Qaraǵandyda qazirgi zamanǵy qazaq ádebıetiniń róli men bolashaǵy talqylanýda
Ataqty jáne jańadan qadam basqan ádebıetshilerdiń kezdesýi «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda uıymdastyryldy. Onyń basty maqsaty – ulttyq mádenıetti nasıhattaý, urpaqtar sabaqtastyǵy jáne jastardy patrıottyq turǵyda tárbıeleý bolyp tabylady.
«Búgin biz qazaq ádebıetiniń qazirgi jaǵdaıy men damý joldaryn talqylaý úshin jınalyp otyrmyz. Ádebıet – bul halyqtyń pasporty. 20-ǵasyrdyń ekinshi jarty jyldyǵy qazaq ádebıetiniń tarıhynda altyn ǵasyr bolǵanyn barlyǵy biledi. Aqyn-jazýshylardyń shyǵarmashylyǵy soǵystan keıin halyqtyń rýhyn kóterýge kómektesti. Sol jyldary Áýezov «Abaı jolyn» jazdy. Sodan bastap uly qazaq oıshylyn búkil álem tanyp bildi. Іlııas Esenberlınniń «Kóshpendiler» trılogııasy qazaq halqy tarıhyn úlken qyrynan kórsetti», - dedi forýmnyń ashylýynda oblys ákiminiń orynbasary Abzal Núkenov.
Ol atap ótkendeı, jańa tehnologııalar ǵasyrynda kitap oqý adam ómiriniń barlyq aspektilerinde mańyzdy ról atqarady. «Qazirgi zamanǵy ádebıet jastarǵa qyzyqty bolýy kerek jáne buǵan «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy baǵyttalǵan», - dedi Abzal Núkenov.
Belgili ádebıetshi Israıl Saparbaevtyń aıtýynsha, kópshilik «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń mánin túsinbegen. «Rýh» degenimiz ol júrekte bolýy kerek. Ol – adamnyń jan dúnıesi. Biz ony durys túsinýimiz kerek. Bul búkil halyqtyń rýhanı jańǵyrýyn bildiredi. Búgin, ókinishke oraı, kóptegen adamdar tek materıaldyq turǵyda oılaıdy. Biraq rýhanı dúnıe týraly da umytýǵa bolmaıdy. Jaqynda Nur-Sultanda Azııa elderi jazýshylarynyń úlken forýmy ótti. Qaraǵandy forýmy onyń jalǵasy boldy. Bul ádebıetshilerdiń óte ýaqtyly uıymdastyrylǵan jáne qajetti kezdesýi. Biz birge zamanaýı ádebıettiń bolashaǵyn anyqtaı alamyz dep oılaımyn», - dedi forým qonaǵy.
Shara barysynda jas aqyndarǵa Qazaqstan Jazýshylar odaǵy músheleriniń kýálikteri saltanatty túrde tabys etildi.
Forým jumysy «Qazirgi zaman qazaq ádebıetiniń bet-beınesi jáne róli» taqyrybynda ótken dóńgelek ústel otyrysymen jalǵasty. Basqosýda óte qyzyqty jáne paıdaly pikirtalas júrgizildi. Qatysýshylar óz oılarymen bólisti. Kóptegen qyzyqty ıdeıalar men usynystar aıtyldy. Forýmnyń eki kúni semınarlar men trenıngterge, sheberlik sabaqtary jáne kitap tusaýkeserlerine toly bolady. Jazýshylar men aqyndar qaraǵandylyq stýdenttermen kezdesedi. Baǵdarlamada sondaı-aq mádenı jáne sporttyq is-sharalardy qarastyrylǵan. Forým gala-kontsertpen aıaqtalady.