Qaryshtaǵan - Qazaqstan, asqaqtaǵan - Astana!
Astana qalaı astana boldy? 1994 jylǵy shildeniń 6-sy kúni Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń astanany Almatydan Aqmolaǵa aýystyrý týraly qaýlysy qabyldandy. Budan keıin, 1997 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń elordany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly sheshimi shyqty. Kóp keshikpeı, 1998 jylǵy maýsymnyń 10-y kúni Aqmola qalasynyń aty resmı túrde Astana bolyp ózgertildi. Elorda mártebesine ıe bolǵan qala osy ýaqyttan bastap týǵan kúnin atap ótýdi ıgi dástúrge aınaldyrdy. Jeti jyl qatarynan mereke maýsymnyń 10-y kúni toılanyp keldi. Ýaqyt ozǵan saıyn Astana kúniniń mańyzdylyǵy artyp, ol tek elordalyqtar ǵana emes, búkil qazaqstandyqtardyń asyǵa kútetin merekesine aınaldy. Sol sebepti, 2006 jyly Astana qalasy ákimdiginiń qaýlysyna sáıkes jáne qalalyq máslıhattyń sheshimimen merekege - Astana kúni ataýy berilip, ony atap ótý - shildeniń 6-syna bekitildi.
Az ǵana ýaqyttyń ishinde sáýlet óneriniń zamanaýı úlgileri negizinde álemdegi ásem qalalardyń birine aınalǵan jańa Astana búginde - tyń ıdeıalar men naqty isterdiń uıytqysy, eldigimizdiń tuǵyry, bereke-birligimizdiń altyn dińgegi. Árıne, qazaq eliniń júzdegen ǵasyrlar boıǵy armany oryndalyp, egemendik tusaýy endi kesilip jatqanda, Saryarqanyń tósindegi mań dalada astana turǵyzamyz degen ıdeıany qoldaýshylarmen qatar, saryýaıymshyl joramaldar da az bolǵan joq. Kóp uzamaı Elbasy N.Nazarbaevtyń bul kóregendik sheshimi ıdeıadan iske asty. «Eń qıyn jyldary biz qala salýdy bastap, eldiń jańa baıtaǵy - Astanany, osyny júzege asyra alatynymyzǵa eshkim senbegen kezde turǵyzdyq. Biz osyny jasadyq, muny búkil álem kórip otyr», dep atap ótken bolatyn N.Nazarbaev óziniń «Daǵdarystan - jańarý men damýǵa» atty Joldaýynda.
Qazir bahadúr babalarymyz ben qaharly handarymyzdyń orda tikken Esil boıynda - qulpyryp Astana tur! Qazir dúnıejúzin aýzyna qaratyp, tańdaı qaqtyrtqan - Astanany kórgen de armanda, kórmegen de armanda!
Memlekettilik uǵymynyń ózi eń aldymen onyń astanasymen astasyp jatatynyn eskersek, dál qazir tórtkúl dúnıe Qazaqstan men Astana ataýlaryn bóle-jarmaı, sol arqyly elimizdi jahandyq jańarý men órisin keńeıtýdiń úlgisi retinde tanıdy. Qazir Qazaqstan - eli men halqy jeri men jaǵrapııasy sııaqty ózimen birge ózgelerdi birbirine jalǵaıtyn baýyrlas, meımandos jáne beıbitshil, HHІ ǵasyrdaǵy jahandaný úrdisiniń pozıtıpti damýyna áser etetin tamasha el.
Osydan eki jyl buryn alty alashtyń abyroıyn asqaqtatyp, alty qurylyqqa saýyn aıtyp, Astananyń onjyldyq toıyn ulan-asyr etip atap óttik. Ol qýanyshty birqatar shet el memleketteriniń basshylary bastap kelgen qonaqtar da bólisti. Bul myńjyldyqtar toǵysynda qala turǵyzǵan Qazaq eliniń erik-jigerin, qajyr-qaıraty men bereke-birligin moıyndatqan naǵyz erliktiń úlgisi bolǵany haq.
Búginde Astana kúni úlken saltanatpen atap ótiletin memlekettik merekelerdiń biri. Óz sózinde elorda ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov: "Astana kúni - bizdiń memleketimizdiń egemendik, derbestik, daralyq sıpatyn naqtylaý turǵysynan qaraǵanda Táýelsizdik merekesinen keıingi asa salmaqty ári mańyzy tereń merekeniń biri", - dep atap ótken bolatyn.
Elordanyń týǵan kúni bıyl da jyldaǵydaı keń kólemde atap ótilmek. Merekelik sharalar dástúr boıynsha «Atameken» etno-memorıaldyq kesheninde el Prezıdenti N.Nazarbaevtyń Memlekettik Týdy 111 metr bıiktikke kóterý saltanatynan bastalady (shildeniń 4-i). Rásim barysynda Memleket basshysy -QR Qarýly Kúshteriniń Joǵarǵy Bas Qolbasshysy áskerı oqý oryndarynyń túlekterine ofıtserlik shender tapsyratyn bolady.
Negizinen merekelik kóńil kúıdi qalyptastyratyn sharalar, resmı is-sharalarǵa deıin birneshe kún buryn bastalyp ketken bolatyn. Maýsymnyń 28-i kúni álemge áıgili prodıýser jáne rejıser Tımýr Bekmambetov Astananyń 12 jyldyǵy qurmetine qazaqstandyqtarǵa álemdik deńgeıdegi naǵyz kıno merekesin syılady. Kınosúıer qaýym Esildiń sol jaǵalaýynda biregeı sáýlettik dızaın boıynsha turǵyzylǵan «Qazaqstan» Ortalyq kontsert zalynyń aldyna tóselgen qyzyl kilemnen sheteldik ártis Dolf Lýndgrendi, bylǵary qolǵap sheberi Maık Taısondy, prodıýser Harvı Vaınshteın men ártis jáne rejısser Sharlto Kopleıdi, rejısser Egor Konchalovskııdi, reseılik kınomaıtalmandar Slava men Sergeı Bodrovty, Elena Zaharova men Vladımır Mashkovty, Alıka Smehova men Dmıtrıı Pevtsovty jáne taǵy basqalaryn kóre aldy.
T.Bekmambetovtyń aıtýynsha, Ekshn-fılmderdiń halyqaralyq kınofestıvalyn ótkizý ıdeıasy prodıýsser Maıkl Sımpson ekeýine olardyń Astana qalasyna jasaǵan sapary barysynda týyndaǵan. Elorda basshysy I.Tasmaǵambetovtyń tarapynan qyzý qoldaý tapqan «ASTANA» kınofestıvaly endi dástúrge aınalmaq. Kórermender bes kún boıy AQSh, Eýropa, Azııa men TMD elderiniń 20-ǵa tarta tanymal tolyqmetrajdy kartınalary men jappaı kórsetilimge áli shyqpaǵan jańa fılmderdi alǵashqy bolyp kórý múmkindigine ıe boldy.
Odan keıin ile-shala, maýsymnyń 30-y kúni Mıneraldy resýrstar jáne metallýrgııa boıynsha І-shi qazaqstandyq halyqaralyq kongress bastaldy. Bul salaǵa arnalǵan 1-shi kongrestiń bıyldan bastaý alýy tegin emes. Sebebi 2010 jyl - Qazaqstan 2030 Strategııasy aıasyndaǵy údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq umtylys besjyldyǵynyń bastalǵan jyly. Qazaqstannyń básekege asa qabiletti salalarynyń biri bolyp tabylatyn ken jáne metallýrgııa kesheni 2009 jyldyń qorytyndysy boıynsha eldegi ónerkásiptik ónimderdiń 16,9 paıyzyn shyǵarady, eksporttyń jalpy kólemindegi onyń úlesi 19,6 paıyzdy quraıdy. Bul salada jumys isteıtinderdiń sany 164,5 myńnan asyp jyǵylady. Búginde Qazaqstannyń ken jáne metallýrgııa salasyna sheteldik sarapshylardyń berip otyrǵan baǵasy da joǵary jáne aldaǵy 5 jylda ol qarqyndy damý jolyna túsedi degen boljamdar jasaýda.
Al shildeniń 1-i men 3-i aralyǵynda Aıman Musaqojaevanyń kontserti, Tólegen Muhamedjanovtyń shyǵarmashylyq keshi, Almaty, Pavlodar, Máskeý teatrlary ujymdarynyń qoıylymdary ótpek. Osy kúnderi qazaqstandyqtar sondaı-aq, belgili reseılik kıno jáne teatr ártisi Sergeı Bezrýkovtyń oınaýyndaǵy «Hýlıgan» spektaklin qyzyqtaı alady. Sonymen birge, qalanyń 10 jyldyǵymen negizi qalanǵan etno-mýzykalyq «Astana-arqaý», kóshpeliler órkenıeti «Astana - myńjyldyqtar arqaýynda» jáne «Tolqyndar áýeni» klassıkalyq mýzyka festıvaldary bıyl da jalǵasyn tabady. Ótken jyly «Tolqyndar áýeni» klassıkalyq mýzyka festıvaly «Qyz Jibek» operasyna arnalǵan bolsa, bıyl astanalyqtar erke Esil jaǵalaýynyń boıynda shyrqalǵan ásem áýenge elite, qalyqtaı bılegen balet bıshileriniń ónerine tánti bolmaq.
Shildeniń 4-i men 6-sy kúnderi qalanyń mádenı jáne sport alańdarynda ótetin kontsertter, qoıylymdar men jurtshylyqtyń serýenderi, kýlınarlyq jármeńkeler, oıyn-saýyq jáne saýda oryndaryndaǵy kóptegen túrli aktsııalar men utys oıyndary meıramdy odan beter qyzdyra túsedi.
Dástúrge aınalǵan sharalardyń taǵy biri - «ýrbandyq mádenıet» festıvaly. Jas qalamen birge qanattary qataıyp kele jatqan jetkinshekterge arnalǵan shara «Mega» oıyn-saýyq ortalyǵynyń alańynda ótpek. «Esktrım tolqyny» shoý qoıylymyna óńirlerden úzdik breık-dans ujymdary, parkýr boıynsha Qazaqstannyń 12 úzdik komandasy, sonymen birge skeıtbordıng pen rollıngtiń has sheberleri qatysyp, ónerlerin ortaǵa salady.
Bıyl jyldaǵydaı Elbasynyń qatysýymen jańa nysandardyń saltanatty jaǵdaıda iske qosylýy bolmaıdy. Onyń ornyna elordalyqtardyń kópten kútken - «Han Shatyr» oıyn-saýyq ortalyǵy óz esigin aıqara ashpaq (shildeniń 5-i). «Han Shatyr» OSO álemdegi eń úlken keshenderdiń biri, onyń avtory - tanymal aǵylshyn sáýletshisi Norman Foster. Shyny shatyrly alyp ortalyqtyń astynda otbasylyq demalystardy tamasha ótkizýge arnalǵan júzý basseıni, akvapark, jabyq jaǵajaı, golf oınaıtyn kishi alań, kishigirim kólshik pen botanıkalyq saıabaq, sonymen birge, kontsert zaldary men bes juldyzdy otel ornalasqan. Uıymdastyrýshylar, Ortalyqtyń tusaýkeser rásimin áserli shoý-baǵdarlamaǵa aınaldyrýdy áýede etýde.
I.Tasmaǵambetovtyń aıtýynsha, merekelik sharalar - tek kóńil kóterýdi ǵana emes, sonymen qatar kóńildi tazartýdy, mádenı turǵydan damýdy kózdeıdi. «Sol sebepti Astana kúnine arnalǵan is-sharalarda qazaq memleketiniń tarıhı taǵdyrynyń, rýhanı tamyry men mádenı bolmysynyń kórinis tabýyna barynsha zeıin qoıdyq», - deıdi.
Osy rette uıymdastyrýshylar merekelik baǵdarlamadan ulttyq sport oıyndaryn da tys qaldyrmaǵanyn kórýge bolady. Olardyń arasynda jyl saıynǵy «Altyn saqa» ulttyq oıyny boıynsha qalalyq ashyq týrnır bar. Sonymen birge, «Astana» ulttyq velokomandasynyń kóshbasshylary Aleksandr Vınokýrov pen Alberto Kontadordyń qatysýymen Astana Kýbogy úshin buqaralyq velojarys uıymdastyrylady.
Jastardy ultjandylyqqa tárbıeleý, Otandyq patrıotızmdi dáripteýdi kózdeıtin Kitap jáne poezııa merekesinde halqymyzdyń aqyn-jazýshylarynyń shyǵarmashylyǵy keńinen nasıhattalyp, Alashtyń úsh arysy - S.Seıfýllın, І.Jansúgirov pen B.Maılınnyń ómir joldarynan úzindi qoıylymdar kórsetiledi.
Astananyń týǵan kúnin umytylmastaı etip ótkizý úshin qonaqqa esimderi álemge máshhúr óner sańlaqtaryn shaqyrý dástúrge aınalǵan úrdister. Bıyl qazaqstandyqtar úshin Astana tórinde Igor Krýtoıdyń roıalda súıemeldeýinde postkeńestik keńistiktegi eń tanymal oryndaýshylardyń biri Aleksandr Serov pen orys barıtony, opera juldyzy Dmıtrıı Hvorostovskıı sonymen qatar, opera ánshisi Andrea Bochellı, amerıkalyq tanymal djaz oryndaýshylar Nıkol Henrı men Kımberlı Devıster óner kórsetedi. Sondaı-aq ataqty reseılik pıanıst Denıs Matsýev kontsert bermek.
Toıdyń shyrqaý shyńy - shildeniń 6-sy kúni «Astana-Arena» alańynda otandyq jáne álemdik óner jaýharlarynyń qatysýymen ótetin «Asqaqtaı ber, Astana!» kontserti bolmaq. Sergeı Lazarev, «Gorod 312», «In-ıAn» jáne «A' Stýdıo» toptary men r&b Ne-Yo jáne Morandi merekelik sharalardyń jabylý gala-kontsertin naǵyz juldyzdy keshke aınaldyratyn bolady.
Aıta keteıik, uıymdastyrý komıteti belgilegen bıletterdiń quny 750 teńge men 100 myń teńge aralyǵynda. Málim bolǵandaı, búgingi kúnge deıin bıletterdiń basym sany satylyp ketken.
Demalýshylardyń qaýipsizdigi men tynyshtyǵyn qamtamasyz etý úshin mereke kúnderi qalalyq Іshki ister departamentiniń jeke quramy qoǵamdyq tártipti tolyq kólemde qadaǵalaıdy. Kólik keptelisterin boldyrmaý máselesi de jyldaǵydaı ońtaıly uıymdastyrylatyn bolady.
Esterińizde bolsa, 2008 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń merekeler týraly zańyna» engizilgen ózgeristerge sáıkes, shildeniń 6-sy - Astana kúni memlekettik mereke retinde bekitildi. QR Úkimetiniń aǵymdaǵy maýsym aıynyń 23-i kúni qabyldaǵan qaýlysyna sáıkes, demalys kúni 2010 jylǵy shildeniń 3-indegi senbiden shildeniń 5-i, dúısenbige aýystyryldy. ıAǵnı demalys kúnderi bolyp shildeniń 4,5 jáne 6-sy sanalady. Sondaı-aq osy qaýlyǵa sáıkes, 2010 jylǵy shildeniń 5-i kúni eńbek, materıaldyq jáne qarjylyq reýrstarmen qamtamasyz etilgen uıymdarǵa qajetti ónim shyǵarý, qarjyny qosa alǵanda, qyzmet kórsetý, sondaı-aq qurylys nysandaryn iske qosý úshin kásipodaq uıymdarymen kelise otyryp, jumys jasaýǵa quqyq berilip otyr.