Qarttarǵa týysymyzdaı qarap, izet kórsetemiz – 20 jyldyq tájirıbesi bar áleýmettik qyzmetker

<p>ÓSKEMEN. KAZINFORM &ndash; Jaqyndarynan aıyrylyp, japadan jalǵyz qalǵan qarttar, qamqor bolar eshkimi joq múgedek jandar áleýmettik qyzmetkerdiń kómegine júginýge májbúr. Taǵdyr taýqymetine tap bolǵandarǵa járdem berip, týysyndaı bolatyn bul qyzmetkerlerdiń eńbegi zor, qoǵamdaǵy orny erekshe. Láılá Nurǵazınanyń osy salada jumys istep, aq jaýlyqty ájeler men aq bataly aqsaqaldardyń rızashylyǵyn alyp júrgenine 20 jylǵa jýyq ýaqyt boldy. Kazinform tilshisi onymen jolyǵyp, suhbat quryp qaıtqan bolatyn.</p>

– Osy jumysqa qalaı keldińiz?

– Úrjar aýdany Qabanbaı aýylynda týyp-óstim. 1989 jyly mektepti támamdaǵan soń Semeı qalasyndaǵy pedagogıkalyq ýchılışede oqydym. Sodan keıin Óskemendegi S.Amanjolov atyndaǵy ShQÝ-da logoped mamandyǵyn bitirdim. Eńbek jolymdy 2005 jyly qaladaǵy «Úlbi» halyqqa áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵynan bastadym.

Bizdiń ortalyq qyzmetkerleri jalǵyzbasty zeınetkerler men múgedek jandardyń, az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylardyń múmkindigi shekteýli balalarynyń densaýlyqtaryn kútip, olardy saýyqtyrýmen aınalysady. Sondaı-aq azamattarǵa bilim, medıtsına, zań, órt qaýipsizdigi, jumyspen qamtý syndy baǵyttarda qyzmetter kórsetiledi. Basty maqsat – qoǵamnyń ártúrli toptaryna áleýmettik kómek kórsetý jáne tıisti jaǵdaı jasaý.

– Qarııalardyń basyndaǵy aýyr taǵdyrdy kórgende emotsııaǵa berilmeı, ol kisilerdi qoldaý ońaı emes shyǵar? 

– Iá, árıne. Ómirde bolyp jatqan qıyndyqtarda adam emotsııalyq qoldaýǵa zárý. Ol kisiler de ishindegi sherdi tarqatyp, emotsııaǵa berilip ketýleri múmkin. Sol kezde qoldap, durys sózder aıtqan abzal. Synaýdan, basyna túsken jaǵdaıǵa baǵa berýden aýlaq bolýymyz kerek. Syılastyǵyńyzdy saqtap, qosyla qaıǵyrmaı sózben demeý bolamyz. Eń bastysy, ol jandarǵa aıtatyn aqyl emes, túsinip tyńdaıtyn qulaq kerek. 

– Egde jastaǵy adamdar kóbine qandaı jaǵdaılardyń áserinen jalǵyz qalyp jatady?

– Qartaıǵanda jalǵyz qalýǵa kóbine týystarynyń qaıtys bolýy, balalarynyń basqa qalaǵa oqýǵa, jumysqa ketýi sebep bolyp jatady. Qoǵammen tyǵyz qarym-qatynas bolmaǵandyqtan, aralasatatyn adamdardyń azdyǵynan japadan jalǵyz qalady. 

– Osy ýaqyt ishinde kóp adamdardyń oqıǵasyna kýá boldyńyz. Júregińizge eń aýyr tıgen oqıǵa boldy ma?

– Jalǵyzbasty adamdar dúnıeden ótip, jerleý rásiminde eshkim bolmaı qalǵan sátter óte aýyr. Osyndaı jaǵdaılar kóńilimizdi bosatyp jiberedi. Sebebi seni izdeıtin, tipti jerleıtin eshkimniń bolmaýy – dushpanyńa da tilemeıtin qasiret. Sondaı sátterde jerleý rásimin óz qolymyzǵa alyp, kerekti sharalardy jasaımyz. 

– Jalǵyzbasty qarttarǵa, múmkindigi shekteýli jandarǵa jyly sózdiń ózi em ǵoı. Olardy qýantyp, jigerlendirip qoıý úshin kóbinese qandaı sózder aıtasyz?

– Olar úshin jyly sózdiń, qamqorlyqtyń mańyzy zor. «Jyly kıim - tándi jylytar, jyly sóz - jandy jylytar» deıdi qazaq. Qarttarǵa basqaǵa kerektigin, óz oryndary bar ekenin sezindirý qajet. Merekelerde, týǵan kúninde quttyqtap qoısaq tipti shattanyp qalady. Sondyqtan jyly sózimizdi aıamaımyz. Qaladaǵy eriktiler de áleýmettik kómek alýshylardyń jaǵdaıyn bilip, kómektesip jatady. Ol da kóńili qulazyǵan adamǵa qýanysh syılaıdy. 

– Áleýmettik qyzmetkerdiń jumysy nesimen qıyn?

– Áleýmettik qyzmetker densaýlyǵy nashar, jaǵdaıy tómen adamdarmen jumys isteıdi. Al egde jastaǵylardyń, múgedektigi bar adamdardyń, qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵandardyń ómirge degen ókpeleri qara qazandaı bolady. Keıbireýleriniń minezi de aýyr. Biz olardyń basyndaǵy ártúrli jaǵdaılardy sheshýge jaýaptymyz. Densaýlyǵyna ǵana emes, quqyqtyq, psıhologııalyq turǵydan da qoldaý tanytýǵa mindettimiz. Bir áleýmettik qyzmetkerde on shaqty qyzmet alýshy bolady. Aptasyna tórt ret baryp, jaǵdaılaryn bilip turamyz. Dári-dármek, azyq-túlik jetkiliksiz bolsa, ornyn tolyqtyramyz. Úı sharýasyna kómektesip, jaıly, taza orta qalyptastyryp, hal-jaǵdaıyn surap áńgime órbitemiz.

– Ózińizge bul jumys nesimen unaıdy?

– Eń bastysy, adamdarǵa, qoǵamǵa paıdaly bolatynymyz. Ártúrli adamdarmen jumys isteı otyryp, shydamdy, sabyrly bolýdy úırenemiz. Bireýge jasaǵan jaqsylyǵymyz ózimizge eselep qaıtady. Qart adamdarǵa kómektesý – abyroıly mindet. Olarǵa óz týysymyzdaı qarap, izet kórsetemiz. Keıde dostaryndaı syrlasyp, ázildesip te jatamyz.

– Jumystan tys ýaqytta nemen aınalysqandy jaqsy kóresiz?

– Qarbalas jumystan qolym qalt etkende qalanyń syrtyna shyǵyp, atqa minip turamyn. Tórt túliktiń tóresi qanymyzǵa jaqyn ǵoı. Júırikke minip júıtkigende sharshaǵanym sý sepkendeı basylyp, ózimdi sergek sezinip, janyn jaılanyp qalady.

– Áńgimeńizge kóp rahmet. Qazynaly qarttardyń batasyn alyp júre berińiz.