Kásipkerlikti damytý: Jumyspen qamtý jáne oqytý sharalary qalaı júzege asyp jatyr

Foto:
NUR-SULTAN. QazAqparat -2021 jyly qazanda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń memlekettik baǵdarlamalardy ulttyq jobalarǵa transformatsııalaý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda túrli baǵytta jobalar kesheni ázirlendi. Sonyń biri - Kásipkerlikti damytýdyń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq jobasy. Atalǵan joba kásipkerlik belsendilikti arttyrýǵa, kásipkerlerdiń ósýin jedeldetýge, jańa nıshalardy qalyptastyrýǵa, sonymen qosa básekelestikti damytýǵa baǵyttalyp otyr. Osy oraıda kásipkerlikti damytý, jumyspen qamtý jobalary men oqytý sharalary týraly tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda aıtylady.

Byltyr nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý merzimi aıaqtalǵan bolatyn.

Osyǵan oraı, Kásipkerlikti damytýdyń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq jobasyn júzege asyrý qolǵa alyndy.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi halyqty jumyspen qamtý departamenti dırektorynyń orynbasary Rýslan Tileýbaevtyń málimetinshe, atalǵan ulttyq joba sheńberinde birqatar is-sharany iske asyrý kózdelgen.

Ol úshin 2022 jylǵa respýblıkalyq bıýdjetten 33,2 mlrd teńge, al jergilikti bıýdjetten 8,5 mlrd teńge qarastyrylǵan.

«Ulttyq joba 10 mindetti kózdeıdi. Onyń 3-eýi halyqty jumyspen qamtý úshin járdemdesýge baǵyttalǵan. Naqtyraq aıtsaq, basty maqsat – azamattardyń óz isin ashyp, damytýyna jaǵdaı jasaý, sýbsıdııalanatyn jumys oryndaryn uıymdastyrý arqyly kásipkerlerdi qoldaý jáne kásipkerlerdiń qajettilikterine qaraı daǵdylardy damytý bolyp otyr», – dedi departament dırektorynyń orynbasary.

Jumys oryndaryn kóbeıtý

Rýslan Tileýbaevtyń málimetinshe, Ulttyq jobalar sheńberinde 2021-2025 jyldar aralyǵynda jalpy 2,5 mln jumys orny qurylady.

Atap aıtqanda, turaqty jumys orny – 803,7 myń, ýaqytsha jumys orny – 1 727,9 myń.

Al bıyl, ıaǵnı 2022 jyly 443,8 myń jumys orny qurylady dep josparlanǵan. Kásipkerlikti damytýdyń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq jobasy sheńberinde bes jylda 995 myńnan asa jumys orny qurylady.

Onyń ishinde 335 myń turaqty jumys oryndary, 660 myńy ýaqytsha bolmaq.

«Óz kezeginde, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi tarapynan 5 jyl ishinde 100 myń turaqty jáne de 630 myńnan asa ýaqytsha jumys oryndaryn ashý josparlanýda. Onyń basym bóligi jeke bıznes nysandaryn jumys kúshimen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan», – dedi ol.

Jumyspen qamtý

Sonymen qosa jastardy jumyspen qamtýǵa toqtalsaq, «Jastar praktıkasy», «Alǵashqy jumys orny», «Urpaqtar kelisimsharty» jobalarynyń arqasynda 29 jastan aspaǵan, mamandyǵy boıynsha jumys tájirıbesi joq, jaqynda oqýyn aıaqtaǵan nemese múldem joq adamdarǵa túrli qoldaý sharalary kórsetiletin bolady.

Bul jobalarmen 140 myńnan astam adamdy qamtý josparlanyp otyr.

Al zeınetkerlik jas aldyndaǵy adamdar úshin «Kúmis jas» jobasy iske asyrylmaq, onyń sheńberinde 20 myń adam qoldaý alady.

Budan basqa, departament dırektory orynbasary «Áleýmettik jumys oryndary» jobasyn iske asyrý arqyly 60 myńǵa jýyq adamdy jumysqa ornalastyrý múmkindigi qarastyrylǵanyn aıtyp ótti.

Al, jumysynan aıyrylǵan azamattarǵa «Qoǵamdyq jumystar» jobasy arqyly taǵy 415 myńǵa jýyq ýaqytsha jumys orny berilmekshi.

«Osy jobalardyń kópshiligine qatysý úshin jaqyn ornalasqan Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵyna júginý qajet. Ne bolmasa, Elektrondy eńbek bırjasy nemese Elektrondy úkimet portaly arqyly jumys izdep júrgen adam jáne jumyssyz retinde tirkelý qajet», – dedi Rýslan Tileýbaev.

Ol sondaı-aq, osy sharalardyń tıimdiligin arttyrý úshin «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde olardy iske asyrýdaǵy kemshilikter eskerilgenin, olarǵa sáıkes árbir nysanaly toptyń qajettilikterin eskere otyryp, ózgerister engizilgenin de eske salyp ótti.

Jalpy, Ulttyq jobany iske asyrý barysynda barlyǵy 100 myńnan astam jańa jumys orny qurylady.

3,5 mln adam jumyspen qamtýǵa járdemdesýdiń belsendi sharalarymen qamtylyp, 1,7 mln adam turaqty jumys oryndaryna jumysqa ornalasady.

Jumyssyzdyq deńgeıi 4,7%-ǵa deıin tómendep, halyqtyń naqty aqshalaı kirisiniń ósmi 27,1% deńgeıine jetedi.

Kásipkerlikke oqytý

Jalpy, kásipkerlikke oqytý sharalary aıasynda aýdandardyń master-josparlary jasalyp, «Bastaý Bıznes» jobasy boıynsha kásipkerlikke oqytý júrgiziledi.

Sondaı-aq jas kásipkerler men halyqtyń áleýmettik osal toptary qataryndaǵy azamattarǵa jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa mıkrokredıtter men granttar beriledi.

Departament dırektorynyń orynbasary Rýslan Tileýbaevtyń sózinshe, master-josparlar úı sharýashylyqtary men jergilikti kásiporyndardyń saýalnamalary negizinde jasalady.

Jalpy, 2022-2024 jyldary 163 master-jospar ázirlenedi.

«Master-josparlar negizinde kásipkerlerdi qoldaý «egistikten sórege deıin» óndiristik-ótkizý tizbegin qurý arqyly qamtamasyz etiledi. Ónim óndirýshiler men satyp alýshylardyń kelisýi, aýyl kásipkerleriniń ónimin kepildi túrde satý jáne satyp alý qamtylady», – dedi ol.

Departament dırektory orynbasarynyń aıtýynsha, atalǵan joba sheńberinde jyl saıyn 30 myń adamdy, onyń ishinde keminde 6 myń jas azamatty kásipkerlik negizderine oqytý josparlanǵan.

Oqýdy aıaqtaǵan jáne bıznes-josparyn qorǵaǵan qazaqstandyqtar jeńildikti sharttarmen memlekettik granttar men mıkrokredıtter alýǵa múmkindik almaq.

«Bul rette, jastardyń 20 myńǵa jýyq ókilin jáne azamattardyń áleýmettik osal sanattaryn jyl saıyn granttarmen qamtý josparlanýda. Al jeńildikti sharttarmen mıkrobıznes ashý jáne otbasylyq fermerlik sharýashylyqtardy óndiristik-ótkizý tizbekterine biriktirý úshin aýdandardyń master-josparlary jasalyp, sonyń negizinde beriletin bolady. Sondaı-aq grant alýshylardyń sanaty da qaıta qaraldy. 2022 jyldan bastap granttar jastarǵa, jumysqa qabiletti múmkindigi shekteýli azamattarǵa, ataýly áleýmettik kómek alýshy otbasy múshelerine jáne qandastarǵa jeke kásipti ashý maqsatynda berý josparlanyp otyr», – dep toltyqtyrdy Rýslan Tileýbaev.

Oqý 14 oblysta, 160 aýdanda iske asyrylady, sondaı-aq monoqalalar men oblys ortalyqtary, respýblıkalyq mańyzy bar elorda, Almaty, Shymkent sekildi qalalar qamtylǵan. Qaýipsizdik sharalaryn qamtamasyz etý maqsatynda joba boıynsha oqytý «Atameken Academy» platformasynda onlaın formatta ótedi.

Budan bólek, «Atameken» UKP basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary Narıman Ábilshaıyqov bıyl atalǵan joba «Bastaý 2.0» jańa formatynda júzege asatynyn atap ótti. Onyń aıasynda ónim óndirý kezeńderiniń tehnologııalyq kartalary ázirlenedi.

Bul tehnologııalyq kartalar suranysqa ıe baǵyttar boıynsha halyqty kásipkerlikke oqytýǵa jáne jańa salalardy tańdaýǵa kómektesedi.

Kásipkerlerdiń daǵdylaryn damytý

Kásipkerlerdiń qajettiligi boıynsha daǵdylaryn damytý jónindegi mindet sheńberinde Ulttyq jobada jumys berýshilerdiń suranystaryna sáıkes, oqý uıymdarynda da, tikeleı jumys oryndarynda da bilim berý, sondaı-aq talap etiletin daǵdylardy onlaın oqytý kózdelip otyr.

«Osylaısha, jumys berýshilerdiń suraýy boıynsha bilim berý uıymdarynda oqý úshin óńirlik kásipkerler palatalary men jergilikti atqarýshy organdardy tarta otyryp, óńirlik bóliniste suranysqa ıe kásipter boıynsha qajettilikti jyl saıyn aıqyndaý kózdeletin bolady. Jyl saıyn 11 myń adamdy oqytý josparlanyp otyr. Olar oqý aqysyn tóleý boıynsha memlekettik qoldaýmen, stıpendııamen, jol júrýge materıaldyq kómekpen, turýmen jáne medıtsınalyq tekserýden ótýmen qamtamasyz etiledi», – dedi Rýslan Tileýbaev.

Jyl saıyn 5 myńǵa deıin adam jumys ornynynan oqýǵa jiberiledi. Olar oqý aıaqtalǵannan keıin jumys berýshi qyzyǵýshylyq tanytqan jaǵdaıda turaqty jumysqa qabyldanady.

Talap etiletin daǵdylardy onlaın oqytý skills.enbek.kz platformasynda júzege asady.

Onda suranysqa ıe kásipter men daǵdylardy eskere otyryp, qysqa merzimdi onlaın kýrstardyń legi qalyptasady. Jyl saıyn 20-35 myń adamdy oqytý josparlanǵan.

«Elektrondy eńbek bırjasynda túıindeme ornalastyrý nemese bos jumys oryndaryn izdeý kezinde ótinim berýge jáne kýrstan ótýge bolady. Іzdenýshige tıisti ótinim berý jetkilikti. Kýrs aıaqtalǵannan keıin jáne jumys berýshi talap etetin daǵdylardy ıgergennen keıin jumys izdeýshi daǵdylardy ıgerý týraly sertıfıkat alady jáne ashyq bos orynǵa ótinim qaldyrady», – dep atap ótti Rýslan Tileýbaev.

Onyń málimetinshe, 5 jyl ishinde qysqa merzimdi kásiptik oqytýmen 205 myń azamat qamtylmaq.

Al 2025 jylǵa qaraı oqýdan keıin jumysqa ornalastyrý deńgeıi 52-den 80%-ǵa deıin ósedi dep josparlanǵan.


Nazerke Súıindik


Seıchas chıtaıýt