«Qasıetti Qazaqstan» 5 tomdyq entsıklopedııasy daıyndalyp jatyr - Ǵarıfolla Ánes
- Ǵarıfolla aǵa, «Qasıetti Qazaqstan» entsıklopedııasy daınydalyp jatyr, basy-qasynda júrgen adam retinde jumys barysy týraly aıtyp berseńiz? «Qasıetti Qazaqstan» dep neni aıtamyz?
- Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» degen maqalasynan keıin barlyq qoǵamtanýshylar, qoǵamymyz úlken qozǵalysqa tústi. Osy kezge deıin aıtylmaǵan dúnıeler, ulttyq máselemiz, salt-dástúrimiz, ulttyq kod týraly aıtyp jatyrmyz. Biz qazir «Qasıetti Qazaqstan» degen 5 tomdyq entsıklopedııa daıyndap jatyrmyz. Alǵashqy nusqasynyń tusaýkeseri Parıjde ótti. Qazaqstannan ókilder baryp, tanystyryp qaıtty. Parıjde «Rýhanı jańǵyrý» degen memleketimizdiń baǵdarlamasy ıÝNESKO kóleminde tanystyryldy. «Rýhanı jańǵyrý» Qazaqstandy dúr silkindirip jatqan dúnıe, biraq onyń álemdik te máni bar. Aınalamyzdaǵy elder ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartqan Qazaqstan rýhanı jaǵynan qandaı belesterdi baǵyndyrady dep otyr. Biz - Altyn orda, Noǵaıly dáýiri, odan beri jatqan birshama úlken ımperııalardyń mırasqorymyz. 20 ǵasyr bizge ońaı tımedi. Sanymyz kemip qaldy. Endi biz álem jurty jetken órkenıetke jetýimiz kerek, basyp ozbasaq ta kóshke ilesýimiz qajet. Osy maqsatta Elbasynyń bastamasymen úlken sharýalar istelip jatyr. Bul sharýa túpkilikti nátıjesine jetedi dep oılaımyn. Bul - bizdiń aldymyzda turǵan tarıhı nartáýekel.
Bul - Qazaqstan kóleminde emes, túrki jurtynda qolǵa alynbaǵan dúnıe. «Qasıetti Qazaqstan» degenge ne jatady? Eń birinshi - ózimizdiń astanamyz bolǵan qalalar jatady. Saýran, Syǵanaq, Saraıshyq sııaqty kóne qalalarymyzdy aıtamyz. Qazaq handyǵyn kótergen tulǵalar, handar, batyrlarymyz týraly, odan keıin áýlıeler Beket ata, Qorqyt ata, Ahmet ıAsaýı sekildi tulǵalar osy kitapqa enedi. Sosyn oblystarda, aýdandarda kıeli oryndardyń makrokarta, mıkrokartasy jasalyp jatyr, bul - úlken sharýa.
- Ǵarıfolla aǵa, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń bir baǵyty qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý, tilshi ǵalym retinde aıtyńyzshy, qazaq qoǵamy bul reformaǵa qanshalyqty ázir?
- Tilshi bolǵannan keıin meni qatty tolǵandyratyn másele - latyn álipbıine kóshý. Latyn álipbıine kóshetin ýaqytymyz keldi. Endi ártúrli pikirler aıtylyp jatyr. Menińshe, latyn álipbıine kóshýdi ári ketse eki-úsh jyldan árige sozbaý kerek. Eger muny biz uzaqqa soza bersek, keıin qazaq tiliniń keńistigi tarylyp kete me degen qaýpimiz bar. Óıtkeni, ózderińiz jaqsy bilesiz, oqýlyq máselesi jıi aldymyzdan shyǵady. Qazaq tildi mektepterde bilim nashar degen de aıtylyp jatady. Osy máselelerdiń bárin joıý qajet. Bizge tezirek latyn álipbıine kóshýimiz kerek. Latyn álipbıiniń úlgisi qalaı bolady degen ekinshi másele bar. Ózim tilshi retinde aıtarym, bir dybysqa bir tańba bolýy kerek. Sondaı-aq, latyn álipbıine kóshý máselesine aǵylshyn tilin biletin mamandardy kóbirek tartý qajet ddep esepteımin. Biz bir keńistikten ekinshi keńistikke ótkeli otyrmyz. Orys tili arqyly júzdegen, myńdaǵan termınder kelgen sııaqty erteń aǵylshyn tilindegi termınder de keledi. Qazir biz «korporatsııa» dep aıtatyn bolsaq, erteń «korporeıshn» dep aıtatyn bolamyz. Osy termınder tilimizde qalaı jazylady degen máselege de kóńil aýdarýymyz kerek. Meniń oıymsha, bul jerde tilshi mamandar jumys isteýi kerek. Qazirgi zamanda jastarǵa álipbı úırený eshqandaı qıyn másele emes dep oılaımyn. Sondyqtan, aldymyzda turǵan múmkindikti jiberip almaý kerek. Bul - bir tarıhı múmkindik. Baıaǵyda 1985 jyly «Sáýir plenýmy» degen bolǵan. 70 jyl turǵan Sovet úkimetiniń kóbesin sógip, «qaıta qurý» degen jarııalanǵan sonda. Sóıtip, biz 1991 jyly táýelsizdik alǵanbyz. Qazir de sol sııaqty elimiz rýhanı jańǵyrýǵa umtylyp jatyr. Bul - ultymyzdyń ósip-óngeni. 21 ǵasyrda rýhanı jańǵyrý úshin aldymyzda kóptegen mindetter tur. Sonyń bireýi osy - álipbı.
- Ýaqyt bólip, suhbattasqanyńyzǵa rahmet.
Foto anatili.kazgazeta.kz