Kásipkerlikke ne kedergi? - baspasózge sholý
***
Ulybrıtanııanyń astanasy London qalasynda Qazaqstannyń Beıbitshilik pen kelisim ortalyǵy ashyldy. Ol Qazaqstan halqy Assambleıasynyń HHІ sessııasy sheshimderin júzege asyrý sheńberinde iske asyrylǵan sharalardyń biri boldy, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy « Londondaǵy Beıbitshilik pen kelisim ortalyǵy » atty maqalasynda.
Basylymnyń atap ótýinshe, ortalyqtyń ashylý saltanatynda Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary - Hatshylyq meńgerýshisi Eraly Toǵjanov, «Qazaqstan qaǵazy» AQ dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, Ulybrıtanııa Parlamenti qaýymdar palatasynyń depýtaty Tonı Boldrı, brıtandyq ınvestorlar, ǵalymdar, Qazaqstan men Ulybrıtanııa ekijaqty yntymaqtastyq kelisimin iske asyrý sheńberinde birlesken is-qımyldar atqarýshy kompanııalardyń ókilderi qatysty.
Toǵjanov óz sózinde saltanatqa qatysýshylardy etnosaralyq tózimdilik pen qoǵamdyq kelisimniń qazaqstandyq modelimen tanystyrdy. Sonymen qatar, QHA-nyń maqsaty men mindetteri týraly aıtty.
Ortalyqtyń akademııalyq dırektory bolyp taǵaıyndalǵan Kembrıdj ýnıversıtetiniń Ortalyq Azııa forýmynyń tóraǵasy Sıdhart Saksen jańa oshaqtyń jumys josparyna sáıkes aldymen «Inklıýzıvti kóptildilik» taqyryby boıynsha semınar ótkiziletinin aıtty. Sonymen birge, turaqtylyq ǵylymy boıynsha sarapshylar panelin qurý josparlanǵan. Onyń sheńberinde jer silkinisteriniń aldyn alý, klımat ózgerýi salasynda aldyńǵy qatarly tehnologııalardy damytý jáne paıdalaný máseleleri talqylanatyn bolady.
Ortalyq qyzmeti baǵyttarynyń qatarynda Ulybrıtanııanyń oqý oryndarynda N.Nazarbaevtyń etnosaralyq toleranttylyq jáne qoǵamdyq kelisimniń qazaqstandyq modeli týraly arnaıy lektsııalar kýrsyn uıymdastyrý, G-Global ıdeıasyn jyljytý, qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalaryn aǵylshyn tiline aýdarýǵa yqpal etý jáne t.b. bolady.
Osy basylymda, sonymen qatar, «Kásipkerlikke ne kedergi?» degen taqyryppen taldamaly materıal usynylyp otyr. Avtor birneshe kásipkerlerden osy salada kezdesetin kedergiler týraly egjeı-tegjeıli suraǵan. «Statıstıkalyq málimetterge júginetin bolsaq, Batys Qazaqstan oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń 1 shildege deıingi málimeti boıynsha óńirimizde 46 myń 862 nysan tirkelgen bolsa, sonyń tek 27 myń 489-y ǵana belsendi jumys istep tur eken. Sonda qalǵan 19 myń 373 nysannyń jumysyn jalǵastyryp kete almaı, turalap qalǵanyna ne sebep boldy? Jalpy, kásipkerliktiń damýyna ne kedergi bolyp otyr?» degen avtor, osy suraqtardyń jaýabyn sol salada júrgen azamattardan izdeıdi.
Máselen, Oral qalasynyń turǵyny, jeke kásipker Svetlana Lakeeva óz kásibin júrgizý úshin kepilzattan kóp kedergi kórgenin aıtady. Jeke oqý ornyn ashpaq bolǵan ol ákimdikten qurylysqa arnaıy jer alady. degenmen aqshasy jetpeı, «Damý» kásipkerlikti qoldaý qoryna barsa, olar ony bankke jibergen. Al bank kásipkerge qajetti 16 mln.teńgeni berý úshin shotyna 8 mln.teńge kepil salý kerektigin aıtqan. «Mende ondaı aqsha qaıdan bolsyn?!» deıdi kásipker.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Bizdi ajyrastyrǵan Anandı» degen taqyryppen Ońtústik Qazaqstan oblysynyń turǵyny Marjan S. atty oqyrmannyń haty berilip otyr. Oqyrmannyń jazýynsha, ol «teleserıaldardy toqtatsaq qaıtedi?» degen pikirge kelgen. «Sebebin ózderińiz de sezip júrgen bolarsyzdar. Birinshiden, adamdar altyn ýaqytyn joǵaltyp jatyr. Ekinshiden, jumys túgili, qonaqqa barsańyz da jóni túzý áńgime aıtylmaıdy. Ózderi kórip júrgen teleserıaldyń keıipkerlerin tilge tıek etkenderdiń ózara ursysyp qalǵanyn da kózim kórdi. Osyndaı oqıǵany men de basymnan ótkerdim...» deıdi ol.
Másele bylaı bolǵan eken. Turmysqa shyqqanyna eki jyl bolǵan Marjan, jasyratyny joq, teleserıaldardy keshkilik kórgendi unatatyn. «Óıtkeni aýylda odan basqa ermek joq. Enem men atamnyń da, kúıeýimniń de kóretini - «Kelin». Biraq muny kórgen qurly, Qudaı qosqan qosaǵymnan estimegen sózdi estımin. Eki sóziniń birinde basty keıipker Anandıdi úlgi etip, «sen de sondaı pysyq bolmaısyń ba?» dep mıymdy ashytady. Oǵan enem de qosylyp qoıady. Tike aıtpasa da, atam da áńgime arasynda kelinderdiń pysyq bolǵanyn qulaqqaǵys jasaıdy. Erte turamyn, kesh jatamyn. Úıdiń búkil sharýasy meniń moınymda. Odan basqa endi ne isteýim kerek?», - deıdi ol.
«Ornymnan turyp ketemin. Basqa bólmege baryp kóz jasymdy bir syǵyp alǵannan basqa ne isteımin? Atam men enem pysyq bolýdy eń aldymen ulynan nege talap etpeıtindigin túsinbeımin. Ne durys jumysy joq, dostarymen qydyryp, úıge tún ortasynda oralady. Bir eskertý jasap kórmeppin. Bul ony shyn súıetindigimnen bolar. Biraq kúıeýim súıýdiń ne ekendigin sezbeıtin sekildi. Onda nege úılendik?
Qazir aıaǵym aýyr. Ata-anamnyń qasyna kelip, «úıdegiler demalyp qaıtýǵa jiberdi» degen bir aýyz sózdi aldanysh etip júrgenime alty aı boldy. Kúıeýim jaqtan habar joq. Osyǵan qaraǵanda, aqyry ajyrasatyn sekildimiz. Ajyrassaq... bárine Anandı kináli bolatyn shyǵar» deıdi oqyrman.
Aısheshek Maǵaýına - kórnekti jazýshy Muhtar Maǵaýınniń nemeresi. Bolashaq jazýshy atasyna qarap, boı túzep keledi. Bıyl Aısheshek Londondaǵy Goldsmıt kolledjiniń stýdenti atandy. Armany - jazýshy bolý. Ázirge Aısheshektiń óleńderi, kórkem dúnıeleri aǵylshyn jýrnaldarynda jaryq kórýde, dep jazady «Aıqyn» gazeti «Aǵylshyn tilinde jazatyn kishkentaı qalamger» atty suhbatynda. Suhbat avtory kishkentaı qalamgermen ǵalamtor arqyly habarlasyp, áńgimelesken eken. Ózi kishkentaı bolsa da, úlken jazýshynyń nemeresi kesek sóıleıdi. «Atam maǵan qazaqtyń myqty bir tarıhı tulǵasy bolǵan sultannyń jary bolǵan Aısheshek begimniń atyn qoıypty. Bul kóne túrki esiminiń maǵynasy «aı» men «gúl». «Sheshek» - gúldiń túrkishe ataýy ǵoı» deıdi ol atyna baılanysty qoıylǵan suraqqa. «Kishkentaı kezimnen kórkem ádebıettiń ortasynda óstim. Ata-anam sııaqty jýrnalıstıka salasynda jumys isteýge, atam sııaqty kitap jazýǵa qyzyqqanym sodan shyǵar.Úıimde meni «jazýshy bolady» dep eshkim oılaǵan joq, ondaı ıdeıany syrttan maǵan eshkim tańǵan emes. Ádebıettiń óz jolym ekenin ózim sezdim. Qanymda bar qasıet deseńiz de bolady» deıdi taǵy jazýshylyq joldy qalaı tańdaǵanyn aıta kele.
*** «Lıter» gazetiniń «Dan ýchıtelıý» atty maqalasynda jazýynsha, Pavlodarda eń úzdik ustazdardy marapattaý tizimi uzartylǵan. Buryn dástúrli túrde oqý jylynyń basynda úsh ustaz ulyqtalyp kelse, endi tórt muǵalimge syı-sııapat kórsetiletin bolǵan. Al olardyń barlyǵyna sý jańa avtokólik tartý etiledi. Buryn tek orta mektepter men joǵary oqý oryndarynyń ustazdary atalyp kelse, bıyl daryndy balalarǵa arnalǵan arnaıy vokaldyq-hor pánderi mýzykalyq mektep-ınternatynyń oqytýshysy ıAna Kasıan júldeger atanyp otyr. Sonymen qóatar, Altynsarın atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-ınternatty 21 jyl boıy basqaryp kelgen Maqajan Jylqybaev ta jańa «Shkodanyń» kiltin aldy. Sondaı-aq Ekibastuz qalasyndaǵy «Qaınar» oqý ortalyǵynyń dırektory Farzııa Klepıtsa men daryndy balalarǵa arnalǵan oblystyq qazaq-túrik lıtseı-ınternatynyń hımııa páni muǵalimi Almas Ordabaev temir tulparlarǵa jaıǵasty.