Qaraǵandylyq sýda qutqarýshylar kúsheıtilgen rejımde jumys isteýde

QARAǴANDY. QazAqparat – Qazirgi aptap ystyqta sýda qutqarýshylardyń jumys rejımi eki esege artty. Aldyn alý sharalaryna qaramastan, turǵyndar áli de sýdaǵy qaýipsizdik erejelerin saqtamaıdy, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Qutqarýshylardyń sátti jumysy kóptegen faktorlarǵa baılanysty. Bul kásibı sheberlikti qajet etedi», - deıdi bas qutqarýshy Sergeı Tselışev.

Ol bul salada 1983 jyldan beri eńbek etip keledi. Negizgi mindeti – jabdyqtardyń iske jaramdylyǵyn tekserý

«Súńgýirler sýǵa túspes buryn olardyń jabdyqtarynyń jaramdylyǵyn tekseredi. Bul ereje bizde qatań saqtalady jáne talap etiledi», - deıdi súńgýir-qutqarý bólimshesiniń bas qutqarýshysy Sergeı Tselışev.

Mamandardyń jazǵy jabdyqtarynyń salmaǵy shamamen 30 keli bolýy tıis. Al, qys mezgilinde 60-kelige jetedi. Olar jyldyń tórt mezgilinde de jumys isteı beredi. Sońǵy jyldary zamanaýı jabdyqtar satyp alynǵan. Bul óz kezeginde qutqarýshylar jumysyn jeńildetti.

Rınat Latypov 15 jyldan astam ýaqyt boıy qutqarýshy bolyp jumys isteıdi. Jalaqynyń azdyǵyna qaramastan, mamandyǵyna adal. Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıtetinde oqýyn aıaqtaǵannan keıin sý-qutqarý stantsııasyna jumysqa ornalasqan. Qaıta daıarlaý oqý-kýrstarynan ótken. Qazir eldegi tájirıbeli súńgýirlerdiń biri. Jumysta kóptegen qaıǵyly jáne qýanyshty jaǵdaılarǵa da kýá bolǵan.

«Jaqsy, jaǵymdy jańalyqtyń kýási boldyq birde. Birneshe kún boıy bir adamdy izdedik. Sóıtsek, ol úıinde eken. Qanshama ýaqytymyzdy jáne kúshimizdi sarp etsek te, oǵan esh renjigen joqpyz. Kerisinshe, qýandyq», - deıdi qutqarýshy.

Ár is-árekette súńgýir qutqarýshylardyń tez qımyly men erekshe mádenıeti seziledi. Olar fızıkalyq jáne psıhıkalyq turǵydan ábden daıyndalǵan. Batyp ketken adamdady izdeýge, tipti, ony aman-esen qutqarý úshin bar kúsh-jigerin, mol tájirıbesin salady. Qazir oblys boıynsha barlyǵy 52 attestattalǵan qutqarýshy súńgýir bar. Prıozersk qalasynda sheberlikterin shyndap, daıyndyqtaryn pysyqtap otyrady. Arasyndaǵy bilikti mamandar kúrdeli sý-tehnıkasyn da jete meńgergen. Mysaly, batyp ketken kólikterdi de sý astynan syrtqa shyǵarady.

«Qaraǵandy oblysy boıynsha jeke quram jetispeıdi. Men bizge adamdardyń kóbirek kelgenin qalaımyn. Bizde tele-vıdeo júıesi bar, biraq ol jaqsy kóriný úshin qoldanylady. Sondyqtan súńgýirler sany júzý sanyna teń bolady», - deıdi súńgýir-qutqarý bólimshesiniń basshysy Vladımır Gavrılkov.