Qaryzǵa salynǵan joldar bıýdjet qarjysyna salynǵan joldan 3 ese qymbat – aýdıt
Onyń aıtýynsha, sońǵy tórt jylda avtomobıl joldaryn salýǵa, rekonstrýktsııalaýǵa jáne kútip-ustaýǵa 1,9 trln teńge bólindi. Aýdıt derekteri boıynsha, jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy respýblıkalyq mańyzy bar avtojoldar úlesi 72% quraıdy.
«Avtojoldardyń buzylýyna ákeletin negizgi faktorlar – ruqsat etilgen massadan asatyn aýyr salmaqty kóliktiń júrýi. Bul – tasymaldaý protsesiniń jekelegen toptardyń múddelerin qorǵaý jáne prıntsıpti pozıtsııanyń bolmaýynan jyldar boıy sheshilmeı kele jatqan másele», - dedi Á. Smaıylov Májilistiń jalpy otyrysynda.
Spıker avtomattandyrylǵan ólsheý stantsııalary bul buzýshylyqtardy durys rásimdemeıtinin atap ótti. Jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn joldarda aýyr salmaqty kólikterdiń júrýine qatań tyıym salynýy kerek. Sondaı-aq memleketke keltirilgen zalal úshin jaýaptylyqty kúsheıtý qajet.
Onyń ústine jobalaý-smetalyq qujattamany ázirleýdi jáne saraptama jasaýdy talap etpeıtin ortasha jóndeý jobalary joldardyń jaı-kúıiniń nasharlaýyna áser etýde.
«Memlekettiń kepildigimen alynǵan halyqaralyq qaryzdar boıynsha jobalardy basqarý sapasynyń tómen ekeni jáne olardy iske asyrý merzimderiniń uzaqqa sozylǵany anyqtaldy. Bul tólengen jáne ıgerilmegen avanstarǵa qyzmet kórsetkeni úshin syıaqy tóleý arqyly bıýdjettiń shamamen 40 mlrd teńgege shyǵynǵa ushyraýyna; jobalardyń 294 mlrd teńgege qymbattaýyna; «QazAvtoJol» AQ jumsalǵany rastalmaǵan 21 mlrd teńge shyǵyndaryn tóleýge ákeldi», - deıdi Á. Smaıylov.
Memlekettiń kepildigimen tartylǵan qarajattyń qol jetkizilgen nátıjelerine tıisti baǵalaý júrgizilmeıdi. Osy qarajatqa iske asyrylatyn jobalardyń ózindik qunyn yqtımal arzandatý boıynsha taldaý jasalmaıdy.
«Mysaly, kepildendirilgen qaryz esebinen salynǵan bir km joldyń quny bıýdjet qarajatyna salynǵan joldan 3 ese qymbat. Qurylys materıaldarynyń tapshylyǵy jáne sapasynyń tómendigi jol salýdyń jáne jóndeýdiń ózindik qunyna da, avtojol salasynyń jobalaryn ýaqytyly iske asyrýǵa da teris áser etedi», - dep synǵa aldy spıker.
Buǵan deıin Á. Smaıylov temirjol salasyndaǵy aýdıtti baıandap, QTJ defoltqa ushyraýy múmkin ekenin, bar paıda jeke tasymaldaýshylarda ekenin aıtqan edi.