Qarjy sarapshysy teńge qunynyń álsireý sebebin túsindirdi

<p>ALMATY. KAZINFORM &ndash; Qarjy sarapshysy Rasýl Rysmambetov keıingi ýaqytta teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy qunynyń álsireýin túsindirdi. Qazaqstan qor bırjasynda 9 qazan kúni kúndizgi saýda-sattyq qorytyndysy boıynsha dollardyń ortasha saralanǵan baǵamy 489,06 teńge boldy.</p>

«Bizde taýarly ekonomıka. Munaı naryǵynda ózgerister nemese bıýdjette teńgerimsizdik baıqalǵan kezde, ol ulttyq valıýtaǵa áser etedi. Jalpy, munyń utymdy tustary shamaly. Meniń bes jyl buryn jasaǵan boljamyma saı kelip tur. ıAǵnı, uzaq merzimdi perspektıvada biz ekonomıkamyzdy ártaraptandyrýǵa múmkindik alǵansha teńge álsireı beredi. Bizde belgili bir qadamdar jasalyp jatyr, biraq naqty turaqtylyqqa jetý úshin áli de ýaqyt qajet. Táýeldiligimizdi azaıtý úshin munaıǵa baılanysy joq túrli shıkizat salalaryn damytý kerek»,- deıdi spıker.

Sarapshynyń aıtýynsha, aldaǵy ýaqytta da teńge álsireıdi.

«Odan ári qubylýyna keletin bolsaq, aldaǵy úsh jylda teńgeniń álsireýi ábden múmkin. Qysqa merzimde ol azdap nyǵaıyp, keıin qaıta quldyraıdy. Naryqtyq aýytqýlar jalǵasatyn bolady. Degenmen, teńgeniń 450-470 deńgeıine deıin kúrt nyǵaıýyn kútýdiń qajeti joq. AQSh-tyń Federaldyq rezervtik júıesi paıyzdyq mólsherlemelerdi sál tómendetse, teńge turaqtanady, tómen mánderde bolsa da, turaqtanýy múmkin», - dedi Rasýl Rysmambetov.

Buǵan qosa, ol soltústik jarty shardaǵy jylytý maýsymynyń bastalýy munaı baǵasynyń ósýine ákelýi múmkin ekenin aıtty.

«Biraq kez kelgen jaǵdaıda teńgeniń naqty baǵamy 480-490 teńge sheginde bolady jáne onyń odan ári álsireýi múmkin», - dedi ol.

Aıta keteık, Qazaqstan qor bırjasynda AQSh aqshasy úshinshi kún qatarynan qymbattap jatyr.