Káribaı Musyrman: Depýtattyqqa árbir salanyń myqty mamandary barǵany jón
-Káribaı Imanjanuly, depýtattyq merzimińiz aıaqtalýǵa jaqyn. Osy kezeńde atqarǵan jumysyńyzdyń nátıjesine kóńilińiz tolady ma?
-Ózińe óziń baǵa berý qıyn, ol baǵany saılaýshylar bergeni jón. Áıteýir, halyqtyń senimin aqtaý úshin aıanbaı qyzmet etýge tyrystyq. Parlament elimizdiń zań shyǵarý qyzmetin júzege asyratyn eń joǵary ókildi organ bolǵandyqtan, depýtattyń basty mindeti – zań shyǵarý protsesine qatysý. Buqaralyq aqparat quraldarynda Májilistiń sársenbi saıyn ótkiziletin jalpy otyrystarynda qabyldanǵan zań jobalary týraly aqparat júıeli berilgenimen, jumys toptaryndaǵy jan-jaqty da qyzý talqylaý barysy jaıly sırek jazylyp-kórsetiledi. Sondyqtan jurt: «Depýtattar baıaǵysha biraýyzdan daýys berý ádetinen jańylar emes»,- dep jatady. Men eńbek, jumyspen qamtý, kóshi-qon máselelerine qatysty 4 zań jobasyn talqylaý jónindegi jumys toptaryna jetekshilik jasadym. Buǵan qosa, jumys tobynyń múshesi retinde birqatar zań jobasyn talqylaýǵa atsalystym. Depýtat retinde óz quqyǵymdy paıdalanyp, keıbir zańdarǵa túzetýler engizdim. Bul rette, ásirese, shet elderdegi qandastarymyzdyń atajurtqa bet túzegen uly kóshiniń jolyndaǵy keıbir bógesinderdi alyp tastaýdyń sáti túskendigin aıtqan jón. Qazir olar bir jyldyń ishinde Qazaqstan azamaty atana alady. Al ártúrli sebeptermen bir jyl ishinde azamattyq alýǵa qajetti qujattaryn jınap, tapsyryp úlgermeı, qıyndyqqa tap bolǵan aǵaıyndardyń ótinishterin eskerip, qoldanystaǵy zańnamaǵa Qazaqstan azamattyǵyn ońaılatylǵan tártippen alý úshin oralman mártebesin úsh aı merzimge uzartý jóninde túzetý engizdik. Bıyl qandastarymyzdyń qandas kýáligi men Qazaqstan azamattyǵyn alý úshin burynǵydaı eki ret emes, bir-aq ret qujat tapsyrý múmkindigin de zań júzinde qarastyrdyq. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń usynysymen «Oralman» degen oıdan shyǵarylǵan, jaǵymsyzdaý ataýdy ózgertip, «qandas» dep zańdastyrdyq.
«Halyqtyń kóshi-qony týraly» Zańǵa jumys kúshi artyq óńirlerdiń turǵyndaryn jumys kúshi jetispeıtin óńirlerge qonys aýdarýdyń óńirlik kvotasyna otbasy qurmaǵan jalǵyzbasty qonys aýdarýshylardy da qosqyzdyq. Bul norma Tuńǵysh Prezıdent– Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasyna sáıkes iske asyrylyp jatqan osy asa mańyzdy baǵdarlamanyń órisin keńeıte túseri haq.
-Ózińiz qoldanystaǵy zańnamaǵa engizgen qandaı túzetý týraly naqty aıta alasyz?
- 2018 jyldyń basynda Soltústik Qazaqstan oblysynda ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldaryndaǵy saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń esimderin máńgi este qaldyrýǵa eleýli eńbek sińirgen Bolat Saǵyndyqov aqsaqal menimen jolyǵyp: «1993 jyly qabyldanǵan «Jappaı saıası qýǵyn-súrginder qurbandaryn aqtaý týraly» Zańda ketken bir qatelikti túzettire almaı júrgenime on bes jyldaı boldy. Sen – osy jóninde men kómek surap turǵan Parlamenttiń 14-shi depýtatysyń. Saǵan senemin...» - dep, moınyma úlken amanat artty.
Anyqtap bilsem, atalmysh Zańda «saıası qýǵyn-súrginderden zardap shekkender retinde qýǵyn-súrgin kezinde on segiz jasqa tolmaǵan jáne onyń qoldanylýy nátıjesinde ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan saıası qýǵyn-súrginder qurbandarynyń balalary tanylady» dep jazylypty. ıAǵnı, ákesi men anasynyń ekeýinen birdeı aıyrylǵan balalar ǵana. Al Bolat aǵamyz sııaqty ákesi qurban bolǵanymen, sheshesi aman qalǵan jetim balalar saıası qýǵyn-súrginnen zardap shekkender sanatyna jatqyzylmaıtyn bolyp shyqty. Árıne, osyndaı ádiletsizdikti túzetetin kez jetkeni anyq. Osyǵan oraı men qoldanystaǵy zańnamaǵa tıisti túzetý berdim. Ony sol kezde Májiliste talqylanyp jatqan áleýmettik qamsyzdandyrýǵa qatysty zań jobasyn talqylaý jónindegi jumys tobynyń músheleri (jetekshisi – Aıgúl Nurkına) maquldady. Úkimet pen Senat tarapynan da qoldaý bildirildi. Meniń bergen túzetýim engizilgen sol zań jobasyna Elbasy qol qoıyp, túpkilikti bekitti. Bul jańalyqty estigende jasy seksennen asqan Bolat aǵamyz qatty qýandy. Árıne, túzetýdiń qabyldanýy – Tuńǵysh Prezıdentimizdiń kemel saıasaty men basshylyǵynyń arqasynda elimizdiń ekonomıkasy kóterilip, qazynamyzǵa halqymyzdyń ál-aýqatyn odan ári kóterýge qajetti qarajat túskendiginiń nátıjesi ekendigi sózsiz.
-Óńirlerde saılaýshylarmen kezdeskende olar sizderge óz muń-muqtajdaryn aıtatyndyǵy belgili. Solardyń sheshimin tabýy qalaı?
-Kezdesý kezinde saılaýshylardyń aıtqan ótinishterin bloknotyma jazyp alý – burynnan qalyptasqan jýrnalıstik ádetim. Sondaı jazbalaryma súıenip, tórt jarym jylda Májilistiń jalpy otyrystarynda Úkimet pen mınıstrlikterge 39 depýtattyq saýal joldadym, sondaı-aq jergilikti atqarýshy organdarǵa ondaǵan hat jazdym. Sóıtip birtalaı ózekti másele ońynan sheshildi.
Mysaly, 2016 jylǵy jazda Petropavl qalasyndaǵy memlekettik ýnıversıtet pen kolledjderde «Serpin» áleýmettik jobasy boıynsha oqyp júrgen 1 myńnan astam stýdenttiń ókilderi «Nur Otan» partııasynyń oblystyq fılıalynda menimen kezdesip, «Qyzylorda - Kókshetaý» poıyzynyń baǵytyn Petropavl stantsııasyna deıin uzartyp berýdi surady. Osy jónindegi depýtattyq saýalyma sol kezdegi Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbek qulaq asyp, «Qyzylorda - Astana» poıyzyn 2017 jylǵy aqpan aıynan bastap Petropavlǵa deıin qatynaıtyn qyldy. Qazir «Serpinniń» arqasynda qyz alysyp-qyz berisip jatqan soltústik pen ońtústik óńirler turǵyndarynyń qarym-qatynasyna qolaıly poıyzdy jurt «Qudalar poıyzy» dep qaljyńdaı ataıdy.
2017 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynyń Maǵjan Jumabaev jáne Ýálıhanov aýdandarynda bolyp, saılaýshylarmen kezdeskenimde jolaýshylar poıyzdarynyń qyzmetin jaqsartýǵa qatysty ótinishter taǵy da aıtyldy. Soǵan oraı men Investıtsııalar jáne damý mınıstriniń atyna hat jazyp, «Qaraǵandy – Omby» qatynasyndaǵy jolaýshylar poıyzynyń Býlaevo stantsııasynda toqtaý ýaqytyn uzartyp, jergilikti turǵyndarǵa qyzmet kórsetýi qajettigi jáne «Astana – Qyzyltý» jolaýshylar poıyzyna qosymsha vagondar tirkeý kerektigi jóninde usynystar jasadym. Nátıjesinde 2018 jyly «Astana – Qyzyltý» jolaýshylar poıyzyna 2 vagon qosyldy. Al «Reseı temir joldary» ashyq aktsıonerlik qoǵamymen ózara kelissóz uzaqqa sozylýynyń saldarynan 2019 jylǵy 9 jeltoqsannan bastap qana «Qaraǵandy – Omby» jolaýshylar poıyzy Býlaevo stantsııasynda burynǵydaı 2 mınýt emes, jarty saǵat toqtap, Maǵjan Jumabaev aýdany turǵyndaryna da qyzmet kórsetýge kiristi.
2016 jyly bolǵan Parlament Májilisiniń saılaýy qarsańyndaǵy úgit naýqany kezinde Soltústik Qazaqstan oblysynda turatyn birneshe ata-ana maǵan psıhologııalyq-pedagogtik túzetý kabınetteri damýynda aýytqýshylyq bar balalardy 7 jasqa deıin ǵana qabyldaıtyndyǵyn aıtyp, shaǵymdandy. Mundaı shekteý naýqas balalardyń onsyz da shekteýli múmkindigin tipti kemitip, oryndy renishterin týǵyzǵan. Óıtkeni, 2013 jylǵa deıin psıhologııalyq-pedagogtik túzetý kabınetteri damý múmkindigi shekteýli balalarǵa 18 jasqa deıin kómek kórsetip kelgen eken. Ata-analar, mine, sol jas mólsherin qalpyna keltirýge kómektesýimdi surady. Depýtat bolyp saılanysymen Bilim jáne ǵylym mınıstrine saýal joldap, soltústikqazaqstandyq ata-analar kótergen kókeıkesti máseleni kóterdim. Kóp uzamaı bul problema da oń sheshimin tapty.
2018 jylǵy naýryzdyń aıaǵy-sáýirdiń basynda Qaraǵandy oblysynyń shalǵaıdaǵy Shet aýdanyna qarasty Aqjal kentinde boldyq. Aqjaldyqtar aýrýhanada jatyp emdelý úshin naýqastar ábden eskirgen «Jedel járdem» kóligimen aýdan ortalyǵyna, nemese Balqash qalasyna barýǵa májbúr eken.
Keıin Parlamenttiń bir top depýtaty, sol kezdegi oblys ákimi Erlan Qoshanovpen kezdeskende aqjaldyqtardyń jańa «Jedel járdem» kóligine asa zárý ekendigin jetkizdim. Óńir basshysy: «Bul máseleni sheshemiz» - dep, ýádesin berdi. Sol jylǵy jazda Aqjaldaǵy dárigerlik ambýlatorııaǵa oblystyq bıýdjet qarjysy esebinen jańa reanımobıl satyp áperildi.
2018 jylǵy qazan aıynda Jambyl oblysyna barǵanymyzda shalǵaıdaǵy Moıynqum aýdanyndaǵy Halyq qaHarmany Qaırat Rysqulbekovtiń týǵan aýyly – Birlikke ádeıilep at basyn burdyq. Sonda bizben kezdesken aqsaqaldar osy aýyldyń týmasy, astanalyq kásipker Ardaq Tersebaev aýyl jastaryna kúres zalyn salyp berý úshin jer ýchaskesin ala almaı júrgendigin aıtty. Astanaǵa oralysymen men Ardaq Tersebaevty Internet arqyly izdep taýyp, máseleniń anyq-qanyǵyn surap bildim. Ol aýyldastaryna bergen ýádesinde turatyndyǵyna sendirgen soń Jambyl oblysynyń sol kezdegi ákimi Asqar Myrzahmetovke hat joldap, járdemdesýin suradym. Sóıtip bul másele de oń sheshimin tapty.
2018 jyldyń sońynda «Feısbýktegi» jeke paraqshama osy áleýmettik jelidegi «dostarymnyń» biri Jambyl oblysynyń Moıynqum aýdanyna qarasty Shyǵanaq aýylynda bankomat bolmaǵandyqtan, jergilikti turǵyndar Shý qalasyna shapqylaýǵa májbúr ekendigin habarlady. Іle men Jambyl oblysy ákiminiń atyna hat joldap, Shyǵanaqtyń 4 myńǵa jýyq turǵynynyń muqtajdyǵyn sheshýge kómektesýin suradym. Oǵan jaýap qaıtarǵan oblys ákimdigi Shyǵanaq aýylynyń turǵyndary úshin «Qazaqstan halyq banki» AQ oblystyq fılıaly «Gelıos» JShS janar-jaǵar maı quıý beketine bankomat ornatqandyǵyn habarlady.
Alaıda, seńi qozǵalǵanymen, áli de sheshimin tappaı turǵan ózekti máseleler de bar.
-Parlament múshesiniń qolynan kelmeıtin qandaı qıyn túıinder olar?
-Bul – Qazaqstan azamattyǵy men qandas kýáligin alý úshin qujat tapsyrǵanda qandastarymyzdan turaqty tirkeýdi talap etý máselesi. Atajurtyna qonys aýdarǵan aǵaıyndardyń báriniń birdeı kóship kelisimen turǵynjaı satyp alýyna qarjylyq jaǵdaılary bolmaıtyndyǵy anyq. Sol sebepti olardyń bir bóligi turaqty tirkeýge turý úshin tamyr-tanys izdeýge, nemese qyrýar aqsha tólep, bireýdiń úıine tirkelýge májbúr. Osy másele zańmen emes, Іshki ister mınıstriniń buıryǵymen retteletin bolyp shyqty. Ókinishke qaraı, biz qandastarymyzdan Qazaqstan azamattyǵy men qandas kýáligin alý úshin qujat tapsyrǵanda turaqty tirkeý talabyn alyp tastaý týraly Úkimetke hat jazyp, ótinish jasaǵanymyzben, problemany tolyq sheshe almadyq.
Buǵan qosa, Qazaqstanmen tıisti halyqaralyq shart jasaspaǵan Mońǵolııa sııaqty keıbir shet elderden kelgen qandastarymyzdyń zeınetaqyǵa shyqqanda olardyń eńbek ótiline orta arnaýly jáne joǵary oqý oryndarynda oqý ýaqyty men áskerı qyzmet atqarǵan ýaqyty qosylmaıtyndyǵy da sheshimin kútken másele. Úkimet qajetti halyqaralyq sharttardy jasaý isin qolǵa alǵanymen, onyń qashanǵa deıin sozylatyny belgisiz bolyp tur.
-Parlament depýtattarynyń qataryndaǵy áıelder men jastardyń úlesin kóbeıtýge kózqarasyńyzdy bilsek...
-Bul rette majorıtarlyq saılaý júıesine qaraǵanda partııalyq saılaý júıesiniń artyqshylyǵy baryn aıtqa ketken jón. Óıtkeni, Májilis pen máslıhat depýtattary ár salanyń myqty mamandary bolýy kerek. Áıelder men jastardyń arasynda da osyndaı bilimdi de bilikti mamandar az emes. Olardy durys tańdaýǵa partııalyq saılaý júıesi ǵana tolyq múmkindik bere alady dep oılaımyn.