Karantın kezinde ımmýnıtetti qalaı nyǵaıtamyz

NUR-SULTAN. QazAqparat - Allergolog-ımmýnolog, pedıatr dáriger, Astana medıtsına ýnıversıtetiniń mıkrobıologııa, vırýsologııa jáne ımmýnologııa kafedrasynyń assıstenti Móldir Baqtybaeva Nur-Sultan ákimdiginiń resmı paraqshasynda ótken tikeleı efırde pandemııa kezinde ımmýnıtetti qalaı nyǵaıtý kerektigin aıtyp berdi. Bul jaıly elorda ákimdigine silteme jasap QazAqparat habarlaıdy.

Dárigerdiń aıtýynsha, ımmýnıtet atadan-balaǵa gen arqyly keledi. Týmysynan álsiz ımmýnıtet bolsa, ony kóterý múmkin emes. Tek berilgen ımmýnıtetti nyǵaı̆typ, ustap turýǵa bolady. Immýnıtetti qalaı̆ saqtaýǵa bolady?

«Eń áýeli zııandy ádetterden aýlaq bolý, dárýmenge baı̆ azyq-túlikpen tamaqtaný, sportpen aı̆nalysý, 8 saǵattyq uı̆qy, streske boı̆ aldyrmaý jáne jaqsy oı̆ oı̆laý. Aǵza bir-birimen tyǵyz baı̆lanysty. Sol sebepti stress, qorqynysh, úreı̆ de ımmýnıtetke keri áser etedi, osyny umytpaǵan jón», – deıdi Móldir Baqtybaeva.

Aýrýdan keı̆in ımmýnıtetti qalaı̆ nyǵaı̆ta alamyz?

«Negizinen adam aǵzasynda belgili bir aýrýdan keı̆in antıdeneler qalyptasyp, ekinshi aýyrǵan kezde kúresedi. Keı̆ vırýs, ınfektsııalarǵa aǵza tótep bere alady. Adam jelsheshek, sheshek sııaqty aýrýlarmen aýyrsa, ımmýnıtet qalyptasyp, ekinshi ret aýyrmaı̆dy. Al COVID-tyń ereksheligi - aǵzada antıdene qalyptaspaýy múmkin, aýyrǵan naýqastar qaı̆ta juqtyrýy yqtımal», – ekenin atap ótti dáriger.

Immýnologtyń aıtýynsha, adam aǵzasyn nyǵaı̆tý úshin dárýmender asa qajet. Máselen, D dárýmeni ımmýndyq kletkalarǵa retseptor retinde qatysady. Onyń paı̆dasy óte mol. Elordada kún sáýlesi óte az túsedi. Sondyqtan jaz mezgili bolsa da, D vıtamıni kórsetkishin anyqtap ishý qajet.

Tsınk, S dárýmenin de qoldanýǵa bolady. Belsendi taǵam qospalarynyń da paı̆dasy bar. Biraq ár dárýmendi kerekti analız tapsyrǵannan keı̆in, dárigerdiń taǵaı̆yndaýymen ǵana qabyldaý qajet.

Immýnıtettiń túsip ketýine áser etetin qandaı̆ faktorlar bar?

«Kóbine ınfektsııalyq, allergııalyq onkologııalyq, sozylmaly aýrýlardan keı̆in adam aǵzasy baıaý qalpyna keledi. Gormondar qabyldaı̆tyn naýqastar, parazıtarlyq ınfektsııalar da adam ımmýnıtetin tejeı̆di. Adamnyń 80% ımmýnıteti asqazan-ishek jolynda. Sondyqtan asqazan aýrýlaryn emdep, ony qalpyna keltirý qajet. Jáne taǵy aı̆ta ketetin másele, dene qyzýy 37 gradýs bolǵan jaǵdaı̆da aǵzaǵa ózi kúresýine múmkindik berý qajet. Tórt kún baqylaýda ustaý qajet, eger qyzý túspeı̆tin bolsa ǵana dárigerge júginý qajet», – dep keńes beredi M.Baqtybaeva.

Antıbıotık qoldanǵan soń aǵzany qalaı̆ qalpyna keltirýge bolady? Onyń aıtýynsha, eń áýeli antıbıotık vırýsty óltirmeı̆tinin bilý qajet. Ol tek bakterıaldy ınfektsııalardy joıady.

Kóp naýqas qajetsiz qabyldaı̆dy. Antıbıotık ishektegi 5 jylda qalyptasqan mıkroflorany buzady.

«Sımptom anyqtalǵan soń jatý qajet. Dárigerdiń kómegine júginý kerek. Kóp jyly suı̆yqtyq, shóp shaı̆ ishý kerek. Muryn men tamaqty kúnine 10-15 ret shaı̆qap, S dárýmenin qabyldaý qajet. Jáne sorpa, ashytqan sút ónimderi: qymyz, shubat, saýmal adam aǵzasyna jaqsy áser etedi», – dep túıindedi dáriger.