Qarasazda Muqaǵalı Maqataevtyń 90 jyldyǵyn toılaý bastaldy
Zamanymyzdyń zańǵar aqyny Muqaǵalı Maqataevtyń 90 jyldyq mereıtoıyna daıyndyqqa Almaty oblysy ótken jyldan bastap kirisken edi. Jalpy mereıtoıdy ótkizýge jergilikti bıýdjetten qomaqty qarjy bólindi. Aıtýly sharaǵa oraı qurylǵan arnaıy jumys tobyn oblys ákimi Amandyq Batalov ózi basqaryp, ázirlikti qurylys jáne kórkeıtý jumystarynan bastaǵan, ári olardyń sapaly atqarylýyn nazarda ustady. Eń aldymen aqynnyń týǵan jeri Qarasaz aýyly, Qarasazben irgeles eldi meken Saryjaz, aýdan ortalyǵy Narynqol aýyldary abattandyryldy. Joldar jasalyp, aýyz sý júıesi jańǵyrtylyp, mádenı nysandar jóndeldi, saıabaqtar salý qolǵa alynyp, eskertkish ornatyldy.
Jalpy mereıtoıǵa aldyn ala daıyndyq barysynda Qarasaz aýylyndaǵy aqyn mýzeıine, mádenıet úıine, A.Barmanbekuly atyndaǵy orta mektepke jóndeý jumystary jasalyp, nysandar jańa keıipke endi. Eldi mekenniń ortalyq kósheleri, ortalyq alańy abattandyrylyp, kóshe shamdary ornatyldy. Aýyz sý júıesi «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasynyń aıasynda respýblıkalyq bıýdjetten bólingen 427,1 mln. teńgege qaıta jańǵyrtýdan ótkizilip jatyr. Qarasaz aýylynda óner mektebin salý da – mereıtoı aıasyndaǵy mańyzdy bastamalardyń biri. Qazir nysannyń jobalyq-smetalyq qujattary ázirlenýde. Aýylǵa kireberistegi Jastar saıabaǵy abattandyryldy. Іrgeles Saryjaz aýylynda Raıymbek batyr eskertkishiniń mańy kórkeıtilip, eskertkish janyndaǵy sý júıesi jóndeýden ótti, aýyldyń ortalyq kósheleri kóz súısiner keıipke keltirildi.
Bıylǵy jyly 3 gektar aýmaǵy bar Muqaǵalı atyndaǵy jańa saıabaqtyń qurylysy bastaldy. Quny 374,5 mln. teńgelik jobada kontserttik sahna, shaǵyn fýtbol alańy, balalar alańy, vorkaýt sport alańy, alleıa, demalys aımaǵy qarastyrylǵan. Sol sııaqty aýdandyq ákimdik ǵımaratynyń janynan shaǵyn saıabaq salyna bastady. Al aýdandyq mádenıet úıiniń aldyndaǵy skver jáne ortalyq saıabaq abattandyryldy.
Osyndaı úlken daıyndyq jumystarynyń nátıjesinde kópshilik asyǵa kútken dáýirdiń dara tulǵasynyń 90 jyldyq toıy búgin óz shymyldyǵyn túrdi. Qarasaz Mádenıet úıinde «Muqaǵalı – ǵasyr aqyny» atty ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa ótkizilip, onda QǴA Akademııasynyń akademıgi Baıynqol Qalıev, akademık Sherýbaı Qurmanbaıuly, belgili qalamger, «Muqaǵalı» jýrnalynyń bas redaktory Batyq Májıt, qoǵam qaıratkeri,
qalamger Rysbek Sársembaıuly, ádebıet synshysy Amangeldi Keńshilikuly jáne basqa da ǵalymdar men qalamgerler aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna qatysty tyń derekter men tereń taldaýlaryn ortaǵa saldy. Bir atap óterligi, osy jıynda baspa betin kórgen «Muqaǵalı tili sózdigi» kitaby tanystyryldy. Bul kitapta aqynnyń tildik qoldanysyndaǵy
sózder men sóz tirkesteriniń barlyǵy qamtylǵan.
Al erteńgi negizgi sharalarǵa Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev, oblys ákimi Amandyq Batalov, Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova qatysady dep kútilýde. Olar jurtshylyqpen birge aqynnyń mýzeıin aralap, Narynqolda Muqaǵalıdyń qoladan quıylǵan
eńseli eskertkishin ashyp, aýyl azamattaryna jańa salynǵan turǵyn úılerdiń kiltin tapsyrady dep kózdelip otyr.
Jalpy «Men HHІ ǵasyr urpaqtarynyń qurdasymyn. Bálkim, odan áridegi urpaqtardyń týysymyn da…» dep bolashaǵyn boljap ketken ǵasyr aqyny Muqaǵalıdyń mereıtoıy aıasyndaǵy mádenı ádebı-tanymdyq sharalar oblysta jyl boıy jalǵasyp jatyr. Bul rette búginge deıin Muqaǵalıdyń sózine jazylǵan ánderden «Jyrlaıdy júrek» ánshiler
baıqaýy, sýretshilerdiń halyqaralyq pleneri, aqynnyń orys tilinde jaryq kórgen «Vozvraşenıe lastochkı» kitabynyń jáne Túrki elinde álemniń 6 tiline aýdarylǵan jınaǵynyń tusaýkeseri boldy. Sondaı-aq «Hantáńiri» teatry «Aqqýlar uıyqtaǵanda» poemasyn, B.Rımova atyndaǵy drama teatry «Qosh mahabbat» qoıylymyn sahnalaǵan bolatyn.