jumysqa turady. ıAǵnı ekonomıkany kóterýge úlesterin qosady» dedi ol. - Osy eki izgi istiń basyn qosý jaıyn oılastyrýlaryńyz kerek! - dep keńes berdi Darıǵa Nursultanqyzy. - Memleket kolledjderdi ustap turýǵa jáne damytýǵa el bıýdjetinen qyrýar qarjy shyǵyndaıdy, óz esebinen mamandardy daıarlaıdy, biraq olar jeke kompanııalarǵa qyzmet etýge ketedi. Onyń ústine munaı-gaz salasynda ásirese, sheteldik kompanııalar kóp. Sondyqtan mamandardy daıarlaýdy múddeli kásiporyndar da qarjylandyrýlary kerek. Zań boıynsha jer qoınaýyn paıdalanýshylar, munaı óndirýshi kompanııalar ózderiniń aınalymdyq qarjylarynyń 1 paıyzyn kadrlardy ázirleýge baǵyttaýlary tıis. Sizder osy qarjynyń maqsatty jerine jumsalýyn úılestirýlerińiz kerek. Bul jaıynda «Kásiptik bilimde kedergi kóp» degen maqalada tolyq berilgen.
Osy basylymda «Pikir. Ýáj» aıdarynda «Qaýip: munaıdan ba, álde rýblden be?» degen másele kóterilip otyr. Osy oraıda gazet mamandardyń pikirin ortaǵa salǵan. Munaı baǵasynyń kúnnen-kúnge quldyraýy osy shıkizattan túsetin qarjyǵa asa mańyz beretin memleketter úshin qıynǵa soǵýda. Óıtkeni, munaı óndiretin kóptegen memleketterdiń qara altynnan túsetin paıdasy kemidi, bıýdjeti ortaıdy, ulttyq valıýtalary qunsyzdandy, ekonomıkalary toqyraı bastady. Muny eshkim joqqa shyǵara almasy anyq. Sol jaǵdaı búgin Qazaqstannyń da basynda bar. Budan biraz buryn Ulttyq Bank tóraǵasy Qaırat Kelimbetov «Munaı baǵasynyń túsýi de, Reseı rýbliniń qunsyzdanýy da bizge aıtarlyqtaı áseri joq» degen edi. Alaıda araǵa kóp ýaqyt salmaı bas bankır Almatyda ótken «Qazaqstandy qarjylandyrý ósimi» atty halyqaralyq forýmynda aldyńǵy aıtqan sózine kereǵar pikir aıtty. Ol «Qazaqstandy barlyǵy munaı óndirýshi el retinde tanıdy. Biz álemdegi munaı shyǵarýshy eń iri 20 eldiń qataryna kiremiz. Sondyqtan munaıdyń orta eseppen alǵandaǵy baǵasyna táýeldimiz. Baǵa barreli úshin 85 dollar bolýy múmkin, sál kóp, ne sál azdaý tirkelýi de yqtımal» deı kele, baǵa qubylysyna baılanysty; «Ony eshkim boljaı almaıdy. Baǵa qubylysy óte joǵary bolýy múmkin ekenin de túsinemiz. Tipti ol quldyrap ketýi de ǵajap emes. Al bul jaǵdaı Qazaqstan sııaqty munaı óndirýshi elge úlken qıyndyq ákelýi múmkin. Elimizge qazir Reseı ekonomıkasynyń, ásirese, rýbl baǵamynyń tómendeýi áser etip otyr. Óıtkeni Reseı - Qazaqstannyń iri saýda áriptesi» dep munaı baǵasynyń da, rýbldiń de bizge áseri bar ekenin moıyndady. *** «Ana tili» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıtetiniń uıymdastyrýymen Qaraǵandy qalasynda «Jahandaný baǵytyndaǵy ulttyq onomastıka» atty respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa ótti. L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-dyń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, QR Úkimeti janyndaǵy Respýblıkalyq onomastıka komıssııasynyń múshesi Bekjan Ábdýálıuly: «...ataý berý dese, atamyzdyń atyn ala júgirýdi ádetke aınaldyrdyq. Eger de osy baǵytymyzben kete beretin bolsaq, ártúrli máseleler týyndaýy múmkin. Sondyqtan memlekettik nysandarǵa adam atyn berýge moratorıı jarııalaýdy áli biraz jyldarǵa uzarta túsý kerek dep oılaımyn. Onyń ornyna, jer-sýdy tanýda, ony ataýda ǵasyrlar boıy jıǵan ushan-teńiz tájirıbemizdi búgingi kúnniń qajetine qalaı jaratamyz degen suraq kún tártibine shyǵýy tıis. Tarıhty onomastıka boıynsha jańǵyrtý máselesinde biz kóbine tarıhı tulǵalardy ǵana aıtamyz. Endi tarıhı jer-sý ataýlaryn da osy qatarǵa qoıýymyz kerek. Mysaly, Aınabulaq, Aınakól, Aıtoǵan, Aıyrkól, Aqbıik, Aqbulaq, Aqjaıyq, Aqırek, Aqkent, Aqkıik, Aqseńgir, Aqqaınar, Aqqum, Gúldala, Gúldisaı, Kóktuma, Kókseńgir, Saǵyzsaı, Sulýbel, Sulýtal, Sulýtór, Salqynbel, Salqyntaý, Saýmaltaý, Saýmalkól, Kúmisbulaq, Kúmistas, Tentekbulaq, Búldirgensaı, Bylqyldaq, Altynkól, Saǵyzsaı, Tobylǵysaı, Aqqaıyń, Qaıyńdy, Aqbulyń, t.b. sekildi kórkem ataýlardyń túsindirme sózdikterin jasaý qajet. Muny jańa mekeme ashýshy isker azamattardyń nazaryna usyný da qala, aýyl, eldi meken ataýlarynyń qazaqylanýyna septigin tıgizedi. Al Ańyraqaı, Túrkistan, Saýran, Syǵanaq, Ordabazar, Otyrar, Ordabasy, Ordakent, Ordataý, Saraıshyq, Ulytaý, Han Táńiri, Hantaǵy, Hantaý, Qaraýyltóbe, t.b. ataýlardyń tarıhtaǵy ornyn aıta otyryp, jarnamalaýdyń tetikterin qalyptastyrý aldymyzda turǵan úlken mindet» dep sabaqtady sózin. Bul kólemdi maqala basylymnyń sońǵy sanynda «Jahandaný baǵytyndaǵy ulttyq onomastıka» degen taqyryppen berilgen.