Qarbyzdan ýlanyp qalmaý úshin ne isteý kerek
Epıdemıologtyń aıtýynsha, erte kókónis pen jemis-jıdekterden ýlanýdyń ishinde jazda eń kóp taralǵany – qarbyzdan ýlaný. Onyń eki negizgi sebebi bar. Mıkrobtyq jáne mıkrobtyq emes.
Birinshi jaǵdaıda ýlanýdyń sebebi jıdektiń qabyǵyndaǵy nemese ishindegi bakterııalar men qozdyrǵyshtardan bolady. Ekinshisinde, jemis ósirý kezinde qoldanylatyn nıtrattar men pestıtsıdter qaýip bar. Ýlanýdyń eki túriniń sımptomdary uqsas, biraq aıyrmashylyqtary joq emes.
«Ýlanýdyń birinshi toby satyp alýshylardyń ózderiniń kinásinen bolady. Qarbyzdy keser aldynda keıbir adamdar syrtyn muqııat jýmaıdy. Sosyn ondaǵy patogendik bakterııalar asqazan-ishek jolyna túsedi. Nátıjesinde adamda ishek ınfektsııasyn mendızenterııa juqtyrýy múmkin. Ýlanýdyń ekinshi toby baqsha daqyldarynda nıtrattardyń kóp bolýymen baılanysty ekenin aıta ketken jón. Pisip-jetilý protsesin tezdetý úshin erte jemister azottyq tyńaıtqyshtardyń kóp mólsherin qoldana otyryp, plenka astynda ósiriledi. Mundaı jaǵdaılarda qarbyz ben qaýyn tez ósip, tez pisedi. Biraq osyndaı qysqa ýaqyt ishinde tátti jıdekterde tyńaıtqyshtarda bolatyn jınaqtalǵan nıtrattardan arylýǵa ýaqyt joq jáne olardaǵy nıtrattardyń kontsentratsııasy qaýipsiz normadan birneshe ese asyp ketedi», - dedi maman.
Ýlanýdy týdyrýy múmkin taǵy bir faktor – baqsha daqyldarynyń durys saqtalmaýy: qarbyz ben qaýyn birneshe apta boıy tikeleı kún sáýlesinde bolǵan kezde, olardaǵy nıtrattardyń az mólsheri de glıýkozamen belsendi árekettesedi. Nátıjesinde óte ýly zattar paıda bolady.
«Bir jasqa deıingi balalar men jańa bosanǵan analar úshin nıtraty joǵary qaýyndar óte qaýipti. Óıtkeni balalarda ımmýndyq júıe áli durys qalyptasqan, ishek shyryshty qabaty osal bolady, al ana súti nıtrattarǵa aıtarlyqtaı kedergi keltirmeıdi», - dep túsindirdi spıker.
Baqsha daqyldarymen ýlanýdyń alǵashqy belgileri olardy jegennen keıin birneshe saǵattan keıin paıda bolýy múmkin. Aldymen ishtiń aýyrsynýy, júrek aıný, qusý, ish ótý, dene qyzýy kóterilý; sonymen qatar bas aýrýy, qurysýlar, býyndardaǵy aýyrsyný, teriniń allergııalyq reaktsııasy bolýy múmkin.
Qarapaıym tamaqtan ýlaný yqtımaldyǵyn boldyrmaý úshin kez kelgen jemis-jıdek satyp alǵan kezde tómendegi negizgi erejelerdi saqtaý kerek:
– qarbyz nemese qaýyn satyp alǵanda, qabyǵynyń jaryqsyz, syzatsyz jáne maıyspaı bútin bolýyna nazar aýdarý kerek. Jemisterdi tasymaldaý kezinde jıi laqtyrady, qabyǵynyń jaryǵy arqyly bakterııalar ishine kirip ketýi múmkin, al maıysqan jerleri kóbinese qarbyzdyń máıeginiń qyshqyldanýyna ákeledi;
– kesilgen jıdekterdi satyp alýǵa bolmaıdy, qarbyzdyń syrtyndaǵy las pyshaqpen kesken kezde máıegine ońaı túsedi;
– satyp alǵan jerlerde jýylmaǵan jemisterdi tutynbańyz jáne jıdekterdiń piskenin tekserý úshin eshqashan kesip almańyz, óıtkeni kóp jaǵdaıda las pyshaqtar qoldanylyp, jıdek máıegine ishek ınfektsııalarynyń qozdyrǵyshtary túsip bakterııa juqtyrýyna ákelýi múmkin;
– jemisti keser aldynda jıdektiń syrtyndaǵy kirdiń máıekke túsip ketpeýi úshin şetkamen aǵyp turǵan sýdyń astynda jaqsylap jýý kerek;
– jıdekti kelesi kúnge qaldyrmaı birden jep qoıǵan jón, óıtkeni shyryndy máıegindegi qanttyń kóp bolýy ony bakterııalar úshin qunarly ortaǵa aınaldyrady. Eger qarbyz nemese qaýyn jelinbeı qalsa, kesilgen jerdi taǵamǵa arnalǵan úldirmen jaýyp, tońazytqyshqa shıki azyq-túlikten (jumyrtqa jáne shıki etten) bólek qoıý kerek;
– jemistiń máıegin qabyǵyna deıin jemegen durys, qarbyzdaǵy nıtrattar birkelki bólinbeıdi, olar qabyǵy men jemissabaǵany kóbirek jaqyn bolady, sondyqtan balalarǵa jemistiń ortasyndaǵy máıegin bergen durys.
«Osy maýsymda erte kókónister men baqsha daqyldarynyń nıtrattarymen ýlaný faktileri tirkelgen joq. Alaıda, Almaty qalasy boıynsha qarbyzdy tutynýǵa baılanysty taǵamdyq toksıkoınfektsııanyń 9 jaǵdaı tirkeldi. Onyń negizgi sebepteriniń biri jýylmaǵan qarbyzdy jeý, sondaı-aq kesilgen qarbyzdy durys saqtamaǵanan boldy», - dedi Gaýhar Qatkenova.