Qashyqtan oqytý, muǵalimder ústemeaqysy — byltyrǵy oqý jylyndaǵy jańashyldyqtar
Oqýshylardyń bilim sapasy pedagogtiń jumys sapasyna tikeleı baılanysty
Mınıstr atap ótkendeı, 2019 jyl bilim jáne ǵylym júıesi úshin óte mańyzdy jyl boldy. Ótken jyldyń ereksheligi qashyqtan oqytý júıesine kóshý ǵana emes, birinshiden, elimizdiń táýelsizdik tarıhynda alǵash ret «Pedagog mártebesi týraly» Zań qabyldandy. 2025 jylǵa deıingi bilim jáne ǵylymdy damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasy bekitilip, iske asyrylyp jatyr.
«Bul qujattardyń bilim jáne ǵylym salasy úshin tarıhı mańyzy bar ekeni sózsiz. «Pedagog mártebesi týraly» Zań pedagog mártebesin arttyrý máselelerin sheshýge, olardy mindetterine jatpaıtyn artyq fýnktsııalar men tekserýlerden bosatýǵa, materıaldyq jáne moraldyq jaǵynan yntalandyrýǵa (synyp jetekshiligi úshin qosymsha aqy, dápterlerdi tekserý, pedagogıkalyq sheberlik, magıstr dárejesi jáne tálimgerlik) múmkindik berdi. Barlyq pedagog qyzmetkerlerdiń demalysy 56 kúnge ulǵaıdy. Osy sharalardyń barlyǵy pedagogtiń mártebesi men bedelin arttyryp, olardy kásibı ósýge yntalandyratyn bolady», — dedi A. Aımaǵambetov.
Sonymen qatar mınıstr oqýshylardyń bilim sapasy pedagogtiń jumysynyń sapasyna tikeleı baılanysty ekenin atap ótti. Sondyqtan pedagog ózine tán emes fýnktsııalarǵa alańdamaýy tıis.
«Ol tek bizdiń balalarymyzǵa bilim men tárbıe berý úshin jumys ister júrgenin túsinýi tıis. Sondyqtan biz pedagogtiń mártebesin arttyrý jáne áriptesterimizdiń damýy men olardy qoldaý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý úshin barlyq qajetti odan ári qabyldaıtyn bolamyz. Muǵalimniń júktemesin azaıtý maqsatynda qujattar sany qysqartyldy, bul týraly biz buryn aıttyq. Olar muǵalim kún saıyn toltyrýy tıis eki qujat. Biz bul jumystardy jalpy ári túbegeıli qarastyryp jatyrmyz. Bul tek mektep muǵalimderine ǵana emes, mektepke deıingi bilim berý uıymdarynyń, kolledjderdiń, joǵary jáne joǵarydan keıingi bilim berý uıymdarynyń pedagogterine qatysty. Pedagog tikeleı tek óziniń fýnktsııalarymen aınalysýy tıis. Buryn tekserýshilerge, suranystarǵa jáne taǵy basqalaryna qatysty bolǵan esep berýshilikti biz qazir qaıta qarastyryp, mundaı shekteýler tolyq alynyp tastaldy», — dedi A. Aımaǵambetov.
Pedagogterdiń sapalyq quramyn arttyrý sharalary qabyldandy. 150 myńnan asa pedagog biliktilik sanattaryn rastap, jalaqy mólsheriniń 30%-ynan 50% deıin ústemeaqy alatyn bolady.
Bıyldan bastap pedagogterdi attestattaý júıesi jetildirildi, biliktilik sanattary úshin shekti balǵa qoıylatyn talaptar kúsheıtildi.
Bilim berý uıymdarynyń basshylary úshin alǵash ret attestattaý engizildi. Olar endi attesattaýdan ótken soń sonyń nátıjesi boıynsha jalaqy mólsheriniń 30%-nan 100% deıin ústemeaqy tólenetin biliktilik sanattary beriledi. Alǵash ret bsshylardyń eńbekaqysy jumys nátıjesine baılanysty saralanǵan bolady.
QR BǴM bilim berýdiń barlyq deńgeılerinde qundylyqtarǵa negizdelgen bilim jáne tárbıe berý paradıgmasyn engizýge kiristi. Ol óz Otanyn súıetin, el ekonomıkasyna qyzmet etetin, otbasy qundylyqtaryn ulyqtaıtyn qazaqstandyqtardy tárbıeleýge baǵyttalǵan.
Inklıýzıvti bilim berýge qarapaıym qoljetimdilikti qamtamasyz etetin, oqý úrdisine tıýtorlardy engizýge múmkindik beretin beıimdelgen baǵdarlamalarǵa kóshý júzege asyrylýda.
Qala men aýyldaǵy bilim aıyrmashylyǵyn azaıtý máselesi turaqty baqylaýda. Óńirler arasyndaǵy, bir aımaqtaǵy aýdandar arasyndaǵy aıyrmashylyq máselesi anyqtaldy.
«Búgin biz pedagog kásibiniń joǵary mártebesin qamtamasyz etip, qaýipsiz ári qolaıly oqý ortasyn qurý, qala men aýyl arasyndaǵy bilim sapasyndaǵy aıyrmashylyqty azaıtý maqsatyn qoıyp otyrmyz. Osy problemalardy sheshý úshin keshendi sharalar qarastyryldy, birinshiden, birneshe mejeles pánder boıynsha pedagogterdi, muǵalimderdi daıarlaý, eńbekaqy tóleý júıesin ózgertý, oqý-materıaldyq bazasyn nyǵaıtý, ınternet sapasy jáne taǵy basqa», — dedi mınıstr.
Pedagogterdiń biliktiligin arttyrý júıesi jetildirilýde
Pedagogterdiń oqytý tájirıbesin jaqsartý maqsatynda kýrstan keıingi monıtorıng jáne kýrstan keıingi súıemeldeý engizildi.
«Biz biliktilikti arttyrýdyń vaýcherlik júıesine kóship jatyrmyz, osylaısha, osy qyzmetter naryǵy men básekelestiktiń damýy úshin múmkindikter týdyrýdamyz», — dedi mınıstr.
Sonymen qatar, qaıta daıarlaý, sondaı-aq mamandyqqa janama kirý múmkindigi qamtamasyz etildi. Budan ózge, endi kýrstardyń baǵdarlamalaryn mınıstrlik bekitpeıdi, bul qyzmet kórsetý naryǵynyń damýy úshin múmkindik beredi.
Jas pedagogterge ádistemelik qoldaý kórsetý maqsatynda tálimgerlik ınstıtýty engizilýde. Tájirıbeli pedagogterdiń qaıta qabyldanǵan áriptesterine tálimgerligi úshin aı saıyn 17 myń teńge kólemindegi ústeme aqy qarastyrylǵan.
Ata-analar ótinish bergende balabaqshany ózderi tańdaı alady
Mektepke deıingi bilim berýdiń qoljetimdiligin arttyrý sharalary qabyldanýda. 2019 jyly qurylys jáne MJÁ tetikteri arqyly mektepke deıingi bilim berý uıymdarynyń jelisi 500 birlikke ulǵaıtyldy. 3-6 jastaǵy balalardy qamtý 98,5% deńgeıinde qamtamasyz etildi.
Eger buǵan deıin balalardy kezekke qoıý tikeleı bilim berý bólimderinde júzege asyrylyp kelse, endi sybaılas jemqorlyq táýekelderin boldyrmaý jáne ata-analarǵa yńǵaıly bolý úshin balalardy kezekke qoıý jáne qabyldaý avtomattandyryldy. Endi ata-analar ótinish bergen kezde balabaqshany ózderi tańdaı alatyn bolady dep josparlanýda.
Balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý basymdyqty mindet bolyp qalyp otyr. Balalardyń qaýipsizdigin baqylaýdaǵy negizgi faktorlardyń biri - beınebaqylaý júıesi. Búgingi tańda mektepke deıingi bilim berý uıymdarynyń 90% jýyǵy beınebaqylaý kameralarymen qamtamasyz etilgen.
Mektepke deıingi bilim berýdiń jańa baǵdarlamasy boıynsha jumystar bastaldy. Mektepke deıingi daıarlaýdyń mazmuny, standarttary men ádimteri qaıta qaralýda.
«Pedagog mártebesi týraly» Zańnyń qabyldaýynyń arqasynda ustazdardyń jalaqysy jylyna 25% jáne jańa attestattaý júıesi arqyly qosymsha 30%-dan 50%-ǵa deıin kóbeıtilýde.
Orta bilim berýde oqýshylardyń 96% jańartylǵan bilim berý mazmunyna kóshti. Bıyl qyrkúıek aıynda olar 11 synypqa kóshedi. Nátıjesinde orta bilim berý júıesiniń jańartylǵan bilim mazmunyna kóshýi aıaqtalady.
Oqýlyqtardyń sapasyn qalaı jaqsartý kerek?
A. Aımaǵambetovtiń aıtýynsha, qazirgi kezde oqýlyqtardyń sapasyna kóp kóńil bólinýde. Bul ózekti másele. QR Prezıdenti Q. Toqaev pedagogterdiń tamyz konferentsııasynda jáne Ulttyq keńes otyrysynda oqýlyqtardyń sapasyn jaqsartý boıynsha tapsyrma berdi.
«Bul bir kúnniń máselesi emes. Mınıstrlik oqýlyqtardyń sapasyn keshendi qamtamasyz etý máselesin qarastyryp jatyr. Bul másele saraptamaǵa ǵana emes, baspalarǵa da baılanysty. Bul baǵdarlamalardy daıyndaý men maquldaýdan, oqýlyqtardy saraptaý men maquldaýdan, sarapshylar men avtorlardyń daıyndyǵynan bastalatyn júıeli problema. Odan keıin bul baspalar aınalysatyn másele. Jalpy bul keshendi jumys. Memlekettik organdardyń da, baspalardyń da, ulttyq bilim akademııalarynyń da, basqa qurylymdardyń da jaýapkershiligi. Birqatar normatıvtik-quqyqtyq aktiler qabyldandy», — dedi mınıstr.
Abaıdyń 175 jyldyǵynyń aıasynda gýmanıtarlyq pánderdi tereńdete oqytatyn Abaı atyndaǵy mektepter men mektep-ınternattar jelisin qurý bastaldy. 10 óńirde osyndaı mektepter ashyldy, jyl sońyna deıin taǵy 7 óńirde ashýdy josparlap otyrmyz.
Oqýshylardy bir mektepten ekinshisine aýystyrý jańa formatta júrgiziletin bolady
Tamaq berýdi uıymdastyrý sapasyn arttyrý boıynsha sharalar qabyldanýda. Konkýrstyq rásimder memlekettik satyp alý portaly arqyly elektrondy formatta ótkiziledi. Buryn ol qaǵaz túrinde ótetin, endi konkýrstardyń ashyqtyǵy qamtamasyz etiledi. Konkýrstyq rásimderde zań buzýshylyqqa jol berge laýazymdy tulǵalardyń jaýapkershiligi kúsheıtilýde. Tamaqtandyrý sapasyn baqylaý boıynsha mektep komıssııalary men vedomstvoaralyq sarapshylar tobynyń jumysynyń biryńǵaı algorıtmi pysyqtaldy. Qala jaǵdaılarynda qolma-qol aqshasyz tólem men beınebaqylaý engizilýde.
2020 jyldyń sońyna deıin bilim berý uıymdary beınebaqylaý júıelerimen jáne jyly dárethanalarmen qamtylýy tıis.
Birinshi synypqa qabyldaý jáne balalardy bir mektepten ekinshisine aýystyrý júıesi avtomattandyrylýda. Endi ata-analarǵa bir mektepten ekinshisine baryp, qujattaryn qaǵaz túrinde tapsyrýdyń keregi joq. Muny e-gov platformasy arqyly iske asyrýǵa bolady. Bul ata-analardyń ýaqytyn únemdeýge múmkindik beredi.
Oqý jetistikterin syrttaı baǵalaýdy (OJSB) ózgertý jumystary júrgzilýde. 2021 jyldan bastap 4 jáne 9 synyptarda bilim alatyndardyń bilimdegi jetistikterine monıtorıng júrgiziledi, ol pándik bilimderin baǵalaýǵa ǵana emes, fýnktsıonaldyq saýattylyǵyn ólsheýge de baǵyttalady.
2020 jylǵa qaraı Qazaqstanda 800 mektep salynady
«Ulttyq bilim berý derekteriniń qory» aqparattyq júıesine sáıkes elimizde 54 apatty, 183 úsh aýysymdy mektep bar, 168 myń oryn tapshylyǵy baıqalyp otyr.
Demografııalyq jáne kóshi-qon úrdisterin eskerýmen qalalarda orta bilim berý ınfraqurylymynyń jetsipeýshiligiń máselesi órshı túsýi múmkin. Boljamdy esepteýler boıynsha 2025 jylǵa qaraı oryn tapshylyǵy 500 myńǵa jýyq oryndy quraýy múmkin. Ol úshin memlekettik baǵdarlamalar aıasynda 800 mektepti salý josparlanǵan.
Sonymen qosa, úsh aýysymdy mektepterdi joıý boıynsha ǵana emes, bir aýysymdy mektepterge kóshý boıynsha aýqymdy mindet tur.
Búginde mınıstrliktiń aldynda turǵan mindet - mektep ǵımarattaryn apatty jaǵdaıǵa jetkizbeý. Ótken jyly kóshpeli tekserý aıasynda QR BǴM qyzmetkerleri qosymsha apatty mektepter anyqtaldy. Mınıstrdiń aıtýynsha, bul problemany jasyryp-jaýyp qoıýǵa bolmaıdy, kerisinshe, aıtyp kórsetip, sheshý kerek.
Jumyspen qamtýdyń jol kartasy boıynsha jáne jergilikti bıýdjet esebinen bıyl 2 myńnan asa nysan jóndeledi. Bul teńdessiz shara. Jalpy, JQJK boıynsha tek bilim berý nysandaryna bıyl 190 mlrd teńgeden asa qarjy bólindi.
Orta bilim berý salasynda jańartylǵan bilim mazmunyna kóshken soń oqý baǵdarlamalaryn jetildirý, túrlendirilýin qamtamasyz etý, fýnktsıonaldyq saýattylyqty ólsheýge arnalǵan baǵalaý júıesin jańǵyrtý boıynsha jumystar jalǵasady. Erte kásiptendirý varıatsııaly tıptik oqý josparlaryn engizý esebinen qamtamasyz etiledi.
Balalardyń qaýipsizdigin saqtaýǵa erekshe kóńil bólinedi
Balalardyń quqyǵyn qorǵaý salasy barlyq deńgeılerde, aýyldan oblysqa deıin ózgeredi, kámeletke tolmaǵandar isi jáne olardyń quqyǵyn qorǵaý jónindegi 228 komıssııanyń jumysy ózgeredi. Qoǵamnyń usynysy boıynsha bıyl olardyń qyzmet aıasy keńeıtiledi.
Balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý basymdyqty mindet bolyp qalyp otyr. Mınıstrlik osy saladaǵy zańnamany jetildirý úshin jumys atqaryp jatyr.
Endi, jańa túzetýlerge sáıkes, pedagogter, densaýlyq saqtaý jáne halyqty áleýmettik qorǵaý salalarynyń qyzmetkerleri kámeletke tolmaǵandardyń nemese olarǵa qatysty quqyq buzýshylyq faktileriniń oryn alǵany týraly quqyq qorǵaý organdaryn birden habardar etýge mindetti. Balalarǵa zorlyq-zombylyq kórsetkeni úshin jaýapkershilik qataıtyldy, bas bostandyǵynan aıyrý merzimi uzartyldy.
Bul rette, balalar sýıtsıdi kórsetkishteri turaqty joǵary bolyp qalyp otyr. Bul máselege erekshe kóńil bólingen. Osy maqsatta sýıtsıdke, zorlyq-zombylyq pen býllıngke qarsy kúresýdiń biryńǵaı baǵdarlamasy ázirlenýde. Árbir oblys óziniń baǵdarlamasy boıynsha jumys atqarady, osy sharalardyń úılesimdiligi men tıimdiligine qatysty máseleler bar.
Áleýmettik-psıhologııalyq qyzmet jumysy áli de tıimdi bolmaı tur. Mundaıda jyldam nátıjelerge qol jetkizý múmkin emes, sondyqtan olardy júıeli transformatsııalaý bastaldy.
Josparly jumystardyń nátıjesinde sońǵy 10 jylda balalar úılerindegi tárbıelenishýler sany 70%-ǵa — 14 myńnan 4 myń balaǵa deıin azaıdy.
Sońǵy 4 jylda balalar úıleriniń tárbıelenýshileriniń sany 42%-ǵa — 7 myńnan 4 myńǵa deıin qysqardy.
Balalar úıleriniń jelisi 28%-ǵa — 140-tan 101-ge deıin azaıdy. Balalar úıi balalardy qoldaý ortalyqtary bolyp qaıta qurylýda, bul jumystarǵa azamattyq qoǵam atsalysýda.
Balalardyń damýy úshin qosymsha bilim berýdiń mańyzy zor. Kórkem shyǵarmashylyq, mýzyka, bı, týrıstik ólketaný úıirmelerin saqtaı otyryp, robotty tehnıka, STEM-bilim berý, 3D-prıntıng jáne baǵdarlamalaýdyń jańa baǵyttary damyp keledi.
«Barshaǵa arnalǵan tegin TjKB» jobasyn júzege asyrý úsh jylda oń nátıje berdi
TjKB salasynda 2017 jyldan beri «Barshaǵa arnalǵan tegin TjKB» jobasy iske asyrylýda. Joba boıynsha 300 myń jas birinshi jumysshy mamandyǵyn tegin alady.
Aıta ketý kerek, bul joba boıynsha stýdent áleýmettik qoldaýmen qamtylady: bir rettik ystyq as berilip, shákirtaqy tólenedi, jylyna eki ret jolaqysy tólenedi.
2019 jyldyń maýsym aıynan bastap jumysshy mamandyqtary boıynsha oqıtyn stýdentterdiń shákirtaqysy 30% artty, al 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap orta býyn mamandyqtary boıynsha oqıtyn stýdentterdiń shákirtaqysy 25% ósti.
Jalpy, jobany iske asyrý úsh jylda oń nátıjesin berdi.
Abıtýrıentterge qujat tapsyrý úshin kolledjge kelip qajeti joq, ony egov portaly arqyly tapsyra alady. Biraq qaǵaz túrinde tapsyrý múmkindigi áli de saqtalady.
Kadrlar daıarlaý sapasy
Memleket basshysy kolledjderge akademııalyq erkindik berýdi tapsyrdy.
Sonymen qatar kredıtterdi jınaqtaý arqyly kredıt júıesin kóshýdi birge iske asyrýdyń mańyzy zor.
Dýaldi oqytý qarqyndy damýda. Stýdent óz ýaqytynyń 60% astamyn kásiporyndardyń bazasynda ótkizedi. Dýaldi oqytý boıynsha bilim alǵan túlekterdiń 72% eńbekke ornalasady.
Búgingi tańda dýaldi oqytýmen 55 myńnan asa stýdent qamtylǵan. 2025 jylǵa qaraı qamtýdy eki esege jýyq arttyrý kózdelgen.
Pedagog mártebesi boıynsha jalaqysy kóbeıtildi. Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha kolledjder men balabaqshalar qyzmetkerleri de jalaqysynyń eki ese ósýine qamtylady.
Sonymen, kolledjderdiń pedagogterine biliktilik sanaty boıynsha aqy tóleý máselesi sheshildi. Olardyń alatyny ústeme aqysy 30%-dan 50%-ǵa deıin.
Búginde bilim berýdi basqarý jáne qarjylandyrý júıesi de birqatar ózgeristerge ushyraýda. Memleket basshysynyń tamyz konferentsııasynda bergen tapsyrmasyna sáıkes, bilim berý júıesin baqsarý modeli ózgeristerge ushyraýda. Qazirgi zaman talaptaryna sáıkes, bilim berý júıesi korporatıvtik basqarýǵa kóshetin bolady.
Joǵary bilim berýde jyl saıyn memlekettik tapsyrys kólemi ulǵaıýda
Sońǵy 4 jylda memlekettik tapsyrys 1,3 ese kóbeıip, bıyl 53,8 myń grantty qurap otyr.
Prezıdent tapsyrmasy boıynsha bıyldan bastap grant quny kóteriledi. Onyń quny 2011 jyldan beri ózgermegen. Bul rette memlekettik JOO-lar muǵalimderdiń jalaqysyn kóterýge mindetteledi.
2019 jyldan bastap UBT birneshe ret ótkizý qarastyrylǵan. UBT-ǵa qatysýdan TjKB túlekteri aqyly negizde qysqartylǵan oqytý merzimimen shektes baǵyttarǵa túsetin bolsa, bosatylady. 2020 jyldan bastap SAT, AC, IB halyqaralyq standarttalǵan testilerdiń balldaryn UBT balldaryna aýystyrý shkalasy engiziledi. Osyndaı sertıfıkattary bar tulǵalar UBT tapsyrýdan bosatylady.
UBT elektrondy sertıfıkaty men grant berý týraly elektrondy kýálik engizilýde.
Testileýden ótý ýaqyty uzartyldy, kalkýlıator paıdalanýǵa ruqsat etildi, qorytyndy attestattaýdan túlekter bosatyldy, qatań sanıtarlyq talaptar saqtalatyn bolady.
Búginde pedagog kásibiniń tartymdylyǵyn arttyrý boıynsha júıeli sharalar qabyldanyp jatyr. 2020 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap muǵalim bolýǵa nıet bildirgen stýdentterdiń shákirtaqysyn 26186 teńgeden 42500 teńgege deıin kóterý josparlanǵan. Pedagogıkalyq mamandyqtarǵa oqytýǵa shekti balldy 70 ballǵa deıin kóterý qarastyrylǵan. Pedagogıkalyq baǵyttaǵy túlekter bıyldyń ózinde pedagog-moderator biliktiligin alýǵa úmitker bola alady. Ol úshin Ulttyq biliktilik testinen ótip, óziniń ıgergen daǵdylaryn kórsetýi tıis.
JOO-lardy profıldendirý úshin pedagogıka kadrlaryn daıarlaıtyn JOO-larǵa qoıylatyn talaptar anyqtaldy: (OPQ, eńbekke ornalastyrý, jańartylǵan bilim mazmunyn eskerýmen bilim berý baǵdarlamalary, SBA, UBA jáne pedagogtiń kásibı standarty).
Memleket basshysynyń tapsyrmasy aıasynda sapasyz bilim beretin JOO-lardy ońtaılandyrý jumystary jalǵasýda. Birneshe JOO jabyldy. Olardy jabý ǵana emes, biriktirý, daıarlaýdyń jekelegen baǵyttary boıynsha lıtsenzııalaryn qaıtarý arqyly da bul másele sheshilýde.
Karantın kezinde qashyqtan oqytý qalaı ótti?
Tótenshe jaǵdaı kezinde oqytý úrdisin jalǵastyra otyryp bilim alýshylar men bilim berý júıesiniń qyzmetkerleriniń densaýlyqy qorǵaý máselesi turdy.
A. Aımaǵambetov qysqa ýaqyt ishinde balalardyń da, muǵalimderdiń de, ata-analardyń da jańa jaǵdaıǵa beıimdele alǵanyn atap ótti.
«Birqatar problemalardyń bolǵanyna qaramastan, oqý protsesi toqtaǵan joq. Ata-analarǵa zor alǵys aıtqym keledi, kóp jaýapkershilik júkteldi, ata-analardyń jumystary kóp boldy, biz muny moıyndaımyz. Biraq, olardyń túsiniginiń, belsendi atsalysýynyń jáne áriptesterimizdiń jumysynyń arqasynda biz osy kezeńnen oqý úrdisin tejemeı óte aldyq», — dedi mınıstr.
Sonymen qatar mınıstr negizinde qashyqtan bilim berý sál ózgeshe bolýy tıis ekenin atap ótti. Sondyqtar, barlyq qatelikter, kemshilikter men problemalyq tustardy eskerý qajet.
«Bul – kıberpedagogıka máseleleri, jáne synyptyq-sabaqtyq júıeni barlyq artyq ári kem tustarymen strımge, Zoom arqyly qosyp, sabaq ótkizip, ony qashyqtan bilim berý dep ataýǵa bolmaıdy. Bul qate túsinik», — dedi vedomstvo basshysy.
Onyń aıtýynsha, oqytý ádistemesi, qashyqtan oqytý rejıminde pedagogıkalyq tehnologııalar, normatıvtik retteý boıynsha jumysty júrgizý jáne bul júıeni baǵalaý mindeti tur.
«Pedagogıkalyq jáne tehnıkalyq sıpattaǵy máseleler az emes, jaz mezgilin atalǵan máselelerdi mindetti túrde sheshý úshin tıimdi paıdalanýymyz kerek», — dedi A. Aımaǵambetov.
Mınıstr atap ótkendeı, mektepter jańa oqý jylyn qashyqtan bastaýǵa daıyn bolýy tıis.
«Koronavırýs ınfektsııasy boıynsha elimizdegi ahýal jaqsaryp, kelesi jyldyń basynda oqýdy mektep qabyrǵasynda bastaımyz dep úmittenemiz. Degenmen, biz basqa jaǵdaıǵa da daıyn bolýymyz kerek. Osyǵan baılanysty jazda pedagogter de, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi men basqarmalar da qajetti sharalardy qabyldaýy tıis», — dedi mınıstr.
Sondaı-aq bilim jáne ǵylym mınıstri Qazaqstan turǵyndarynan túsken keıbir suraqtarǵa jaýap berdi
A. Aımaǵambetov búgingi tańda halyqaralyq standarttardy engizý úlken másele bolyp otyrǵanyn atap ótti.
«Sońǵy ótken World Skills chempıonaty boıynsha Qazaqstan 14-orynǵa ıe boldy, bizde úlken áleýet bar, biz World Skills standarttaryn budan ári de oqý úderisine engize bermekpiz», — dep atap ótti ol.
Bilim berýdi qarjylandyrý júıesi men basqarýda búginde eleýli ózgerister engizilip jatyr – Memleket basshysynyń tamyz konferentsııasynda bergen tapsyrmalary aıasynda bilim berý júıesin basqarý modeli ózgeretin bolady. 2021 jyldan bastap barlyq aýdandyq jáne qalalyq bilim bólimderi oblystyq basqarý deńgeıine beriledi.
«Biz aýqymdy jumys atqaryp jatyrmyz jáne meniń oıymsha, 2021 jyldan bastap bul júıe iske qosylady. Dırektorlardy almastyrý ınstıtýty engiziledi. Biz dırektorlardy taǵaıyndaýdyń jańa júıesine qajetti ózgeristerdi daıyndadyq, sondaı-aq zańnamaǵa aýdandar men qalalardyń bilim berý bólimderi men bilim berý basqarmalary basshylaryn BǴM-men kelise otyryp taǵaıyndaý jáne jumystan bosatý boıynsha norma engizildi», — dep túsindirdi vedomstvo basshysy.
Joǵary bilimge keler bolsaq, memlekettik tapsyrys kólemi jyl saıyn artyp keledi. Máselen, sońǵy 4 jylda memlekettik tapsyrys 1,3 esege artyp, bıyl 53 myńnan astam grantty quraıdy.
«Prezıdent tapsyrmasy boıynsha bıyldan bastap granttyń quny artady – ol 10 jylǵa jýyq ýaqyt ózgergen joq. Bul rette, biz memlekettik ýnıversıtetterge jalaqyny kóterýdi mindetteımiz. Biz qazir eńbekaqy tóleý qoryna jalaqynyń eń tómengi shegin belgileý máselesin talqylap jatyrmyz. Grant qunynyń artýy pedagogtar jalaqysynyń ósýine ákelýi tıis. Jekelegen JOO-larda oqytýshylar jalaqysynyń 70-80 myń teńgeni quraýy – múldem durys emes», — dedi A. Aımaǵambetov.
Onyń aıtýynsha, sońǵy jyly jalaqy aıtarlyqtaı 50-70%-ǵa ósti.
Pedagogterdiń quqyqtaryn buzý jaǵdaılarynyń jıilep ketýine qatysty suraqqa A. Aımaǵambetov Mınıstrlikte pedagogtyń qandaı qujattardy toltyrýy kerek ekeni naqty belgilegenin Buıryq qabyldanǵanyn atap ótti.
«Pedagog kún saıyn tek eki qujatty toltyrady. Laýazymdy adamdar nemese basqa sanattar usynatyn barlyq basqa qujattar – zańsyz. Sondyqtan bizde zańnama boıynsha Sapany qamtamasyz etý jónindegi departamentter tıisti sharalardy qabyldaıtyn bolady. Biz osyndaı jaǵdaılar boıynsha sharalar qoldandyq – bul ákimshilik jaýapkershilik, jalpy alǵanda, jumystan bosatýǵa deıin sharalar qoldanylady. Mundaı buzýshylyqtarǵa óte qatań áreket etetin bolamyz», — dedi vedomstvo basshysy.