«Qara arheologııany» kim qadaǵalaıdy?» - baspasózge sholý
***
Keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Astana qalasynyń «jasyl beldeýin» damytý máseleleri jóninde keńes ótkizdi. Keńeske Prezıdent Ákimshiliginiń Basshysy N.Nyǵmatýlın, Qorshaǵan orta jáne sý resýrstary mınıstri N.Qapparov, Astana qalasynyń ákimi I.Tasmaǵambetov, Aqmola oblysynyń ákimi S.Kýlagın, Qorshaǵan orta jáne sý resýrstary vıtse-mınıstri E.Nysanbaev qatysty. Keńeste elordanyń aınalasynda jasyl aımaq qalyptastyrý jumystarynyń qazirgi ahýaly men keleshegi talqylandy. Budan soń Prezıdent elorda mańyndaǵy «Jasyl aımaq» RMK Qyzyljar orman sharýashylyǵyn aralap kórdi. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy « Jasyl beldeýi jaıqalǵan bas qala» atty maqaladan oqı alasyzdar.
Osy basylymnyń jazýynsha, «AQSh-ta Qazaqstannyń mádenıet kúnderi bastaldy. Ónermen bıikke umtylyp, osy ǵajaıyp qubylys arqyly halyqtarmen jaqyndasyp, eldermen tabysyp, ósip-órkendeý órisi alysqa tanylýy búgingi ómirimizdiń kórikti kórinisi desek, osyny jarqyratqan jańalyqtardyń kún qurǵatpaı álemniń ár qıyrynan jetip jatýy qalypty jaıǵa aınalyp turýy da shyndyq. Sonyń eń bastysy, Memleket basshysynyń bastamasymen el-elde Qazaqstannyń mádenıet kúnderi ótkizilýi der edik. Munyń aldynda Indonezııa astanasy Djakartanyń ónersúıer qaýymymen qaýyshqan shara endi AQSh-tyń bas shaharlary Nıý-Iork pen Vashıngtonda jalǵasty. Nıý-Iorkte ataqty «Karnegı-holl» kontsert zalynda jınalǵandar aldynda Qazaqstannyń Mádenıet vıtse-mınıstri Asqar Bóribaevtyń sóz sóıleýinen soń arnaýly baǵdarlamanyń sáni men saltanatyn asyrýǵa Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq halyq aspaptar orkestri men Memlekettik hor kapellasy, Qazaqstannyń óner juldyzdary Nurjamal Úsenbaeva, Maıra Muhamedqyzy, Aıgúl Qosanova, Janat Baqtaı syndy sańlaqtar qatysty. Bul jaıynda «Dala áýeni áýeledi» degen materıalda berilgen.
***
«Kónekóz qarııalardyń aýzymen aıtylǵan ańyz-áńgimeler bir tóbe de, taý-tasty qoparyp, zertteý jumystaryn júrgizýi - bir bólek dúnıe. Ony zerttep-zerdeleıtin kimder? Arheolog deıtin bir qaýym el bar emes pe? Almaty oblysynan alǵashqy «Altyn adamdy» tapqan kimder? Taǵy da arheolog ǵalymdar...»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. «Altyn adamdy» tapqan arnaıy ekspedıtsııa. Arnaıy ekspedıtsııany júrgizgen kimder? Memlekettik syılyqtyń laýreaty, tarıh ǵylymdarynyń doktory, ǵylym men tehnıkaǵa eńbegi sińgen qaıratker Kemel Aqyshuly Aqyshevtiń qazba jumystary kezinde Esik qorǵanynan tabyldy. Ol - 1969-70 jyldar bolatyn. Esikten tabylǵan «Altyn adam» bizdiń dáýirimizge deıingi V-IV ǵasyrlarǵa tıesili. Bul bilikti ǵalymdardyń eńbeginiń nátıjesi. Qazir arheologııalyq qazbalar júıesiz júrgizilip, «súıek izdeýshiler» de, áldebir qalanyń «elesin» izdeýshiler de kóbeıip tur. Jaz bolsa boldy, qoldaryna kúrek alyp, eskertkishterdi qoparatyndar da kóp. Áldeneni izdep, qabir qazýshylardyń da kóbeıgenin aıtyp zar jylaıdy jurt. Aıdyń-kúnniń amanynda qorǵan qazyp júrgender kimder? Ol qazylǵan jerlerdiń shuryq-tesik bolyp qalmasyna kim kepildik bere alady? Arheologııalyq qazba jumystarynyń júrgizilýine baqylaýshy mamandar bar ma? Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Qara arheologııany» kim qadaǵalaıdy?» atty maqalany qarap shyǵyńyz.
Osy basylymdaǵy «Kókeıdegi saýal» aıdarynda «Kóp balaly analarǵa kezeksiz baspana berý mártebesin qarastyrý kerek pe?» degen másele kóterilip otyr. Bul turǵyda basylym birqatar azamatshalardyń pikirin alǵa tartýda. Orazgúl Asanǵazy, Májilis depýtaty: - Elimizde demografııa máselesin jolǵa qoıý úshin kóp balaly analarǵa jasalatyn qamqorlyqty barynsha kúsheıý - quptarlyq is bolar edi. Baspasózden kóp balaly analardyń qaıdaǵy bir «úıshikte» turyp jatqandyǵy týraly jıi oqımyz. Árıne, eger kóp balaly árbir otbasynyń jaıly da saıly baspanasy bolsa, onda ata-ana baýyr eti balasyn aman-saý ósirip, adam qataryna qosýǵa áreket eter edi. Eger keleshekte kóp balaly analarǵa kezekten tys páter berilse, nur ústine nur. Sonaý bir jyldary kim bastamashy bolǵany esimde joq, «Qaradomalaq-2000» degen joba-baǵdarlama jarııalanyp, sol jyly elimizde ómirge kelgen qaradomalaqtardyń sany birneshe myńdap arta túsken edi. Bálkim, aldaǵy ýaqytta Úkimet nemese osy máselege jaýapty mınıstrlik osyndaı bir utymdy ári tıimdi joba-baǵdarlama oılap taýyp, demografııa máselesin kóterýge úles qosar. Bul - birinshiden. Ekinshiden, qazirgi kúni, Qudaıǵa shúkir, Otan soǵysynyń ardagerlerin baspanamen qamtý, t.b.is-sharalar tolyqtaı júzege asyrylyp bolyp qaldy. Endigi jerde soǵys ardagerleri tárizdi kóp balaly analarǵa áleýmettik jaǵdaı jasaý týraly memlekettik baǵdarlama qabyldap, ol árbir aımaq boıynsha júzege asyrylsa, jón bolar edi.
***
«2007 jyldyń 19 maýsymynda Semeı qalasynyń turǵyndaryn erekshe qýantqan jaǵdaı boldy. Osy qalaǵa jasaǵan issaparynda Elbasy Nursultan Nazarbaev qalanyń «Semıpalatınsk» degen ataýyn «Semeı» dep ózgertý jónindegi usynysyn aıtty. Elbasynyń bul usynysy jurtshylyq tarapynan qoldaý taýyp, maýsymnyń 21-i kúni «Semıpalatınsk» qalasyn Semeı dep qaıta ataý týraly Elbasynyń № 351 Jarlyǵy shyqty. Sol ýaqyttan beri 7 jyl da syrǵyp óte shyqty. Alaıda bul ózgeris «Qazaqstan Temir Jolyna» esh áser etpegenge uqsaıdy. Máselen, táýlik saıyn Lenınogorsk-Astana baǵytyndaǵy № 375 poıyzǵa Semeıden otyratyn jolaýshylarǵa arnalǵan bılettiń áli kúnge deıin «Semıpalat-Astana» bolyp kórsetilip kele jatqany tańǵaldyrady»,-dep jazady «Ana tili» basylymy sońǵy sanynda. Osy jaıynda gazettegi «Qazaqstan Temir Joly» Semıpalatqa jarmasyp júr ...» degen maqalada jan-jaqty aıtylady.
***
«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Era ravnodýshııa» degen materıal jarııalandy. Almatylyq satýshylardyń 70 paıyzy alkogoldik ishimdikterdi balalarǵa satatyn kórinedi. Sonymen birge ózderiniń zańǵa qaıshy is-qımyldaryna múldem aqylǵa syımaıtyn túsinikter berýde. Dúkenshilerdiń kóbisi spırttik ishimdikterdi tek 21 jasqa tolǵan azamattarǵa ǵana satýǵa bolatynyn bilmeıtin sekildi. Bundaı kóńil kónshitpeıtin tujyrymdy «Pıvnoı dozor» aktsııasynyń qatysýshylary jasap otyr. Bul shara ońtústik astanada osymen besinshi jyl ótkizilýde. Jýrnalıster, sportshylar, ártister men mýzykanttar jasóspirimderge syra satyp alý qanshalyqty qoljetimdi ekenin bilý úshin saýda oryndaryn aralap shyǵady.