Qaraǵandylyq ólketanýshylar kópke beımálim aqynnyń óleńderin tapty

QARAǴANDY. QazAqparat – Aqyn Nurjan Shońulynyń esimi osy ýaqytqa deıin oqýlyqtarǵa enbegen, muralary dáriptelmegen. Jınaqtalǵan óleńderi bıyl ǵana tabyldy. Biren-saran aqsaqaldan ózge eshkim bilmegen shaıyrdyń murasyn jergilikti ólketanýshy Aıdarjan Baltabaıuly Muhtar Áýezov atyndaǵy ýnıversıtettiń qorynan alǵan, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aıdarjan Baltabaıulynyń tapqan málimetterine súıensek Nurjan Shońuly 1860-1933 jyldar aralyǵynda ómir súrgen.

Qarqaraly aýdany Temirshi aýylynda dúnıege kelgen. Qarqaraly ol kezde ýez, al Temirshi bolys edi.

Semeı gýbernııasynda qaıtys bolǵan. Kedeı otbasynan shyqqan. Rýy – qyrǵyz.

Aýyl moldasynan saýat ashqan. Nurjan aqyn tipti ult kósemi Álıhan Bókeıhanmen joldas bolǵan degen derekter de bar.

«Bul kisiniń jazbalary bári eskishe, ıaǵnı arabsha jazbalar. Qazirgi ýaqytta bul jazbalardy kez kelgen adam oqı almaıdy. Sózderine daýysty dybystardy qoımaıdy. Sol sebepti de zertteý júrgizý kúrdeli bolǵan. Negizinde Nurjan Shońuly bilimdi, saýatty el aqyny bolǵan. Atynyń shyqpaý sebebi - óleńderi jazylǵan dápter kerek jerge jetpegen», - deıdi ólketanýshy.

Nurjan Shońuly týraly osy ýaqytqa deıin nege aıtylmady degen zańdy saýaldyń jaýaby osyndaı. Aqyn óz óleńderin qoıyn dápterge jazǵan.

Mine, sol jazbalaryn Bilál esimdi balasyna amanattapty. Al Biláldan Seıitqazy Ábdirazaqov degen atalas týysqany alǵan.

Aıdarjan Baltabaıulynyń sózinshe, óleńder jazylǵan 500 bettik qoıyndápterdi qorǵa sol týysqany tapsyrǵan.

Ólketanýshy buryn-sońdy esh jerde jazylmaǵan, esh jerde aıtylmaǵan Nurjan Shońuly týraly Aqtoǵaıdaǵy aqsaqaldardan estipti. Derekterdi izdep kórip, tappaǵan.

Óziniń kezekti eńbegin jazý barysynda oılamaǵan jerden aqyn týraly estip qalypty. Sol sátten bastap zertteýge kirisken.

« Erkin kúresten Qazaqstannyń 11 dúrkin chempıony Jumabaı Jandyǵulov degen palýannyń úıinde qobdısha bar. Sol qobdıshanyń ishinde biraz derekter boldy. Ol kisi maǵan 2016 jyly habarlasyp, sol derekterdi bergisi keletinin aıtty. Eskishe jazýdy oqı alady ekenmin. Sosyn qaǵazdardyń bárin aýdar dep maǵan berdi «, - deıdi ólketanýshy Aıdarjan B altabaıuly .

Qobdıshadaǵy jazba zertteý jumystarynyń bastalýyna túrtki bolǵan. Aqyn esiminiń atalmaı qalýynyń taǵy bir úlken sebebi bar.

« Nurjan aqynnyń eki uly halyq jaýy bop atylyp ketken. Qalǵan eki uly Semeıde, bireýi Pavlodarda qyzmet istegen. Bul kisiniń úni shyqpaı qalýynyń bir sebebi - osy. Kitaby da izdeýsiz qalǵan. Halyq jaýlarynyń ákesi bolǵan soń solaı ketken «, - deıdi Nurjan Shońulynyń shóberesi Baǵdat B ilálov .

Nurjan Shońulynyń «Abdýlhamıt han» degen kólemi poemaǵa keletin týyndysy bar eken. Túrli taqyryptaǵy óleńderi de kóp.

Aıdarjan Baltabaıuly jaz aılaryna deıin jyrlardy kırıllıtsamen jazyp shyǵýdy josparlap otyrmyn deıdi.

Ári qaraı kitap etip jaryqqa shyǵarmaq.