Qaraǵandy murajaılary, kitaphanalary men klýbtary «Rýhanı qazyna» baıqaýynda jeńimpaz atandy

Foto: None
QARAǴANDY. QazAqparat - Nur-Sultanda «Rýhanı qazyna - 2020» respýblıkalyq baıqaýynyń jeńimpazdary marapattaldy. Marapattaý rásimi Ulttyq murajaıda ótti. Júldelerdi QR Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova tabystady.

Bıyl epıdemıologııalyq jaǵdaıdy eskere otyryp, mádenıet jáne óner qaıratkerleri arasynda baıqaý onlaın rejıminde ótkizildi. Memlekettik murajaılardan, kitaphanalardan, qoǵamdyq ortalyqtar men aýyldyq klýbtardan 259 ótinish kelip tústi.

Komıssııa 50 nomınatsııa boıynsha jeńimpazdardy tańdady. Olardyń árqaısysynda úzdik ujymǵa bir mıllıon teńgege sertıfıkat tabystaldy, al úzdik qyzmetkerlerge 500 myń teńgeden berildi.

Sondaı-aq, laýreattar arnaıy syılyqtarmen marapattaldy.

Qaraǵandy oblysy jeti marapatqa ıe boldy. «Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyna oraı» nomınatsııasy boıynsha (murajaı uıymdary arasynda) Qaraǵandy oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy jeńimpaz bolyp tanyldy. Úzdik ınklıýzıvti onlaın-jobalar úshin Qaraǵandy oblystyq kózi kórmeıtin jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan arnaıy kitaphanasy, oblystyq beıneleý óneri murajaıy marapattaldy. Temirtaý tarıhı-ólketaný murajaıy «Balalarǵa arnalǵan úzdik mýzeılik onlaın-joba» nomınatsııasyn jeńip aldy.


Tıflopedagog Vladımır Vysochınskıı Zaǵıp jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan kitaphana qyzmetkerleriniń úzdigi dep tanyldy.

«Jyl serpini» arnaıy nomınatsııasyn Tuńǵysh Prezıdent tarıhı-mádenı ortalyǵynyń ekskýrsııa jetekshisi Qýanysh Tynybek ıelendi.

Aýyldyq mádenıet úıleriniń qyzmetkerleri arasynda Buqar Jyraý aýdany Sheshenqara aýylynyń turǵyny Janna Býrashova jeńiske jetti.

- Bul baıqaý mádenıet jáne óner salasyndaǵy daryndy mamandardy qoldaý, kásibı sheberlikti jetildirý úshin ótkiziledi. Alǵashqy eki jylda 18 marapat boldy, bıyl olar 50-ge deıin ósti. Bul festıval qaraǵandylyqtar úshin tabysty boldy. Bizdiń laýreattar sany eki ese ósti. Respýblıka boıynsha jalpy esepte Qaraǵandy oblysy birinshi orynǵa shyqty. Bul óńirdegi mádenıettiń damýynyń kórsetkishi, - dedi Mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Erkebulan Jumaqenov baspasóz máslıhatynda.


Oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynyń dırektory Erjan Nurmaǵanbetovtyń aıtýynsha, ujym baıqaýǵa úshinshi ret qatysyp otyr. Bıyl jastardyń qatysýymen ekspedıtsııa tanystyryldy jáne marapatqa ıe boldy.

- Biz karantın kezinde búkil ujymnyń jumysyn baǵalaǵanymyzǵa óte qýanyshtymyz. Bul barlyq adamdar úshin qıyn kezeń boldy, jáne Biz adamdarǵa bos ýaqytyn tıimdi ótkizýge kómektesý kerektigin túsindik. Balalar men eresekter úshin qyzyqty onlaın-jobalar jasaýǵa tyrystyq, - deıdi beıneleý óneri murajaıynyń dırektory Bıbigúl Qudabaeva.





Seıchas chıtaıýt