Qaraǵandy Qoǵamdyq keńesiiń músheleri kóp balaly analardyń suraqtaryna jaýap berdi

Foto: None
QARAǴANDY. QazAqparat – Qaraǵandy qalasynyń Qoǵamdyq keńes músheleri Memleketbasshysynyń bastamalaryn qoldaý maqsatynda Azamattardy qabyldaý ótkizdi. Qabyldaýda kóp balaly analar men jalǵyz basty analar ózderin tolǵandyrǵan suraqtar boıynsha keńes aldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń memlekettik basqarý júıesin jańǵyrtýǵa qatysty

bastamasymen úndese otyryp, Qaraǵandy qalasynyń Qoǵamdyń keńesiniń tóraǵasy Qabdyǵalı Ospanovtyń bastaýymen azamattardy qabyldaý ótkizdi.

Aıta ketý kerek, Qoǵamdyq keńes – Qaraǵandy qalasyndaǵy azamattyq qoǵam men halyq arasyndaǵy tikeleı ózara is-qımyl bolyp

tabylatyn memlekettik emes uıym. Qabyldaýda kóp balaly analar men halyqtyń áleýmettik

osal toptaryna jatatyn azamattar keldi. Olar turǵyn úı, múgedektik alý jáne jumysqa ornalasý

máselelerin kóterdi. Barlyq osy suraqtar boıynsha azamattarǵa keńes berildi. Al olardyń

keıbireýleri sol jerde jedel túrde sheshildi.

Qabyldaýda Qoǵamdyq keńes músheleri Erik Meńseıitov, Sultan Medeýbaev jáne sekildi

áleýmettik jáne quqyqtyq máseleler jónindegi túrli komıtetterdiń ókilderi boldy. Olar qajetti keńester berdi. Bul fýnktsııa Qoǵamdyq keńestegi eń mańyzdylarynyń biri bolyp tabylady.

Qabyldaý sanıtarlyq normalardy saqtaı otyryp ótti. Zaldarda maskalar men antıseptıkalyq zattar qarastyrylǵan. Qabyldaý Qaraǵandy qalasy ákimdiginiń Open Karaganda alańynda adamdardyń sany shekteýli jáne qashyqtyqty saqtaı otyryp ótkizildi.

Azamattardy qabyldaýdan basqa, qaraǵandylyqtar Senim qyzmeti arqyly jaýap ala alady.

Baılanys ortalyǵy barlyq máseleler boıynsha Qaraǵandy oblysynyń turǵyndarynan ótinishter qabyldaıdy jáne tirkeıdi jáne olardy sapaly qaralýy úshin quzyretti organdarǵa jiberedi.

TJ rejıminiń engizilýine baılanysty senim 109 qyzmeti oblystyń tynys-tirshiligin qamtamasyz etýdiń barlyq tolǵandyratyn máseleleri boıynsha turǵyndarmen ózara is-qımyl jasaý úshin jedel jelige aınaldy. Tótenshe jaǵdaı kezinde Ortalyq baılanys arnalaryn keńeıtip, taǵy 8 baılanys jelisin qosty, sebebi ınternet jumysynda irkilister bolǵanda, 109 sandyq baılanys jelileri analogtyq baılanys arnalaryna ýaqytsha aýystyryldy. Qazirgi ýaqytta aýysymdaǵy operatorlar sany 8-den 16 operatorǵa deıin artty. Operatorlar táýligine 700-ge deıin qońyraý qabyldaıdy, TJ rejımi engizilgen sátten bastap 6500-den astam qońyraý qabyldandy

Turǵyndar baılanys jáne ınternet qyzmetteri, TJ rejımi kezinde qozǵalysty shekteý,

bankomattarda aqshany qolma-qol aqshaǵa aýystyrý, trassalardyń jabylýy/ashylýy, blok

beketter boıynsha, komendanttyq saǵat kezeńinde TJ vokzaly men áýejaıdan jóneltý, TJ

rejımi kezeńinde, densaýlyq saqtaý, áleýmettik qorǵaý salasynda, sondaı-aq tirshilikti

qamtamasyz etýdiń basqa da salalary máseleleri boıynsha saýaldar qoıdy. Sondaı-aq qyzmet

operatorlary azyq-túliktiń, janar-jaǵar maı jáne gaz baǵasyn negizsiz kóterý faktileri týraly ótinishter qabyldaıdy. Barlyq shaǵymdar sharalar qabyldaý úshin quzyretti qyzmetterge beriledi.




Seıchas chıtaıýt