«Karımov te alańdap otyr» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 3 qyrkúıek, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senaty depýtattarynyń kezekti saılaýyn ázirleý jáne ótkizý jónindegi negizgi is-sharalardyń kúntizbelik josparyna sáıkes 31 tamyzda kandıdattardy usyný aıaqtaldy. Osyǵan baılanysty keshe Ortalyq saılaý komıssııasynyń baspasóz hatshysy Venera Jeksembekova brıfıng ótkizdi»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda. Venera Jeksembekovanyń habardar etkenindeı, 2-31 tamyz aralyǵyndaǵy kezeń ishinde Parlament Senatynyń depýtattyǵyna respýblıka boıynsha 88 kandıdat usynylǵan. Salystyratyn bolsaq, 2008 jyly Senattyń kezekti saılaýyna - 88, al 2011 jyly 92 kandıdat usynylǵan. «Osylaısha, Parlamenttiń joǵarǵy palatasynyń depýtattaryn saılaý jónindegi sońǵy úsh saılaý naýqanynyń sheńberinde usyný qorytyndylary boıynsha ortasha básekelestik bir senator mandatyna 5-ten asa úmitkerdi quraıdy, - dedi ol. - 1 qazanda ótetin saılaýǵa eń kóp kandıdat (9 adam) Almaty qalasynda usynyldy. Aqtóbe jáne Almaty oblystarynda 7 kandıdattan usynylyp otyr». Osy jaıynda « Kandıdattardy usyný aıaqtaldy» degen maqaladan oqı alasyzdar.

Bul gazette « Qurylys ındýstrııasy: qarqyn qalaı?» atty maqala berilgen. «Bul rette qurylys klasterin qalyptastyryp, eldi barynsha otandyq joǵary sapaly qurylys materıaldarymen qamtamasyz etý Úkimet aldynda turǵan mańyzdy mindetterdiń biri. Al osyǵan oraı, atqarylǵan jumystar, júze­ge asyrylǵan baǵdarlamalar nátı­jesinde qurylys salasyn­da otandyq ónim qazir ishki sura­nystyń 80 paıyzdan astamyn qamtıdy. Árıne, bul - jaqsy kórsetkish. Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń málimetine súıensek, bul kórsetkish 2010 jyly 63,2 paıyz bolǵan, 2009 jyly 55,2 paıyz edi, al ótken jyly 75 paıyzdy qurady. ıAǵnı, salada jyl saıyn ósim bar»,-dep jazady maqala avtory. Negizinen Qazaqstannyń qu­rylys ındýstrııasy údemeli ın­dýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵ­darlamasynyń nátıje­sin­­de barynsha óristep, damı tústi. Má­se­len, aǵymdaǵy jyldyń qań­tar-maýsym aılary aralyǵyndaǵy qorytyndy boıynsha qurylys salasyndaǵy ónim kólemi 170 mlrd. teńgeni quraǵan. Al ınves­tıtsııa kólemi 25,9 mlrd. teńge. Desek te, qazirgi kúni úı salyp, qurylyspen aınalysyp jat­qan adamdarmen sóılese qalsa­ńyz, olardyń paıdalanatyn mate­rıaldarynyń kópshiligi shetel­dik ónim ekenin aıtady. Biri shetel taýarlarynyń baǵasy arzan dep qyzyqsa, endi biri otandyq ónimniń sapasyna kúmándi. Endi bireýleri tipti óz ónimderimizdiń bar ekeninen beıhabar. «Áıtpese 80 paıyz degen az emes, dúken sóre­leri men qurylysshy qoımasynda otandyq ónim samsap turýǵa tıis edi. Biraq dúken aralaı júrip, ondaı nátıjeni kóre almadyq. Shetinen sheteldiki, odan qaldy satýshylardyń ózi ımport taýaryn túgi qalmaı maqtap álek. Sonda 80 paıyz kim úshin?!»,-delingen maqalada.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Sot aktileriniń oryndalýyn qadaǵalaý qyzmeti sheńberinde Bas kólik prokýratýrasy memleket paıdasyna 945 mln 529 myń teńgeni óndiripti. Qazirgi kezde 30-dan astam sot úkimimen tárkilengen jalpy somasy 3 mlrd teńgeden asatyn taýar-materıaldyq qundylyqtardy prokýratýra baqylaýynda ustap otyr. Kólik prokýratýrasynyń usynysy boıynsha jyl basynan beri jumysyn nemquraıly atqarǵan 143 sot oryndaýshylaryn tártiptik jaýapqa, al óndirilgen qarjyny talan-tarajǵa salǵan bir qyzmetker qylmystyq jaýapqa tartylǵan. Qazir respýblıkada janarmaı tapshylyǵy qatty sezilýde. Soǵan qaramastan, alypsatarlar jaqynda 50 tonna dızel otynyn kontrabandalyq jolmen Reseıge ótkizbekshi boldy. Re­seıdiń eki azamaty Qostanaı oblysynda ustaldy. Budan buryn Shekara qyzmeti 25 tonna dızel maıyn, 28 tonna shıki munaıdy jáne 40 tonna benzındi shekara asyp bara jatqan jerinde toq­tatqan bolatyn. Jaqynda ǵana Kedendik baqylaý komıteti Qy­taıdan kontrabandalyq taýar tasymaldaıtyn jelini anyq­tady. Qytaı taýarlary Reseı azamaty baqylaýyndaǵy qazaqstandyq JShS-ǵa jalǵan qujattarmen túsip otyrǵan. Kedendik salyq tólenbegen taýardyń jalpy somasy 1 mlrd teńgeni quraǵan. Keden qyzmeti organdary osy jyldyń birinshi toqsanynda jalpy somasy 4 mlrd teńge bolatyn 164 qylmystyq is qozǵapty. Osy qarjynyń barlyǵy memleket qorjynyna qaıtarylýy tıis. Osy jaıynda «Tárkilengen múlik - memlekettiń menshigi» atty maqalada jarııalandy.

Osy basylymda «Karımov te alańdap otyr» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Ózbekstan táýelsizdiginiń 23 jyldyǵyna arnap sóılegen sózinde el prezıdenti Islam Karımov memlekettiń myzǵymastyǵy, shekara men egemendikti qorǵaý týraly óz pikirin bildirdi. Al munyń sebebi nede? Sarapshylardyń aıtýyna qara­ǵanda, Islam Karımovtiń maza­syzdanýynyń jóni bar. Óıt­keni keıingi kezde el ishinde elı­ta­ara­lyq shaıqas kúsheıip, syrttan ıslam radıkalızmi syqyldy qaýip­tiń bary aıqyn biline bastady. Rasynda da, Islam Karımov táýel­sizdikke qatysty sóılegen só­zin­de taıaý jáne alys shetelden tóner qaýiptiń baryn jasyrmady. - Atap aıtqanda, lańkestik pen ekstremıstik áreketter bolýy múmkin. Sondyqtan resmı Tashkent kez kelgen túıindi máseleni halyq­ara­lyq normalar arqyly tek qana saıası kelissóz jáne beıbit jolmen sheshýge umtylady. Ózbek halqy ózara tatý turyp, burynǵydan bir­likke, yntymaqqa toptasa bastaýy tıis, - dedi Islam Karımov. «Árıne, Karımovtiń bulaı má­lim­deme jasaýy beker emes. Sońǵy aı­larda álemdegi jaǵdaı tipti ýshy­ǵa tústi. Ásirese, Irak pen Aýǵan­stan, sonymen qatar Ýkraınadaǵy jaǵ­daı alańdatarlyq jaǵdaıǵa jetti»,-dep jazady «Aıqyn».

***

«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda « Vek pýlı ne vıdat » degen maqala berilgen. Petropavlda SQO Qarjy polıtsııasy basshysynyń orynbasary Jandos Ahmetovtyń ólimine qatysty is boıynsha sot jalǵasýda. Ol ótken jylǵy 24 jeltoqsanda Petropavlda óz úıiniń kireberisinde qylmyskerdiń qolynan qaza tapty. Tergeý nusqasyna qaraǵanda, J. Ahmetovty qatelesip óltirgen kórinedi. Kıllerdiń basty maqsaty - departament basshysy Nurlan Shabdar bolǵan eken. Sot bul kisi óltirý faktisiniń jeti jyl buryn Malavodnoe aýylyndaǵy oqıǵamen baılanysyn anyqtaýǵa tyrysýda.