Qaraǵandy oblysynda qatty aıazda úsikpen aýrýhanaǵa túsetinder kóbeıgen
Sınoptıkterdyń aıtýynsha, Qaraǵandy oblysynyń keıbir aýmaqtarynda aýa temperatýrasy –39-ǵa deıin túsedi. Buǵan soltústikten jetken antıtsıklon sebep.
Boljam boıynsha bul qaqaǵan aıaz birneshe kúnge sozylady. Qazir aýa temperatýrasy kúndiz -26, al túnde -36 gradýsqa deıin jetip tur.
«12 qańtarda aýa temperatýrasy -34-39 bolady. Oblystyń ońtústiginde -30 gradýs aıaz tirkelgen. Kúndiz -18-23. Oblystyń shyǵysynda 26 gradýs aıaz. 11-12 qańtar aralyǵynda Qaraǵandyda jaýyn-shashynsyz aýa raıy, aýyspaly bulttylyq kútiledi. Túnde -33-35. Al kúndiz 25-27 sýyqty kórsetedi», - deıdi «Qazgıdromet» meteoproboljam bóliminiń bastyǵy Anastasııa Grıaznova.
Aıazdy kúnderi saqtyq sharalaryn umytpaǵan jón, deıdi dárigerler men qutqarýshylar.
Ásirese bundaı kúnderi alkogoldik ishimdikti shamadan tys qabyldap, dalaǵa shyǵý asa qaýipti.
Sebebi masaıǵan adam óziniń tońǵanyn sezbeıdi eken.
«Eger adam shamadan tys ishimdik ishse, oǵan uzaq ýaqytqa dalada júrýge bolmaıdy. Alkogol tamyrlardy keńeıtip jiberedi. Sol sebepti dene jylýdy kóp ustaı almaıdy. Al adamǵa aıaz kezinde qyzý jetispese, dene jyldam tońady», - deıdi H. Maqajanova atyndaǵy klınıkanyń ahýaldyq ortalyǵynyń basshysy Erik Shonbaev.
Ádettegideı, aıazdy kezderde aıaq-qolyn úsik shalǵan naýqastar sany artady. Kóbine aýrýhanaǵa úsikpen úı-kúıi joq adamdar túsedi eken.
Arasynda baspanasy barlar da kezdesedi. Ókinishke qaraı, olar dáriger kómegine ýaqytynan kesh júginedi eken.
Saldarynan dene múshelerin ampýtatsııalaýǵa týra keledi.
«Ókinshike qaraı, qalaı eskertsek te aıazdy kúnderi úsik shalǵan adamdar bizdiń statsıonarǵa tolyp ketedi. Eskertýimiz dalaǵa ketip jatqan sekildi. Bir-eki kún buryn kún jylyp, sońyra aıaz kóterilgennen kóshelerdi muz basty. Ol da jaman. Qulap jaraqat alǵandar da barshylyq. Ondaıda óz-ózińizdi emdeýge tyryspańyzdar. Dereý mamanǵa júginý qajet. Sebebi saldary aýyr soǵýy múmkin», - deıdi dáriger.
Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń mamandary turǵyndarǵa uzaq ýaqyt dalada júrmeýdi eskertedi. Al kólik ıelerinen alys saparǵa shyqpaýyn suraıdy.
«Eger jolǵa shyǵa qalǵan bolsańyzdar, kóp mólsherde azyq alyńyzdar. Maısham men jyly kıim alyp júrý qajet. Eger kólik qarda turyp qalsa, adam sol kólik ishinde qalýy kerek. Sol jerde tiri qalý múmkindigi joǵaryraq bolady. Biz mindetti túrde jetemiz. Shama kelgenshe kóliktiń qozǵaltqysh jaǵyn jelden alyp, yqtaý jaqqa qoıyńyz. Sonda jaǵarmaı únemdeledi», - deıdi Qaraǵandy oblysy TJD basqarma bastyǵy Nurjan Jaqataev.
Arqadaǵy aıaz qashanǵa deıin sozylatyny ázirge belgisiz.
«QazAvtoJol» dereginshe, aýa raıynyń nasharlaýyna baılanysty (temperatýranyń tómendeýi, qatty aıaz) 10 qańtar 20.00-den bastap respýblıkalyq mańyzy bar avto joldardyń kelesi ýchaskelerinde qoǵamdyq jáne dızeldi avtokólikter úshin qozǵalys shekteldi:
1. «Ekaterınbýrg – Almaty» (1353-1426 km, Anar stantsııasy – Temirtaý qalasyna deıin);
2. «Ekaterınbýrg – Almaty» (1426-1446 km, Temirtaý PVP – Temirtaý qalasyna deıin);
3. «Qyzylorda – Pavlodar» (762 - 906 km, Atasý kenti – Topar kenti);
4. «Ekaterınbýrg – Almaty» (1492-2005 km, Qaraǵandy q. – Jambyl oblysymen shekaralar);
5. «Qyzylorda – Pavlodar» (967 - 1135 km, Qaraǵandy q. – Pavlodar oblysynyń shekarasy);
6. «Astana – Qabanbaı batyr – Nura – Temirtaý» (51-266 km, Aqmola oblysynyń shekarasy – Temirtaý qalasy);
7. «Qaraǵandy – Aıagóz-Buǵaz» (17 – 320 km, Qaraǵandy q. – Abaı oblysynyń shekarasy);
8. «Qalqaman – Baıanaýyl – Úmitker – Botaqara» (231-324 km, Pavlodar oblysynyń shekarasy – Botaqara kenti);