Kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteý saıasatynda aqparattyq quraldardy paıdalanatyn bolady.
Sáıkesinshe, kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteý saıasatynyń negizinde aqparattyq quraldardy paıdalanatyn bolady. Bul ýaqyt jáne qarjy shyǵynynyń naqty qunyn aıqyndaýǵa múmkindik beredi. Atalmysh tásil - gollandyq model dep atalady. Germanııa, Danııa, AQSh sııaqty elderde, Nıderlandynyń ózinde jáne basqa da kóptegen elderde reformalar júrgizý kezinde paıdalanyldy. Qazaqstanda bul model bıznestiń operatsııalyq shyǵasylaryn baǵalaý úshin Prezıdenttiń olardy 2011 jylmen salystyrǵanda 2015 jylǵa qaraı 30%-ǵa qysqartý jónindegi tapsyrmasyna sáıkes 2010-2014 jyldary engizilip, synaldy. Zertteýdi Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń tapsyrmasy boıynsha Ulttyq taldaý ortalyǵy júrgizdi.
***
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysy №672
2016 jylǵy 7 qarasha Astana, Úkimet Úıi
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń «Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń Reglamenti týraly» 2002 jylǵy 10 jeltoqsandaǵy № 1300 jáne «Kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteýdiń 2020 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn bekitý týraly» 2014 jylǵy 18 sáýirdegi № 380 qaýlylaryna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly
Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti qaýly etedi:
1. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine mynadaı ózgerister men tolyqtyrýlar engizilsin:
1) «Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń Reglamenti týraly»
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2002 jylǵy 10 jeltoqsandaǵy № 1300 qaýlysynda (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 2002 j., № 44, 443-qrkat):
kórsetilgen qaýlymen bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń Reglamentinde:
34-2-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«34-2. 2015 jylǵy 29 qazandaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń
Kásipkerlik kodeksi 82-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen rettegish quraldy engizýdi nemese jeke kásipkerlik sýbektilerine qatysty retteýdi qatańdatýdy júzege asyrýdy kózdeıtin qujattardyń jobalary boıynsha kásipkerlik jónindegi ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen retteýshilik eserdi taldaý rásimi aldyn ala júrgiziledi.»;
50-tarmaqtyń 11) tarmaqshasy mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«11) qaýly jobasy boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásipkerlik kodeksine sáıkes retteýshilik eserdi taldaý júrgizilgen jaǵdaıda, qaýly jobasyna Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti janyndaǵy Kásipkerlik qyzmetti retteý máseleleri jónindegi vedomstvoaralyq komıssııanyń hattamalyq sheshimi jáne kásipkerlik jónindegi ýákiletti organnyń retteýshi memlekettik organdardyń belgilengen rásimderdi saqtaýy týraly qorytyndysy, sondaı-aq retteýshilik áserdi taldaý nátıjeleri qosa beriledi.»;
105-tarmaqta:
altynshy bólik mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«Qorytyndy jobasynda respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdiń jáne (nemese) Ulttyq qordyń túsimderin qysqartýdy nemese shyǵystaryn ulǵaıtýdy kózdeıtin normalar týraly málimetter, osyndaı normalar boıynsha Respýblıkalyq bıýdjet komıssııasynyń qorytyndysy, zań jobasynda usynylatyn normalardyń Konstıtýtsııaǵa, qoldanystaǵy zańnamalyq aktilerge sáıkestigi týraly málimetter, olardy qabyldaýdyń oryndylyǵy, sondaı-aq rettegish quraldy jáne onymen baılanysty talaptardy engizýdi nemese jeke kásipkerlik sýbektilerine qatysty retteýdi qatańdatýdy júzege asyrýdy kózdeıtin normalar týraly málimetter qamtylýy tıis.»;
mynadaı mazmundaǵy segizinshi bólikpen tolyqtyrylsyn:
«Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń depýtattary bastamashylyq jasaǵan rettegish quraldy jáne onymen baılanysty talaptardy engizýdi nemese jeke kásipkerlik sýbektilerine qatysty retteýdi qatańdatýdy júzege asyrýdy kózdeıtin zań jobalary boıynsha retteýshilik áserdi taldaýdy rettegish quraldy jáne onymen baılanysty talaptardy engizý nemese jeke kásipkerlik sýbektilerine qatysty retteýdi qatańdatýdy júzege asyrý kózdeletin memlekettik basqarý salasynda nemese aıasynda basshylyqty júzege asyratyn memlekettik organ kásipkerlik jónindegi ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen júrgizedi.»;
108- tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«108. Prezıdent, Parlament depýtattary, Úkimet bastamashylyq jasaǵan zań jobalaryn Parlamentte qaraý barysynda ýákiletti adamdarǵa Úkimet basshylyǵynyń aldyn ala kelisiminsiz zańnyń tujyrymdamasyna nemese onyń quqyqtyq mazmunyn ózgertýge baılanysty, onyń ishinde rettegish quraldy jáne onymen baılanysty talaptardy engizýmen nemese jeke kásipkerlik sýbektilerine qatysty retteýdi qatańdatýdy júzege asyrýmen baılanysty (zań tehnıkasyna qatysty túzetýlerdi qospaǵanda), sondaı-aq respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdiń jáne (nemese) Ulttyq qordyń túsimderin qysqartýdy nemese shyǵystaryn ulǵaıtýdy kózdeıtin usynystardy aýyzsha nemese jazbasha nysanda engizýge nemese ózgerister men tolyqtyrýlar engizýge kelisim bildirýge tyıym salynady.»;
109- 1-tarmaqtyń úshinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«Qorytyndy jobasynda respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdiń
jáne (nemese) Ulttyq qordyń túsimderin qysqartýdy nemese shyǵystaryn ulǵaıtýdy kózdeıtin normalar týraly málimetter, osyndaı normalar boıynsha Respýblıkalyq bıýdjet komıssııasynyń qorytyndysy, Parlament depýtattary engizgen túzetýlerdiń Konstıtýtsııaǵa, qoldanystaǵy zańnamalyq aktilerge sáıkestigi, olardy qabyldaýdyń oryndylyǵy týraly málimetter, sondaı-aq rettegish quraldy jáne onymen baılanysty talaptardy engizýdi nemese jeke kásipkerlik sýbektilerine qatysty retteýdi qatańdatýdy júzege asyrýdy kózdeıtin normalar týraly málimetter qamtylýy tıis.»;
2) «Kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteýdiń 2020 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2014 jylǵy 18 sáýirdegi № 380 qaýlysynda (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 2002 j., № 44, 443-qújat):
kórsetilgen qaýlymen bekitilgen Kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteýdiń 2020 jylǵa deıingi tujyrymdamasynda:
«Qazaqstanda kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteýdi damytý paıymy» degen 1-bólimde:
«Qazaqstandaǵy kásipkerlik qyzmettiń rettelýin taldaý» degen kishi bólimde:
on jetinshi bólik mynadaı mazmundaǵy 6) tarmaqshamen tolyqtyrylsyn:
«6) aqparattyq quraldar - aqparattyq quraldar sanynyń baqylaýsyz ósýi, aqparat jınaýǵa birkelki tásildiń bolmaýy, aqparattyq quraldardyń jáne olardy oryndaý merzimderiniń qaıtalanýy. Tıisti zańnamalyq aktilerde tizbesi belgilenetin ruqsattarǵa jáne memlekettik baqylaý salalaryna qaraǵanda aqparattyq quraldardyń biryńǵaı tizbesi joq. Aqparattyq quraldar zańdyq, sol sııaqty zańǵa táýeldi túrli deńgeıdegi normatıvtik quqyqtyq aktilerde bar.»;
jıyrmasynshy bólik mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«2015 jylǵy 29 qazanda qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásipkerlik kodeksi kásipkerlik salasyndaǵy, onyń ishinde kásipkerler men memlekettiń ózara is-qımylymen baılanysty paıda bolatyn qoǵamdyq qatynastardyń, memlekettik retteý jáne kásipkerlikti qoldaý máseleleriniń keshendi rettelýin qamtamasyz etedi. Ol búl rette biryńǵaı qaǵıdattardy, jeke kásipkerlikti, agroónerkásiptik keshendi, ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq, ınvestıtsııalyq qyzmetti, arnaıy ekonomıkalyq aımaqtardy memlekettik qoldaý sharalaryn bekite otyryp, tıisti zańdardyń erejelerin birtektilik qaǵıdaty boıynsha júıelendirdi.»;
mynadaı mazmundaǵy jıyrma birinshi - jıyrma jetinshi bóliktermen tolyqtyrylsyn:
«Buryn júrgizilgen ruqsat berý júıesin jáne memlekettik baqylaý men qadaǵalaýdy reformalaý tıisti rettegish quraldardy túgendeýdi jáne zańdardyń tıisti tizbelerine enbegen barlyq ózge de ruqsattar men baqylaý fýnktsııalaryn zańsyz dep taný arqyly olardy zańdar deńgeıinde ǵana bekitýdi qamtamasyz etti.
Mundaı tásil bir jaǵynan kásipkerler úshin zańǵa táýeldi, onyń ishinde vedomstvolyq aktiler deńgeıinde aýyrtpalyq salatyn jańa rettegish quraldardy erkin engizýden kepildikti qamtamasyz etti.
Qoldanystaǵy zańnamany taldaý barlyq qajetti normatıvtik quqyqtyq bazanyń zańnamalyq deńgeıde bar ekenin kórsetti.
Sonymen birge, aqparattyq quraldardyń bir bóligi bolyp tabylatyn habarlamalar túgendelip, «Ruqsattar jáne habarlamalar týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda bekitilgen.
Habarlamalar keń taraǵan aqparattyq qural bolyp tabylady jáne ádette, memleket olardy qaýiptiliktiń tómen deńgeıimen baılanysty, biraq memlekettik organdardyń qyzmettiń osyndaı túrlerin júzege asyratyn sýbektilerge qatysty júzege asyrý úshin qyzmettiń nemese is-qımyldyń osyndaı túrleriniń bastalýy nemese toqtatylýy týraly aqparat alýyn talap etetin qyzmettiń nemese is-qımyldyń túrlerine, memlekettik baqylaý men qadaǵalaýǵa qatysty qoldanady.
Alaıda habarlamalar aqparattyq quraldardyń tek shaǵyn bóligi ǵana bolyp tabylady, al osy Tujyrymdamaǵa sáıkes olardy odan ári júıelendirý men ońtaılandyrý tásilderi aıqyndalatyn bolady.
Engiziletin jáne qoldanystaǵy rettegish quraldardyń retteýshilik áserin taldaý málimdelgen maqsattar men mindetterge qol jetkizýdiń negizgi quraly bolyp tabylady. Óz kezeginde retteýshilik áserdi taldaý memlekettik retteý problemalaryn sheshýdiń neǵurlym tıimdi tásilderin tańdaýǵa jáne qoldanystaǵy retteýdiń tıimdiligin baǵalaýǵa múmkindik beretin taldaýshylyq rásim bolyp tabylady.»;
«Álemdik tájirıbe men kúshti jáne álsiz jaqtardy eldik salystyrmaly taldaý» degen kishi bólim mynadaı mazmundaǵy on toǵyzynshy - otyz altynshy bóliktermen tolyqtyrylsyn:
«Aqparattyq quraldardy paıdalaný kásipkerlik qyzmetke memlekettiń aralasýynyń neǵurlym jeńil nusqalarynyń biri bolyp tabylady.
Sonymen birge, álemniń kóptegen damyǵan elderinde aqparattyq mindettemeler dep atalatyn dál osy aqparattyq quraldar retteýshilik reformalar sheńberinde kóp jaǵdaıda reformalaýdyń obektileri bolyp tabylady. Aqparattyq mindettemelerdiń shyǵasylary bıznestiń ákimshilik shyǵasylarynyń qurylymynda negizgileri bolyp tabylady.
Mundaı shyǵasylardyń salmaǵyn esepteý úshin keıbir damyǵan elder standartty shyǵyndardyń gollandyq modelin paıdalanady. Atalǵan model el zańnamasyna taldaý júrgizý jáne keıinnen retteý sýbektilerine saýalnama júrgizý arqyly naqty retteýshi aktilerden týyndaıtyn ýaqyt jáne qarjy shyǵyndarynyń naqty qunyn aıqyndaýǵa múmkindik beredi.
Ádette, shyǵyndardy esepteý reformalardy júrgizgenge deıin jáne odan keıin shyǵasylardy salystyrý arqyly naqty salalardaǵy reformalardyń tıimdiligin baǵalaýǵa múmkindik beredi. Búl rette barlyq retteý sýbektileriniń (kásipkerler, áleýmettik toptar jáne t.b.) de, sol sııaqty memlekettiń de shyǵyndaryn baǵalaýǵa bolady.
Gollandyq model óziniń ómirsheńdigin kórsetti jáne Germanııa, Danııa, AQSh sııaqty elderde, Nıderlandynyń ózinde jáne basqa da kóptegen elderde reformalar júrgizý kezinde paıdalanyldy.
Qazaqstanda búl model bıznestiń operatsııalyq shyǵasylaryn baǵalaý úshin Prezıdenttiń olardy 2011 jylmen salystyrǵanda 2015 jylǵa qaraı 30%-ǵa qysqartý jónindegi tapsyrmasyna sáıkes 2010 - 2014 jyldary engizilip, synaldy.
Zertteýdi Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń tapsyrmasy boıynsha Ulttyq taldaý ortalyǵy júrgizdi.
Búl modeldi aqparattyq quraldar reformasynyń tıimdiligin baǵalaý úshin de qoldanýǵa bolady.
Óz kezeginde aqparattyq quraldardy retteýshilik maqsattarda qoldaný memlekettik organdardan avtorızatsııalaýdy (sanktsııalaýdy) qajet etpeıtindigi jáne kóp jaǵdaıda eshqandaı qosymsha kúrdeli salymdardy talap etpeıtindigi biriktiredi. Aqparattyq quraldardy paıdalaný aqparatty durys jınaýdan (alýdan), uıymdastyrýdan jáne berý boıynsha talaptardy oryndaýdan turady. Mundaı áreketter, negizinen retteý sýbektisiniń jumys ýaqytynyń shyǵasylaryna ákep soǵady.
Nysandardy toltyrý, eseptilik derekterin uıymdastyrý, durystyǵyn tekserý, monıtorıng úshin ashyq qujat aınalymy naq osy kásipkerlik sýbektileri basshylarynyń proportsıonaldy turǵydan kóp ýaqytyn alady. Búl ýaqyt óndiristi basqarýǵa, personalmen jumys isteýge nemese basqa da ónimdi maqsattarǵa emes, bılik organdarynyń talaptarymen jumys isteýge jumsalady. Dál sondyqtan aqparattyq quraldarmen baılanysty shyǵasylardy ákimshilik shyǵasylar dep jıi ataıdy.
Dúnıejúzilik banktiń aqparaty boıynsha halyqaralyq praktıkada aqparattyq quraldarmen jumys isteýdiń eń alǵashqy, ári pysyqtalǵan tereń nusqalarynyń biri AQSh-ta 1980 jyly qabyldanǵan Qaǵaz aınalymyn azaıtý týraly aktini oryndaý praktıkasy (Rarer Reduction Act) bolyp tabylady.
Aqparat jınaý osy aktiniń nazar aýdaratyn obektisi bolyp tabylady. Aqparat jınaý bylaı aıqyndalady: «Alý, alýǵa sebepter jasaý, suraý salýlar, úshinshi tulǵalarǵa aqparat nemese jurtshylyqqa birtekti máselelerdi qoıý retinde nysanyna nemese formatyna qaramastan kez kelgen uıymnyń faktilerin, kózqarastaryn ashýǵa qoıylatyn talaptar nemese AQSh-tyń vedomstvolarynan, uıymdarynan nemese federaldyq úkimet qyzmetshilerinen basqa, on ne odan kóp adamnan aqparattyń nemese eseptiliktiń birtekti tıpin talap etý.»;
Osy anyqtamadan kórinip turǵandaı, osy Akti qoldanylatyn sýbektiler tek kásipkerlik sýbektileri ǵana emes, basqa da azamattar jáne óńirlik bılik pen jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryn qosa alǵanda, basqa da uıymdar bolyp tabylady.
Aqparattyq quraldardan túsetin paıdany moıyndaı otyryp, osy Akt aqparattyq quraldarmen baılanysty shyǵasylarǵa aıqyn anyqtama beredi. Shyǵasylar «sýbektiler nusqaýlyqtardy zerdeleý (A) úshin resýrstardy qosa alǵanda, federaldyq úkimettiń kez kelgen agenttigine aqparatty daıyndaý, qoldaý nemese usyný úshin bóletin ýaqyt, kúsh-jiger nemese qarjylyq resýrstar; tehnologııalar men júıelerdi satyp alý, ornatý jáne paıdalaný (B); burynnan bar nusqaýlyqtar men talaptardy oryndaýdyń qoldanystaǵy ádisterin ózgertý (V); derekkózderdi izdeý (G); aqparat toltyrý jáne onyń jınalýyn qaıta qaraý (D); jáne aqparat berý (E)» retinde aıqyndalady.
AQSh-ta aqparattyq quraldardyń shyǵasylary olardyń sebepteri boıynsha synyptalady. Aıtalyq, osyndaı sebepterdiń tórt sanaty aıqyndalǵan, atap aıtqanda: (1) zańnamanyń jańa talaptary; (2) úkimet agenttikteriniń is-qımyldary; (3) sýbektiler sanyndaǵy nemese aqparat jınaý ádisterindegi ózgeristerdiń saldarynan ózgerister nemese qaıta esepteýler; (4) qatelikter nemese talaptardyń oryndalmaýy, sondaı-aq toqtaý men qaıta bastaý.
AQSh-ta aqparattyq quraldar shyǵasylarynyń ólshem birligi retinde jumsalǵan ýaqyt saǵattary alynady. Mysaly, AQSh-tyń Basqarý jáne Bıýdjet Ofısiniń 2011 qarjy jylyndaǵy esebinde búkil halyq aqparattyq talaptardy oryndaýǵa 9.14 mıllıard saǵat jumsaǵany aıqyndalǵan, ol 2010 qarjy jylynda jumsalǵan 8.78 mıllıard saǵattan 355 mıllıon saǵatqa nemese 4%-ga kóp.
Qazaqstanda AQSh-tyń osy tájirıbesin barlyq aqparattyq quraldardy júıelendirý jáne olardy keıinnen ońtaılandyrý qajettiligi turǵysynan qoldanýǵa bolady.
Búgingi kúni Qazaqstanda memlekettik retteýdiń aıtarlyqtaı reformalary júrgizildi, biraq áli de bolsa ákimshilik retteýdiń joǵary aýyrtpalyǵy saqtalyp otyr.»;
«Osy tujyrymdamanyń maqsattary men mindetteri» degen kishi bólimde:
ekinshi bólik mynadaı mazmundaǵy 7) jáne 8) tarmaqshalarmen tolyqtyrylsyn:
«7) kásipkerlerdi memlekettik retteý aýyrtpalyǵyn tómendetý;
8) aqparattyq quraldardy júıelendirý jáne ońtaılandyrý.»; mynadaı mazmundaǵy úshinshi bólikpen tolyqtyrylsyn:
«Aqparattyq quraldardy reformalaýdyń basty maqsaty aqparattyq mindettemelerdiń sanyn azaıtý, aqparat jınaý ádisterin ońtaılandyrý, jeke aqparattyq quraldardy sapaly jaqsartý arqyly bıznestiń osy quraldarmen baılanysty shyǵasylaryn tómendetý bolyp tabylady. Mundaı reformalaý: aqparattyq mindettemelerdi olarmen baılanysty shyǵasylardyń jaqsy ólshenetin ındıkatorlaryn paıdalaný arqyly monıtorıngteý júıesi jasalǵan;
aqparattyq quraldardy ońtaılandyrýǵa júıeli tásildi engizgen jaǵdaıda múmkin bolady.»;
«Kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteý saıasatyn engizý kezeńderi» degen kishi bólimde:
tórtinshi bólik mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«Qazaqstan Respýblıkasynda rettegish quraldardy reformalaý qazirdiń ózinde júrgizilýde. Birinshi kezeńdi aıaqtaý úshin baqylaý men qadaǵalaý júıesin reformalaýdy aıaqtaý, múmkin bolatyn jerde ózin-ózi retteý júıesin ázirleý jáne ony engizý, sondaı-aq aqparattyq quraldardy reformalaýdy júrgizý qajet.»;
mynadaı mazmundaǵy on besinshi - jıyrma birinshi bóliktermen tolyqtyrylsyn:
«Joǵaryda kórsetilgen kezeńder men is-qımyldardyń júıeliligi sheńberinde aqparattyq quraldardyń reformasyna qatysty onyń kezeńderiniń mynadaı rettiligi usynylady.
1- kezeń. 2016-2017 jyldar.
Birinshi kezeńde Qazaqstanda bar jáne paıdalanylatyn barlyq aqparattyq quraldarǵa túgendeý júrgizý qajet.
Túgendeý júrgizý protsesinde memlekettik organdar aqparattyq qural arqyly jınalatyn aqparattyń paıdalanylýyn aıqyndaǵany jón.
2- kezeń. 2018-2019 jyldar.
Túgendeý júrgizgennen keıin barlyq aqparattyq quraldarǵa ulttyq derekqorlarda jınalǵan aqparattyń qaıtalanýy men talap etilýi turǵysynan ortalyqtandyrylǵan taldaý júrgizý qajet. Tıisti ońtaılandyrýdy barlyq aqparattyq quraldar boıynsha bir mezgilde júrgizý qajet.
Aldyńǵy kezeńder oryndalǵannan keıin saqtalatyn barlyq aqparattyq quraldar aqparattyq quraldardyń (talaptardyń) biryńǵaı tizbesinde jınaqtalatyn bolady.»;
«Kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteý salasynyń negizgi qaǵıdattary men jalpy tásilderi» degen 2-bólimde:
toǵyzynshy bólik mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«Kásipkerlik qyzmetti memlekettik retteý saıasaty osy quraldardy qoldanýdyń quramy men rásimderin jáne olardyń ómirsheńdik tsıklin reglamentteıdi, retteý quraldarynyń synyptamasyn belgileıdi, jańa quraldardyń paıda bolýynyń qajetti jaǵdaılaryn, olardy negizdeý men kelisý, jarııa talqylaý rásimin belgileıdi, olardy paıdalaný maqsattaryna qol jetkizýge, olardy joıý nemese aýystyrý rásimine monıtorıng júrgiziletin táýekelder men parametrlerdi taldaý nátıjelerin paıdalaný arqyly qoldanylatyn quraldardy tańdaýdyń barabarlyǵyn belgileıdi.»; jetpis úshinshi bólik mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń zań jobalaý jumystarynyń 2015 - 2016 jyldarǵa arnalǵan perspektıvalyq josparyna sáıkes «Ózin-ózi retteý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy ázirlenip, 2015 jylǵy 12 qarashada qabyldanýy qamtamasyz etildi.»;
seksen segizinshi bólik mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«Mundaı komıssııalardyń quramyna konsýltatıvtik-keńesshi organnyń, retteýshilik fýnktsııalardy oryndaýǵa taldaý júrgiziletin memlekettik organnyń, Ulttyq kásipkerler palatasynyń, Qarjy jáne Ulttyq ekonomıka mınıstrlikteriniń ókilderi engizilýge tıis.»; toqsan segizinshi bólik mynadaı redaktsııada jazylsyn: «Konsýltatıvtik-keńesshi organdy Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary tóraǵalyq etetin, jumys isteıtin Kásipkerlik qyzmetti retteý máseleleri jónindegi vedomstvoaralyq komıssııanyń bazasynda qurý kózdeledi, onyń músheleri memlekettik organdardyń birinshi basshylarynyń orynbasarlary deńgeıindegi memlekettik organdardyń, ulttyq kásipkerler qaýymdastyqtarynyń, tutynýshylardyń, sondaı-aq basqa da múddeli organdar men uıymdardyń ókilderi bolyp tabylady.»; bir júz otyz birinshi bólikte:
1) tarmaqsha mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«1) tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organ jumysynyń negizgi ekpinderiniń biri retinde óńirlik deńgeıde tutynýshylar shaǵymdaryn qaraýdy aıqyndaý. Ol úshin barlyq óńirlerde tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń qurylymdyq bólimshelerine tıisti ókilettikter berý qajet. Bul adam ómirine, densaýlyǵyna, qorshaǵan ortaǵa zııan keltirýdiń naqty faktileri boıynsha neǵurlym jedel jáne ýaqtyly den qoıýǵa múmkindik beredi, sondaı-aq halyqtyń kórsetilgen ýákiletti organnyń qyzmetine senimin arttyrady.
Sonymen birge, tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organǵa tutynýshylardyń quqyqtaryn buzýdan týyndaıtyn daýlardy sotqa deıin retteý quqyǵyn berý máselesin qaraý usynylady. Osylaısha, tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organ kásipkerler men quqyqtary buzylǵan tutynýshylar arasynda bitimgershilik kelisimderdi bekite alǵan bolar edi;»;
7) jáne 8) tarmaqshalar mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«7) tutynýshylardyń quqyqtyq saýattylyǵy deńgeıin arttyrý úshin buqaralyq aqparat quraldarynda jáne qoǵamdyq oryndarda (kınoteatrlar, televızııa, qoǵamdyq kólik) osy baǵyttaǵy memleket saıasatyn jáne tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń jumysyn keńinen jarııalaý qajet;
8) jalǵan jarnamany (ásirese ınternet jelisinde) anyqtaý jáne onymen kúresý de tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń jáne jetekshilik etetin baǵyttar boıynsha barlyq basqa da memlekettik organdar jumysynyń basymdyqtary bolýǵa tıis.»;
mynadaı mazmundaǵy kishi bólimmen tolyqtyrylsyn:
«Aqparattyq quraldar reformasynyń tásilderi.
Memlekettik retteýshilik saıasat sheńberinde aqparattyq quraldarmen jumystyń maqsaty kásipkerlik sýbektileriniń aqparattyq mindettemelerimen baılanysty shyǵasylardy qysqartý, aqparatty jınaý men óńdeýdi ońtaılandyrý, memlekettik bılik organdarynyń úzdik aqparattandyrylýy bolyp tabylady. Ol úshin osy jumystyń mynadaı basym baǵyttaryn aıqyndaý usynylady:
1) aqparattyq quraldardy paıdalanýda tártip ornatý jáne qaıtalanýdy boldyrmaý úshin olardyń aıqyn fýnktsıonaldyq synyptamasyn júrgizý;
2) aqparattyq quraldardy paıdalaný júıesin ázirleý, olardyń tıimdi jumys isteýi men maqsattarǵa qol jetkizý shekarasyn aıqyndaý;
3) kásipkerlik sýbektileriniń oryndaýy úshin qajetti aqparattyq talaptar men aqparattyq quraldardyń shyǵasylaryn qysqartý jáne ońtaılandyrý;
4) aqparattyq talaptardy oryndaýǵa baılanysty bıznestiń ákimshilik shyǵasylaryn baǵalaý.
Aqparattyq quraldardy reformalaý qajetti ınstıtýtsıonaldyq jáne ádisnamalyq bazany qurýdy boljaıdy.
Barlyq aqparattyq quraldardy tolyq qamtý, synyptaý jáne olardyń tizbesin sapaly qalyptastyrý úshin konsýltatıvtik-keńesshi organnyń janynda memlekettik organdar men bıznes-qoǵamdastyq ókilderinen sarapshylyq top qurylady.
Memlekettik organdar aqparattyq mindettemelerge túgendeý júrgizedi, ol úshin osy quraldyń tobyn, usynylatyn aqparattyń paıdalanylýyn, ındıkatıvtik shyǵasylardy aıqyndaý arqyly aqparattyq quraldy oryndaý kezeńderi boıynsha árbir aqparattyq quraldy (talapty) taldaý júzege asyrylady.
Memlekettik organdar aqparattyq mindettemelerdiń mynadaı elementterin (kezeńderin) oryndaýǵa jumsalatyn jumys ýaqytynyń mynalar sııaqty ındıkatorlyq mánin anyqtaýy kerek:
1) nusqaýlyqtardy zerdeleý;
2) tehnologııalar men júıelerdi satyp alý, ornatý jáne paıdalaný;
3) derekkózderdi izdeý;
4) aqparat toltyrý jáne ony jınaýdy qaıta qaraý;
5) aqparat berý.
Túgendeý qorytyndysyn sarapshylyq top qaraıdy jáne talqylaýdyń qorytyndysy boıynsha qoıylǵan maqsattarǵa qol jetkizý tıimdiligine qaraı árbir aqparattyq quraldy joıý nemese qaıta qaraý týraly sheshim qabyldanady.
Túgendeý qorytyndysy boıynsha olardy fýnktsıonaldyq belgisi boıynsha synyptaý usynylady.
Ol úshin mynadaı toptarǵa bólýdi paıdalaný usynylady:
1) úshinshi tulǵalar aldynda zańnama talaptarynyń oryndalýy. Mysaly, tańbalaý, deklaratsııalaý, mindetti nusqaýlyqtar, qyzmet kórsetý qaǵıdalary, tutynýshylarǵa mindetti túrde berilýi tıis ózge de aqparat, bankrottyq rásimder sheńberindegi, menshik qurylymynyń ózgerýi týraly aqparat, úshinshi tulǵalarǵa mindetti túrde berilýi tıis jeke kásipkerlik sýbektileri týraly ózge de aqparat;
2) memlekettik bılik organdaryna turaqty beriletin mindetti eseptilik (salyqtyq, statıstıkalyq jáne qarjylyq merzimdi eseptilikti qospaǵanda);
3) memlekettik organdarǵa bir rettik aqparat berý (tirkeý, ruqsat berý rásimderi nemese memlekettik organdarǵa ózge de ótinish bildirý sheńberinde memlekettik organdarǵa usynylatyn nysandar, úzindiler, deklaratsııalar, habarlamalar, jeke kásipkerlik sýbektileri toltyratyn ózge de qujattar).
Atalǵan sanatqa tizbesi «Ruqsattar jáne habarlamalar týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qosymshada bekitilgen kásipkerlik qyzmettiń bastalǵany nemese toqtatylǵany týraly habarlamalar da jatady.
Aqparattyq quraldardyń qorytyndy tizbesi konsýltatıvtik-keńesshi organnyń qaraýyna shyǵarylady.
Aqparattyq quraldardy paıdalanýdy naqty talaptarǵa nemese aqparattyq mindettemelerge egjeı-tegjeıli taldaý júrgizý kezinde odan ári ońtaılandyrýǵa bolady. Osyndaı taldaýdyń basty ólshemsharty usynylatyn aqparatty onyń retsıpıentiniń (ádette, memlekettik organ) paıdalanýy bolyp tabylady. Keıde jeke kásipkerlik sýbektileri múldem qoldanylmaıtyn nemese ony paıdalanýdyń paıdalylyǵy shekteýli bolyp tabylatyn aqparatty usynady. Aqparattyń osyndaı tıpterinen turatyn aqparattyq talaptar birinshi kezekte qaıta qaralýǵa tıis.
Kóptegen elderde, onyń ishinde Qazaqstanda da bıznes sýbektileriniń ıntegratsııalanǵan derekqorlary qurylǵan nemese qurylýda. Osyndaı derekqorlardy paıdalaný jeke kásipkerlik sýbektilerinen talap etiletin aqparat sanyn aıtarlyqtaı azaıtýǵa múmkindik beredi, óıtkeni turaqty jáne tarıhı aqparattyń birqatary osy derekqorlarda bar bolady jáne osy bazalardy túrli memlekettik organdardyń talaptarymen ıntegratsııalaý jeke kásipkerlik sýbektileriniń talaptardy usynýynyń qaıtalanýyn boldyrmaýǵa múmkindik beredi.
Búl jaǵdaı aqparattyq quraldarǵa túgendeý júrgizý jáne olardy odan ári ońtaılandyrý kezinde eskerilýge tıis.
Aqparattyq quraldardy ońtaılandyrý boıynsha joǵaryda baıandalǵan qadamdar tolyq engizilgen jaǵdaıda jeke kásipkerlik sýbektileri úshin aqparattyq talaptardyń sanyn qysqartýǵa ákeledi.
Kelesi qadam shyǵasylardy qysqartý turǵysynan aqparattyq mindettemelerdi qaıta qaraý bolyp tabylady.
Halyqaralyq tájirıbe men Qazaqstan tájirıbesi memlekettiń saıası basshylyǵy osyndaı qysqartýdyń belgili bir sandyq maqsattaryn qoıǵan jaǵdaılarda osyndaı qysqartý múmkin ári nátıjeli bolatynyn kórsetip otyr.
Mysaly, qalǵan aqparattyq quraldardy sandyq qysqartýdan jáne olarǵa túgendeý júrgizilgennen keıin jeke kásipkerlik sýbektileriniń ýaqyt shyǵasylaryn jáne tıisinshe qarjylyq shyǵyndaryn qysqartý maqsatyn aıqyndaýǵa bolady.»;
Tujyrymdamany iske asyrý boljanatyn normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń tizbesi mynadaı redaktsııada jazylsyn:
«Tujyrymdamany iske asyrý boljanatyn normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń tizbesi
Tujyrymdamany mynadaı normatıvtik quqyqtyq aktiler arqyly iske asyrý boljanady:
1. «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» 2014 jylǵy 5 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksi.
2. 2015 jylǵy 29 qazandaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásipkerlik kodeksi.
3. «Qoǵamdyq birlestikter týraly» 1996 jylǵy 31 mamyrdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy.
4. «Ákimshilik rásimder týraly» 2000 jylǵy 27 qarashadaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy.
5. «Tehnıkalyq retteý týraly» 2004 jylǵy 9 qarashadaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy.
6. «Ózin-ózi retteý týraly» 2015 jylǵy 12 qarashadaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy
7. «Quqyqtyq aktiler týraly» 2016 jylǵy 6 sáýirdegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy.
2. Osy qaýly alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri B.SAǴYNTAEV