Qaryz hám aryz: Astana aýrýhanalarynyń máselesi shash-etekten
Astana qalasynyń qoǵamdyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Álııa Rústemovanyń aıtýynsha, MÁMS arqyly qarjylandyrylatyn basqarmaǵa qarasty medıtsınalyq uıymdardyń bıýdjeti bıyl 120,4 mlrd teńgeni quraǵan. Bul – ótken jylmen salystyrǵanda 2,5% paıyzǵa artyq. Dese de, medıtsınalyq uıymdardyń kredıtorlyq bereshegi azaımaı tur.
«Medıtsınalyq uıymdardy qarjylandyrýdyń jetkiliksizdiginen kredıtorlyq bereshek qalyptasty. Búginde olardyń kredıtorlyq bereshek somasy 14,7 mlrd teńgeni quraıdy. Onyń ishinde «SK-Farmatsııa» JShS-ǵa 4,5 mlrd, ózge de jetkizýshilerge 10,2 mlrd teńge bereshek bar. 2022-2023 jyldary merzimi ótken kredıtorlyq bereshek somasy 3,3 mlrd teńgege teń. Atap aıtsaq, №1 kópsalaly qalalyq aýrýhananyń bereshegi - 2,2 mlrd teńgege, qalalyq ftızıopýlmonologııa ortalyǵynyń qaryzy - 662 mln teńgege jáne qalalyq ınfektsııalyq ortalyǵynyń bereshegi 398 mln teńgege jetti», - dedi Álııa Rústemova.
Onyń aıtýynsha, kredıtorlyq bereshektiń paıda bolýynyń negizgi sebepteri tómendegideı:
– dári-dármekter men medıtsınalyq buıymdarǵa, azyq-túlikke, kommýnaldyq jáne basqa da qyzmetterge baǵanyń jyl saıynǵy ósýin kózdemeıtin tómen tarıfter;
– medıtsına qyzmetkerleriniń jalaqysyn arttyrý;
– kórsetiletin qyzmetter kólemine kelisilgennen tómen sharttar jasasý.
Budan bólek, aǵymdaǵy kredıtorlyq bereshektiń paıda bolý sebebi medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń fılıaly tarapynan ýaqtyly qarjylandyrylmaýynan týyndaǵan eken. Máselen, búginde medıtsınalyq uıymdarǵa aǵymdaǵy jyldyń 4 aıynda ǵana oryndalǵan jumystar aktileri boıynsha qarajat tólenipti.
Quzyrly organdar №1 qalalyq kópbeıindi aýrýhananyń kredıtorlyq bereshegin jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen óteý tetikterin qarastyrýda. Bul másele bıyl 2 qyrkúıekte máslıhat otyrysynda kóterilmek.