Qasıetti kúı óneriniń ólmeıtini anyq – Erkin Nurymbetov
- Erkin Shaıahmetuly, dombyrashylyq jolǵa qalaı tústiń, aldymen soǵan toqtalsań? Ózińniń ustazdaryń jóninde aıtyp ótseń?
- Ózim Qyzylorda qalasynda týyp-óstim. Ónerli, barmaǵynan bal tamǵan dombyrashy bolsyn degen shyǵar, ájem jeti jasymda shahardaǵy №1 mýzyka mektebine jetelep apardy. Eń alǵashqy ustazym Mahambet Mámbetnazarov dombyrashylyq qyrymdy ashýmen birge jan-jaqty bilimdi bolyp, mýzyka teorııasyn tereń meńgerý úshin bar bilgen-túıgenin aıaǵan joq. Sonyń nátıjesinde mektepti úzdik támamdap, mýzykalyq ýchılışege oqýǵa túsip, onda Aıtbergen Jańbyrshıevten tálim aldym. Munda sońǵy kýrsta júrgende, Almatydaǵy P.Chaıkovskıı atyndaǵy mýzyka ýchılışesine kompozıtor Ermurat Úsenovtiń klasyna túsip, ony da úzdik bitirdim. 1992 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasyna Aıtqalı Jaıymovtyń klasyna qabyldandym. Orkestr men dırıjerlyq mamandyq boıynsha Tólepbergen Abdrashev, aspaptaný, aspaptandyrýdan Kenjebek Kúmisbekov, Bazarbaı Jumanııazov syndy elge málim óner tarlandarynan dáris aldym. Ómir jolynda belgili bir belesterge jetsem, osy ustazdarymnyń arqasy dep bilemin. Qaı-qaısysyn da áli kúnge deıin qurmet tutamyn.
1992 jyly qazaqtyń qara shańyraǵy – Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq halyq aspaptary orkestrinde bastapqyda dombyrashy, keıin dırıjer retinde on jyl qyzmet atqardym. 2001 jyly ómirimniń arnasy kúrt burylyp, Aq Jaıyq óńirine jol tarttym. Batys Qazaqstanda qurylyp jatqan orkestrdiń negizin qalaǵan Qyrymgereı Qajymov aǵamyzǵa kómekshi dırıjer retinde saýatty mýzykant kerek dep osynda shaqyrdy. Ataqty kúıshi-kompozıtor, Qazaqstannyń halyq ártisi Tuıaqberdi Shámelovtiń ıgi yqpaly tıdi. Sodan beri Oralda eńbek etip kelemin.
- Quımaqulaq dombyrashylar men kúıdi notamen úırenetinder arasynda qandaı aıyrmashylyq bar dep oılaısyń?
- Árıne, quımaqulaqtyq ejelden kele jatqan óner ǵoı. Ol kezde bári de aýyzsha damydy, kúıshiler nota degendi bilgen joq. Shyn mánisinde bir ret tartqandy qaǵyp alyp, aınytpaı salý ońaı dúnıe emes. Ondaı óner kez kelgen adamǵa darı bermegen. Aıyrmashylyǵy qandaı desek, oqyǵan dombyrashynyń ereksheligi nota tanı bilýinde ǵoı. Óz basym jeke oryndaýshylyqtan góri orkestrant bolǵym keldi, ıaǵnı ujymdyq óner unaıtyn. Qurmanǵazy, keıin Dáýletkereı atyndaǵy orkestrde de birigip oınaý janyma jaqyn boldy. Onyń ústine teorııalyq bilimime baılanysty kompozıtorlyq qyrlarym kórine bastady. Kez kelgen shyǵarmany ansambl nemese orkestrge túsirýdi úırendim. Kásibı mýzykant kez kelgen notany jaıyp jiberip, sony birden oryndaı bilýi kerek. 2001 jyly Oralǵa kelgende, orkestr qorynda 54 týyndy boldy, qazir kóp jylǵy eńbektiń nátıjesinde 1 myńnan asty. Buryn, mysaly, bir shyǵarmany bir apta boıy daıyndaıtynbyz. Áýeli qara jumysyn atqaryp, úsh kúnnen keıin birigip oınaýǵa kóshetinbiz. Qazir eki-úsh ret tartqannan keıin-aq kontsertke shyǵaratyn boldyq, ıaǵnı meńgerý merzimi áldeqaıda qysqardy.
- Qazaqstanda qasıetti kúı ónerin damytý úshin ne qajet?
- Buǵan aıtarym, ár óńirdiń óziniń mektebi bolady. Akademık Ahmet Jubanov jeti dombyrashylyq mektep bar dese, keıin olardyń sany kóbeıdi. Mysaly, Batys Qazaqstanda tókpe kúı janry damysa, sonyń ishinde Qurmanǵazy, Dına, Dáýletkereıdiń, sondaı-aq Mańǵystaý, Qazanǵap mektebi bolyp bólinedi. Birinshiden, sol ár óńirdiń kúılerin bilý kerek. Sosyn túpnusqasynan aınytpaı oryndaı bilýdiń ózi úlken biliktilikti qajet etedi. Jeke oryndaýshylyq qana emes, orkestrmen birge oınaı bilý mańyzdy der edim.
- Kúıtartysqa qalaı qaraısyń, kerek pe?
- Bul jerde kúıtartys jeke oryndaýshylar úshin mindetti túrde kerek dep oılaımyn. Óıtkeni árbir oryndaýshy erterektegi babalardyń dástúri boıynsha óz janynan kúı shyǵarǵan kompozıtor da bolǵan. Kúıtartys degenimiz – ımprovızatsııa. Kez kelgen taqyrypta kúı tarta bilý dombyrashylyqtyń shyńy bolyp sanalady. Sondyqtan kúıtartys qajet.
- Óziń jetekshilik etetin Dáýletkereı atyndaǵy halyq aspaptar orkestriniń akademııalyq ataq alýy úshin ne jetispeı júr?
- Akademııalyq ataq kez kelgen orkestrdiń kásibı deńgeıin kórsetedi. Qazaqstanda akademııalyq ataqty aldymen Qurmanǵazy orkestri alsa, keıin oǵan Nurǵısa Tilendıevtiń «Otyrar sazy», Táttimbet atyndaǵy Qaraǵandy, Dına Nurpeıisova atyndaǵy Atyraý oblystyq qazaq aspaptary orkestrleri qol jetkizdi. Sol sekildi Astana memlekettik fılarmonııasy akademııalyq bolǵandyqtan, onyń quramyndaǵy barlyq óner ujymdary akademııalyq bolyp sanalady. Dáýletkereı orkestrin sondaı deńgeıge jetkizsem degen Qyrymgereı Qajymovtyń armany edi, soǵan jete almaı ketti. Akademııalyq ataný úshin orkestrdiń quramy tolyq bolýy kerek. Ekinshiden, jaqsy eńbekteri baǵalanýy qajet. Meniń oıymsha, mýzykanttardan góri basshylyq tarapynan qoldaý jetispeı júr dep oılaımyn. Orkestr qurylǵan 22 jyldyń ishinde birde-bir ret alys shetelge tolyq quramda shyqpaǵan eken. Gastroldik saparlar uıymdastyrylmasa, basqa ne aıtýǵa bolady? Ekinshiden, mýzykanttardyń jalaqysy durys bolyp, aspaptarmen tolyq qamtylýy kerek. Orkestr músheleri ózderiniń jeke dombyralarymen oınap júr. Ulttyq kıimderimiz, Qudaıǵa shúkir, bar. Shetel óz aldyna, Astana, Almaty sııaqty úlken qalalarda tolyq quramda kontsert qoısaq, orkestr men mýzykanttardyń sheberligi men deńgeıiniń ósýine septeser edi. Áıtpese óz qazanymyzda ózimiz qaınap júre beremiz. Sosyn ataq máselesi de bar. Qyrymgereı Qajymovtyń ózi Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri ataǵyn ábden jasy jetkende aldy. Ataǵy bar jetekshi solıster kóp bolsa, soǵan da qaraıdy.
- Elimizde dırıjerlyq ónerdiń damýy qandaı deńgeıde?
- Qazaqstanda eń birinshi ıyǵyna frak kıip, dırıjerlyq tuǵyrda kóringen Ahmet Jubanov edi. Sodan keıin Shamǵon Qajyǵalıev konservatorııada dırıjerlyq kafedrasyn ashyp, odan ári damytty. Sol konservatorııany bitirgender arasynan myqty dırıjerlar tárbıelenip shyqty. Bul dástúrdi orta jáne keıingi býyn ókilderi jalǵastyryp keledi. Dırıjerdyń kásibı deńgeıde qalyptasýyna respýblıkalyq jáne halyqaralyq konkýrstar yqpal etedi dep aıtar edim. Eń alǵash 2001 jyly Oralda Shamǵon Qajyǵalıev atyndaǵy respýblıkalyq konkýrs ótti. Sosyn bul úrdis Almatyda Nurǵısa Tilendıev, Taldyqorǵanda Muqan Tólebaev, Aqtaýda Bozdaq Rzahanov, Atyraýda Seıilhan Qusaıynov pen Rysbaı Ǵabdıev, Astanada Aıtqalı Jaıymov atyndaǵy baıqaýlarǵa jalǵasty. Bul konkýrstardyń bereri ne? Eń aldymen dırıjerlar mundaı mektepten ótýi kerek. Sonda ysylady, tájirıbe jınaqtaıdy. Meniń ózime de kóp kómegi tıdi. Aqtaýda bas júlde alǵannan keıin ǵana konkýrsant retinde qatysýdy qoıdym. Eń birinshi dırıjerdyń klassıkalyq baǵyty bolýy kerek. Onyń basty maqsaty – kompozıtordyń jazǵan shyǵarmasyn orkestr arqyly tyńdarmanǵa jetkizý. Sońǵy kezde keıbir dırıjerlar orkestr men halyqty shatastyryp alǵan sekildi. Mysaly, orkestrge emes, halyqqa qarap turyp dırıjerlyq jasaıtyndar bar. Dırıjer kórermendi alańdatpaýy tıis, ol saıqymazaq emes.
- Sońǵy saýal, óziń kúıshi, dırıjer ári kompozıtor, zaıybyń Jámıla qobyzshy, otbasyńda osy ónerdi jalǵastyrýshylar bar ma?
- Iá, Jámıla da - jaqsy qobyzshy, kásibı maman. Qurmanǵazy orkestrinde alǵan bilim-biligin jetildirip, Oralda jalǵastyryp keledi. Dáýletkereı orkestrindegi qobyz tobyndaǵy ónerpazdardyń bári – onyń shákirtteri. Respýblıkalyq baıqaýlarda oza shaýyp, báıge alyp júrgenderi de barshylyq. Dombyradan ózimniń de shákirtterim az emes, kompozıtorlyq baǵyttaǵy jumystarym kórinip jatyr. Endi balalarymyzdyń mýzykant bolǵanyn ózimiz qalamadyq, ıaǵnı qystamadyq. Ulym Ómirzaq dombyra tartady, biraq basqa salada jumys isteıdi. Qyzym Aqerke de – aǵylshyn tiliniń mamany. Qos egiz nemereme uly kompozıtorlar Dáýletkereı men Álshekeıdiń atyn qoıdyq. Bálkim, solar óner jolyna túse me dep úmittenemiz.
Qoryta aıtqanda, qasıetti kúı óneriniń ólmeıtini anyq.
- Áńgimeńe rahmet! Ulttyq dombyra kúni qutty bolsyn!
***
Erkin Shaıahmetuly Nurymbetov 1973 jyly 24 aqpanda Qyzylorda qalasynda dúnıege kelgen. P.I.Chaıkovskıı atyndaǵy Almaty mýzykalyq ýchılışesiniń (1992) jáne Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń (1992-1997) «dombyrashy», «etnomýzykatanýshy», «orkestr dırıjery» (1998-2000) mamandyqtary boıynsha úzdik bitirgen túlegi. Qazaqtyń Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik akademııalyq halyq aspaptary orkestrinde dombyrashy-dırıjer (1992-2001) bolyp eńbek etti.
2001 jyldan Ǵ.Qurmanǵalıev atyndaǵy BQO fılarmonııasy Dáýletkereı atyndaǵy qazaq halyq aspaptary orkestrinde qyzmet etip keledi, qazir kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjery. E.Nurymbetov – Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵynyń múshesi (2006), «Qurmet» ordeniniń ıegeri (2016), memlekettik «Daryn» jastar syılyǵynyń laýreaty (2006), mádenıet salasynyń úzdigi (2015), respýblıkalyq Mahambet atyndaǵy syılyqtyń ıegeri (2018), Qazaqstan avtorlar qoǵamynyń múshesi (2019), Kúıshiler odaǵynyń qurmetti múshesi (2021).
Elýden astam ánderdiń avtory, jeke aspaptar – dombyra, qobyz, saz-syrnaı, vıolonchel men fortepıanoǵa jáne orkestrge arnalǵan shyǵarmalar jazǵan kompozıtor.
Jeke saz-syrnaı men orkestrge arnalǵan «Baldyrǵan» shyǵarmasy kompozıtorlardyń respýblıkalyq «Astana-Báıterek» konkýrsynda 2 oryn ıemdense, «Elim meniń» patrıottyq ánder konkýrsynda «Qazaqstanym» áni (2002) jáne Jambyldyń «Uly Otanǵa» kúıin (2021) orkestrge óńdep, laýreat atandy. Halyq qaharmany, kompozıtor N.Tilendıevke arnaǵan «Dara tulǵa» poemasy (2008) qoǵamdyq mańyzy bar shyǵarma esebinde memlekettik grant jeńip aldy. Fortepıanoǵa jazylǵan «Mystan kempir» pesasy (2011) M.Tólebaev atyndaǵy kompozıtorlar konkýrsynyń balalarǵa arnalǵan shyǵarmalar nomınatsııasynyń júldegeri boldy.
Shamǵon Qajyǵalıev (2001 j. Oral), Nurǵısa Tilendıev (2004 j. Almaty), Muqan Tólebaev (2011 j. Taldyqorǵan), Bozdaq Rzahanov (2013 j. Aqtaý, Gran-prı) atyndaǵy І respýblıkalyq dırıjerler konkýrstarynyń laýreaty atandy.
Erkin Nurymbetov – Qazaqstan kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn keńinen nasıhattap, akademııalyq Qurmanǵazy, N.Tilendıev atyndaǵy «Otyrar sazy», Táttimbet atyndaǵy Qaraǵandy, Astana memlekettik fılarmonııasynyń jáne túrli oblystyq A.Jubanov, M.Tólebaev, Turmaǵanbet, Abyl, Dına atyndaǵy orkestrlermen shyǵarmashylyq kontsertterin ótkizip júrgen dırıjer-oryndaýshy. Kompozıtorlar odaǵynyń Oraldaǵy zamanýı mýzyka festıvalderiniń jáne Sh.Qajyǵalıev atyndaǵy ІІ, ІІІ respýblıkalyq dırıjerler konkýrstarynyń, sondaı-aq, Dáýletkereı Shyǵaıulynyń 200 jyldyǵyna arnalǵan «Kúı-live» onlaın konkýrsynyń uıymdastyrýshysy. Sonymen qatar ol 500-den astam shyǵarmalardy halyq orkestrleri men folklorlyq ansamblderge arnaıy laıyqtap túsirgen óńdeýshi.
Onyń shákirtteri – túrli halyqaralyq festıvalder men respýblıkalyq konkýrstardyń laýreattary. Ujym jetekshisi retinde Reseı, Ýkraına, Túrkııa, Polsha, Bolgarııa, Germanııa, Chehııa, Italııa elderinde bolyp, júldeli oryndarǵa qol jetkizgen.
E.Nurymbetov – halyq kompozıtorlarynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan birneshe ǵylymı-zertteý maqalalar men oqý-ádistemelik jumystardyń, ánder men aspaptyq shyǵarmalar jáne partıtýralar jınaqtarynyń avtory.
Jary Jámıla Nurymbetova – qobyzshy, QR mádenıet qaıratkeri, halyqaralyq, respýblıkalyq konkýrstardyń laýreaty. Dáýletkereı atyndaǵy orkestrdiń kontsertmeısteri, pedagogıka ǵylymdarynyń magıstri.