Qaryzy bardyń qadamy qysqa
Alaıda, sot sheshimin oryndaý elimizdegi kúrdeli máseleniń birine aınalyp otyrǵany ras. Túrli qaryzdardy, aıyppuldar men alımentterdi óndirý máselesi ózektiligin joımaı otyr. Árıne, buǵan qarap sot oryndaýshylary aýyzdy qý shóppen súrtip keledi desek, qatelesemiz. Olar da óz quzireti sheńberinde árqıly amal-áreketter jasap baǵýda. Sonyń biri qaryzy barlardy Qazaqstannan tysqary qarǵa adym shyǵarmaý bolatyn. Qýanarlyǵy, Ádilet mınıstrliginiń Sot aktilerin oryndaý komıteti sońǵy sharanyń aıtarlyqtaı oń nátıje bere bastaǵanyn habarlady. Atalmysh komıtettiń málimetinshe, sot oryndaýshylarynyń qaryzy barlardy ákimshilik jaýapqa tartyp, respýblıka shekarasynan shyǵýyna ýaqytsha tyıym salý sharasy tólenbegen qaryzdarǵa baılanysty oryndaýshylyq óndiristiń qysqarýyna múmkindik bergen. Jalpy, bul elimizde zańmen rettelgen tetik jáne sot oryndaýshysy boryshkerdiń shekara asýyna ýaqytsha shekteý qoıýǵa quqyly. Ol jaıly «Atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi týraly» zańynda kózdelgen. «Boryshker bolyp tabylatyn jeke tulǵa, zańdy tulǵanyń laýazymdy adamy (onyń mindetin atqarýshy) atqarýshylyq qujattaǵy talaptardy dálelsiz sebeptermen belgilengen merzimde oryndamaǵan jaǵdaıda sot oryndaýshysy boryshkerdiń Qazaqstan Respýblıkasynan shyǵýyn ýaqytsha shekteý týraly qaýly shyǵarýǵa quqyly, al óndirip alýshynyń ótinishi boıynsha osyndaı qaýly shyǵarýǵa quqyly» delingen zańnyń 33-babynda.
Sot oryndaýshysynyń shekteýine ilingen boryshker respýblıka aýmaǵynan syrt jerde syrqatyna baılanysty emdeletin bolǵan jaǵdaıda ǵana tyıym toqtatyla turýy múmkin. Degenmen, buǵan qarap boryshkerdiń elden syrtqary shyǵýyna tyıym salý quqyǵy berilgen sot oryndaýshysy qalaǵanyna qaýly shyǵara beretin «ózi bı, ózi qoja» eken degen túsinik týmaýy tıis. Sebebi, onyń biz sóz etip otyrǵan qaýlysy dálelderi men negizderi kórsetile otyryp sotqa usynylyp, tek sotpen sanktsııalanady. Sot atqarýshylyq áreketterdi jasaýǵa sanktsııa beredi nemese sanktsııa berýden bas tartady. ıAǵnı, sottyń «sanktsııalaımyn» degen mórtańbasynsyz sot oryndaýshysy atqarýshylyq áreketterdi júrgize almaıdy. Munyń bári Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq is júrgizý kodeksiniń 240-7-babynda egjeı-tegjeıli kórsetilgen.
Demek, boryshkerlerdiń Qazaqstannan tys jerlerge shyǵýyna tyıym salý tetigi qaryzy bar tulǵalardyń qarasyn azaıtqandyǵy týraly jetkizgen Sot aktilerin oryndaý komıtetiniń málimetine súıenip, zańdaǵy kózdelgen shara shynaıy is júzine asyp jatyr dep topshylaýǵa bolady. Endi komıtet derekterin sóılete ketsek, bıylǵy jyldyń І-shi jartyjyldyǵynda sot oryndaýshylarymen 4986 ákimshilik materıal jasalǵan. Onyń 3563-i aıyppul túrindegi ákimshilik jaýapkershilikke tartylǵandar. Aıta keterligi, jalaqydan óndirip alý boıynsha qujattardyń kólemi azaıǵan. Qazir 1212 qujat oryndalý ústinde kórinedi. Olardyń da kópshiligine respýblıkadan shyǵýdy shekteý sharasy kózdelýi ǵajap emes. Jalpy, mamyr aıynda qaryzy men aıyppulyn tólemegen 20 myń qazaqstandyqtyń shekaradan asýyna tyıym salynǵanyn eske sala ketken jón.
Ol az deseńiz, myńnan astam almatylyq ýaqytyly tólenbegen qaryzy, aıyppuly men salyǵy shetelde demalýǵa kedergi bolady dep oılamasa kerek. Máselen, respýblıkadan shyǵýyna ýaqytsha shekteý salyq boıynsha jalpy qaryzy 247 mıllıon teńgeni shamalaıtyn 1248 azamatqa salynǵan. Olardyń 334-i qozǵaltqyshynyń kólemi 4000 kýb santımetrden asatyn temir tulpardy taqymdaǵandar jáne sonysymen qoımaı kóliginiń salyǵyn 4 jylǵa deıin tólemegenderi de bar.
Damyǵan elderde salyq júıesiniń jetilgeni, halyqtyń salyq tóleý mádenıeti qalyptasqany, salyq tólemegen adamǵa qylmysker sekildi qaraıtyny týraly kóp aıtylady. Bul jaǵynan Eýropanyń aldyńǵy qatarly memleketterine bolmasaq ta, uqsap baqqanymyz aıypqa sanalmas. Sondyqtan ótelmegen qaryzy, tólenbegen salyǵy men aıyppuly barlar shekara asyp demalýdy josparlamas buryn, artynyp-tartynyp áýejaıǵa shyqpas buryn oılansa ıgi. «Shetelde demalamyn» dep shashqan aqshasymen jat jerdiń qaltasyn qampaıtpastan buryn, memleket aldyndaǵy qaryzyn ótese, sol arqyly el bıýdjetiniń búıirin toltyrýǵa úles qosatynyn eskerse eken.
Shınalhanov