Qaraǵandy oblysynyń memlekettik kiris basqarmasynda ETsQ berile bastady

QARAǴANDY. QazAqparat – Qaraǵandy oblysyndaǵy HQKO-lardan ETsQ alýǵa kelgender kezegin azaıtý úshin memlekettik qyzmetshilerge elektrondy tsıfrlyq qoltańba Memlekettik kiris basqarmasynda da beriletin bolady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jyldyń basy – memlekettik qyzmetshiler úshin jumys qarqynynyń kúsheıetin kezi. Sebebi olarǵa jyl saıynǵy salyq eseptiligin tapsyrý qajet. Qaraǵandy oblysynda halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtaryna elektrondy tsıfrlyq qoltańba alýǵa kelgender sany kúrt artqandyqtan «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııanyń fılıaly Memlekettik kiris basqarmasymen birlese otyryp korporatsııa qyzmetkerlerin óńirlik kiris basqarmasyna baǵyttaý týraly sheshim qabyldady. Osylaısha, endi Qaraǵandy, Temirtaý jáne Balqash qalalarynyń memlekettik qyzmetshileri HQKO-ǵa barmaı-aq, kiris organynda ETsQ alady. ETsQ alý úshin ózimen birge jeke kýáligi jáne flesh tasyǵyshy bolýy qajet.

Budan basqa, ETsQ-nyń áreket etý merzimin Ulttyq kýálandyrýshy ortalyqtyń pki.gov.kz saıtynda jeke kabınette uzartýǵa bolatynyn eske salamyz. Ol úshin kelesideı áreketterdi oryndaý qajet:

1. Qoldanystaǵy ETsQ qatysty barlyq derekterdi toltyrý;

2. «Kiltter tizimin jańartý» batyrmasyn basyńyz. ETsQ parolin durys engizgen kezde aýtentıfıkatsııa kilti beınelenedi. Qol qoıý jáne jumysqa kirisý;

3. ETsQ kiltterimen jumys isteý úshin «Meniń ETsQ kiltterim» batyrmasyna ótý qajet. Shyqqan mázirden «ETsQ qaıta shyǵarý» bólimin tańdaý qajet;

4. Sonan soń negizgi jolaqtardy toltyryp, «Ótinim berý» túımesin basyp, rastaý jáne qol qoıý qajet;

5. Eger ETsQ saqtaý úshin kompıýter tańdalsa, ETsQ kiltterine parol oılap, engizý jáne «sertıfıkattardy júkteý» batyrmasyn basý kerek;

6. Parolde tómengi jáne joǵarǵy regıstrlerdiń latyn áripteri, sondaı-aq sandar bolýy tıis. Parol kem degende 6 tańbadan quralǵany jón.

7. «Sertıfıkattardy júkteý» batyrmasyn basyńyz. Tirkeý kýálikteriniń sátti ornatylǵany týraly habarlaıtyn tereze paıda bolady.

Esterińizge sala keteıik, ETsQ memlekettik qyzmetterdi alý úshin salyq tóleýshilerge qajet. Onyń kómegimen qazaqstandyqtar salyqtyq ótinish bere alady, eseptilikti tapsyra alady jáne toqtata alady, baqylaý-kassalyq mashınany esepke alady jáne t.b áreketterdi júzege asyra alady.