Qaraǵandylyqtar dári-dármek baǵasynyń qymbattaýyna shaǵymdandy
Qaraǵandy turǵyndarynyń shaǵymyna Farmatsevtıkalyq baqylaý departamentinde jaýap berdi. Memlekettik vedomstvo ókilderiniń aıtýynsha, farmakologııalyq ártúrli toptarǵa jatatyn preparattar baǵasyna toqsan saıyn monıtorıng júrgiziledi. Bólshek saýdadaǵy baǵaǵa taldaý jasaý kezinde dári-dármektiń basym bóligi ortasha 10% qymbattaǵany anyqtaldy. Alaıda, mamandar bul Densaýlyq saqtaý mınıstri belgilegen shekti baǵadan aspaıtynyn atap ótti.
«Memorandým aıasynda ártúrli farmakologııalyq toptarǵa, sonyń ishinde dene qyzýyn túsiretin, bakterııaǵa jáne vırýsqa qarsy dári-dármekterdiń 250 ataýyna toqsan saıyn monıtorıng jasalady. Anyqtalǵandaı, dári-dármektiń jekelegen túrleriniń baǵasy qarasha aıynyń sońynda kóterilip, qaıta tómendegen», - deıdi dárilik zattar men medıtsınalyq maqsattaǵy buıymdardyń farmatsevtıkalyq baqylaý jáne baǵa monıtorıngi bóliminiń basshysy Darıa Rosovskaıa.
Mamandardyń aıtýynsha, preparattardyń bólshek saýda baǵasynyń ósýi – óndirý baǵasynyń, tasymaldaý shyǵyndarynyń kólemine baılanysty. Bıyl dári-dármekterdiń shekti baǵadan asyp ketý deregi tirkelmegen. Jiti respıratorly vırýstyq ınfektsııalarmen syrqattanýdyń maýsymdyq kezeńinde de vırýsqa qarsy jáne dene qyzýyn túsiretin preparattar qunynyń kúrt qymbattaýy baıqalmaǵan.
«Bıyl shekti baǵalar boıynsha talapty buzý faktileri anyqtalǵan joq. Basqarma azamattardyń naqty ótinishteri boıynsha ǵana shara qoldanýǵa quqyly. Bul elektrondy úkimet portaly nemese E-ótinish arqyly, bólimge jazbasha túrde habarlasý arqyly júzege asyrylady», - deıdi Darıa Rosovskaıa.
Degenmen, mamandar dárihanalar baǵany beıresmı túrde kóterýi múmkin ekendigin de joqqa shyǵarmaıdy. Sondyqtan mundaı jaǵdaıda turǵyndardy zań buzýshylyqty der kezinde túzeý úshin departamentke habarlasýyn suraıdy.