Karantın kezinde dárýmen jetispeýshiligine ushyramaýdyń amaldary qandaı - dáriger keńesi
KÓKÓNІSTІ QALAI TAŃDAÝ KEREK?
- Gúlnar Qalımuratqyzy, karantın ýaqyty kóktem mezgilimen tuspa-tus kelip otyr. Bul kezeńde adam aǵzasynda dárýmen jetispeýshiligi bolady. Osy ýaqytta qalaı tamaqtaný kerek?
- Bul mezgilde dárýmenderge baı kókónister men jemister az bolady. Onyń ústine karantınge baılanysty tańdaý múmkindigi kóp saýda oryndaryna da jıi bara almaımyz. Sol sebepti aǵzamyz dárýmen jetispeýshiligine ushyraýy ábden múmkin. Degenmen saýda oryndarynda saqtaý merzimi uzaqqa sozylatyn jemis-jıdekter bar. Onyń ishinde alma, almurt jáne tsıtrýs ónimderi. Dúkenge barǵanda osylardy molynan alyp, úıge alyp kelgen soń usaqtap týrap, muzdatyp qoıýǵa bolady. Muzdatylǵan jemis-jıdekterdi ıogýrt, súzbe, botqa, kokteıl, smýzıge qosýǵa bolady. Eger muzdatylǵan jemisterdi dúkennen baryp alatyn bolsańyz – qaptamasynyń tutastyǵyna, jaramdylyq merzimine nazar aýdarý qajet. Jıdekterdiń bir-birine jabysyp qalmaǵanyna, ezilmegenine kóz jetkizý mańyzdy. Qaptamanyń ishinde muz bolmaýy kerek. Negizinde durys muzdatylǵan jemis-jıdektiń qundylyǵy men paıdasy jańadan daıyndalǵan taǵammen salystyrǵanda kóp aıyrmashylyǵy joq.
Kókónisterge keletin bolsaq, bárimizdiń úıimizde uzaq saqtalatyn qyzylsha, sábiz, oramjapyraq bar dep oılaımyn. Olardy shıkileı kúıde týrap, ósimdik maıyn qosyp jeý – adam aǵzasyna óte paıdaly.
Paıdaly ónimder ishinde keptirilgen jemister týraly da umytpaý kerek, olardy tamaqtaný arasynda jegen durys.
- Kúnine kem degende qansha jemis-jıdek jeý kerek?
- Eresek adam kúnine kem degende 500 gramm jemis, kókónis tutynýy kerek. Kóbi jarty keli jemis, kókónis jeý kóp dep oılaıdy, biraq olaı emes. Ony kúnine beske bólip jeısiz. Mysaly, túski jáne keshki asta kókónisti salat túrinde jeseńiz, odan bólek tamaq ishý arasynda 2-3 jemis jeý kerek.
Qys pen kóktemde aǵzany dárýmenmen tolyq qamtý qıyn, sondyqtan qosymsha dárýmendi-mıneraldy keshenderdi tutynǵan durys. Olar bıologııalyq belsendi qospalar túrinde bolady.
SAQTYQ ShARALARYN QALAI JASAÝ KEREK?
- Qazirgi ýaqytta koronavırýstan saqtaný úshin qoldy qalaı jýyp, kıimdi qalaı tazalaý kerek degen aqparat kóp. Osy oraıda satyp alǵan azyq-túlikti úıge ákelgen soń qalaı tazalaý kerektigi týraly keńes aıta alasyz ba?
- Taǵam, azyq-túlik arqyly koronavırýs juqpaıdy. Azyq-túlik qaptamalary arqyly úıge qozdyrǵysh alyp kelýi de ekitalaı, biraq saqtyqta qorlyq joq. Sondyqtan as úıińizde «taza» jáne «las aımaq» uıymdastyrǵan durys bolady. Azyq-túlikti úıge kirgizgen kezde birden ydys jýatyn jerdegi «las aımaqqa» túsirý kerek. Іshin bosatqannan keıin kaptamalardy birden qoqysqa tastaý qajet. Odan keıin qolymyzdy jaqsylap jýyp, syrty shyny, plastık ydystardy jýyp-súrtip, tıisti jerine qoıý qajet. Sýsymaly ónimderdiń, makaron, kúrish, qaraqumyqtyń taǵy da basqalardyń syrtqy qaptamasyn súrtip alyp, úıdegi arnaıy ydysdarǵa salyp, qaptamalaryn qoqysqa tastaý kerek. Eń sońynda ydys jýatyn jerdi durystap jýyp, tazalap alý qajet.
- Tamaq daıyndaǵan kezde de qoldanýǵa bolatyn qandaı saqtyq sharalary bar?
- Tamaq daıyndaý qaýipsizdiginiń jalpy bes erejesi bar.
Birinshiden, qolymyz, as úı quraldary taza bolýy kerek.
Ekinshiden, et, jumyrtqa, balyq, qus sııaqty shıki ónimderdi daıyn ónimderden bólek saqtaý kerek. Mysaly, nan kesýge arnalǵan pyshaq pen taqtaıshany et kesýge qoldanbaǵan durys, óıtkeni shıki ónimderde ár túrli mıkrobtar bolady, olar termııalyq óńdeýden ótken soń ǵana qaýipsiz bolady.
Úshinshiden, termııalyq óńdeýdi muqııat júrgizý. Etti ábden pisirip alý kerek. Shala pisken taǵam adam aǵzasyna qaýipti.
Tórtinshiden, tamaqty qaýipsiz temperatýrada saqtaý kerek. Tońazytqyshtaǵy temperatýra 5 gradýstan tómen bolýy kerek, al ystyq tamaqtyń temperatýrasy alpystan tómen bolmaýy qajet. Ystyq tamaqty iship bolǵannan keıin sýytyp, birden tońazytqyshqa salý kerek. Ony bólme temperatýrasynda saqtaýǵa bolmaıdy.
Besinshiden, tamaqty daıyndaıtyn jáne ishetin sýymyz taza bolýy kerek.
ZІMBІRDІ QANDAI JAǴDAIDA TUTYNÝǴA BOLMAIDY?
- Koronavırýsty emdeý qasıeti bar degen aqparatty estigen adamdar sarymsaq, pııaz, zimbirdi kóptep satyp alýda. Tipti, buryn eshkim ala bermeıtin zimbirdiń baǵasy sharyqtap ketti. Olardy shamadan tys qoldanýdyń adam aǵzasyna zııany bar ma?
- Áleýmettik jelide sarymsaq, pııaz, zimbir koronavırýstan emdeıtini týraly jalǵan aqparat tarap ketken. Onyń ras-ótirigine kóz jetkizbesten senip júrgender kóp. Bulardyń aǵzaǵa paıdasy zor, ımmýnıtetti nyǵaıtýǵa kómektesedi, biraq ol úshin ne artyq, ne kem emes – ornymen qoldana bilýimiz kerek. Kez kelgen paıdaly ónimdi shamadan tys qoldansaq – paıdasynan góri zııany kóp bolady. Mysaly, zimbirge qatysty birqatar qarsy kórsetilim bar. Allergııasy, asqazannyń sozylmaly aýrýlary bar, qan qysymyn tómendetetin dári-dármek iship júrgen, qant dıabeti bar adamǵa zimbir zııan.. Júktiliktiń kesh kezeńinde jáne sábıin emizip júrgen ýaqytta zimbirdi múlde qoldanýǵa bolmaıdy. Ótinde, baýyrynda tasy bar adamdarǵa pııaz, sarymsaqty shamadan tys paıdalanýǵa bolmaıdy. Qan qysymy tómen, kóz aýrýlary bar adamdarǵa sarymsaqty kóp jeýge keńes bermeımiz. Al qarsy kórsetilim bolmasa, zimbirdi shaıǵa, nemese asqa dámdeýsh retinde qosyp tutynýǵa bolady.
TÁTTІNІ NEMEN ALMASTYRÝǴA BOLADY?
- Karantın kezinde kóbimiz úıde qozǵalyssyz otyrmyz. Boıymyzdaǵy kúsh-qýat eshqaıda jumsalyp jatqan joq. Osyndaı kezde qalaı artyq salmaqtyń aldyn alýǵa bolady?
- Durys tamaqtaný – juqpaly aýrýmen kúresýde, onyń aldyn alýda eń mańyzdy faktordyń biri. Karantın jaǵdaıyna baılanysty adamdardyń tańdaý múmkindigi azaıǵan soń qaıta óńdelgen taǵamdardy tutyný artýda. Bul ónimderge ádette maı, qant, tuz kóp qosylady. Óńdelgen taǵamdarda dámdeýish, hosh ıis berýshi sııaqty jasandy qospalar kóp bolady. Bul qospalar adamnyń tábetin asha túsip, kóp jep qoıýymyzǵa sebep bolady. Qaıta óńdelgen taǵamdy tańdaǵan kezde qaptamasyndaǵy zat belgisine nazar aýdarý kerek. Quramynda qospalar mol bolsa – densaýlyqqa zııany da soǵurlym kóp bolady.
Eń durysy – kerekti azyq-túlikti alyp, dámdi jáne paıdaly tamaqty ózimiz úıde daıyndaý. Tamaq pisirgen kezde tuzdy barynsha az salý kerek. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń tujyrymdamasynda kúnine qoldanylatyn tuz mólsheri 5 grammnan aspaý kerek dep jazylǵan. 5 gramm tuzdyń mólsheri – bir shaı qasyqtan kem. Al qazaqstandyqtar kúnine 15-17 gramm mólsherinde tuz tutynady ekeni anyqtalǵan. Demek biz tuzdy 3-4 ese kóp salamyz. Jalpy deni saý adam kún saıyn ary ketse 5 gramm tuzdy ǵana zári arqyly syrtqa shyǵara alady. Qalǵan tuz aǵzamyzda jınalyp, zııan tıgizedi. Jas kezde bilinbegenmen, qartaıǵan shaqta onyń zardabyn tartamyz. Tamaqtyń dámin keltirý úshin asakók, sarymsaq, burysh qosýǵa bolady. Tamaq daıyndaǵan kezde maıdy az qoldaný kerek. Mysaly, býǵa nemese sýga pisirý, peshte/tandyrda daıyndaý, buqtyrý tásilderi bar. Maıdy neǵurlym kóp qoldansaq soǵurlym kóp kalorııa jınaımyz. Kóp qozǵalmaǵan jaǵdaıda ol kalorııa maıǵa aınalyp artyq salmaqqa ákelip soǵady. Sonymen qatar ettiń kózge kórinetin maıyn, qus etiniń terisin alyp tastaý kerek. Sondaı-aq, toń maı, margarın sııaqty zııandy maılardan bas tartqan jón. Aǵzaǵa kerek maıdy balyqtan, jańǵaqtan, kúnbaǵystan jáne basqa da ósimdikterden alýǵa bolady. Joǵary surypty unnan jasalǵan taǵamdar, kondıterlik ónimderdi, tátti jeýdi azaıtý kerek. Onyń quramynda kalorııa óte kóp, al dárýmen, mıneraldy zattar az.
- Táttige qumar adam ony nemen almastyra alady?
- Tátti jemese tura almaıtyn adamdar bar. Olarǵa tátti jemis-jıdekterdi keptirilgen, tońazytylǵan túrinde de jeýge bolady. Sonymen qatar qara shokoladty kúnine 30-50 gramm jese – aǵzaǵa zııan emes, tipti paıdasy da tıedi dep aıta alamyn. Artyq salmaqqa jol bermes úshin taǵam talshyqtaryn jetkilikti qoldaný kerek. Ony tutynǵan jaǵdaıda adam ózin toıyp júrgendeı sezinedi, ıaǵnı toıymdyq sezim uzaq ýaqyt saqtalady. Quramynda taǵam talshyqtary kóp ónimderge kókónister, burshaq, dándi daqyldar jatady. Sondaı-aq, kúnine 1,5-2 lıtr sý ishýdi ádetke aınaldyrý kerek. Tańerteń turǵan kezde ash qarynǵa 1 staqan, tamaq isher aldynda 30-40 mınýt buryn 1 staqan jáne dýshqa túser aldynda 1 staqan, uıyqtar aldynda 1 staqan sý ishý qajet. Tátti sýsyndardyń quramynda qant kóp, ol – artyq kalorııa, sondyqtan ony da taza sýmen almastyrý qajet. Sý - eń paıdaly jáne arzan sýsyn. Qur sý ishý unamasa – bal nemese muzdatyp qoıǵan jemis-jıdekterdi qosýǵa bolady. Durys tamaqtanýmen qatar fızıkalyq jattyǵý jasaýdy umytpaý kerek. Kúndelikti 30 mınýt dene jattyǵýyn jasaýdyń paıdasy zor bolady. Eger birden jarty saǵat jattyǵý jasaý qıyn bolsa, tańerteń, túste, keshke 10 mınýttan bólip tastaýǵa bolady.
- Suhbat bergenińizge rahmet!