«Qara altyn quny kóterile me?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 22 mamyr, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Búgingi respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynyń betterinen oryn alǵan basty taqyryp, árıne, - VIII Astana ekonomıkalyq forýmy. Elordamyzda keshe bastalǵan bul forým álemdik ekonomıkanyń búgingi tańda bastan keship otyrǵan kúrmeýli máselelerin talqylaıtyn mańyzdy dıalog alańyna aınalyp úlgirdi. Osymen qatarynan segizinshi ret ótkizilip otyrǵan AEF-ke álemniń 90 elinen delegattar qatysyp otyrǵandyǵy sonyń aıqyn aıǵaǵy. Sonymen birge bıylǵy forýmǵa 200-den astam vıp-spıker qatysýda. Olardyń qatarynda premer-mınıstrler, qarjy ınstıtýttarynyń tóraǵalary, Nobel syılyǵynyń laýreattary jáne bedeldi halyqaralyq uıymdardyń basshylary bar. VIII Astana ekonomıkalyq forýmynyń basty taqyryby: «Infraqurylym - ekonomıkanyń turaqty damýynyń draıveri». Respýblıkalyq «Egemen Qazaqstan» gazeti jazyp otyrǵandaı, búgingi órkenıet bıigindegi damý jaǵdaıynda ınfraqurylym - ekonomıkanyń kúretamyry desek, artyq aıtqandyq emes. Búginde qarqyndy damý bıigine kóterilip otyrǵan memleketterdiń barlyǵy derlik ekonomıkalyq ósý úrdisin ınfraqurylymnan bastady.

Túıindeı aıtsaq, eki kún boıy elordadaǵy Táýelsizdik saraıynda jahandyq ekonomıkany tyǵyryqtan qutqarý jolynda tıimdi de basym baǵyttardyń biri retindegi ınfraqurylymdy damytý taqyryby oramdy oılar, paıymdy pikirler, naqty usynystar retinde ortaǵa salynbaq. Jalpyulttyq respýblıkalyq gazet forým materıaldaryna qatysty toptamany oqyrmandaryna «Ekonomıkalyq oıdyń álemdik minberi» degen jalpy taqyryppen usynyp otyr.

Buǵan deıin agenttik saıtynda, sondaı-aq barlyq basylymdarda jaryq kórgen «Ult jospary. 100 naqty qadam» Prezıdenttik 5 reformasy qoǵamda zor órleý týǵyzdy. Basylymnyń osy taqyryptaǵy arnaýly beti «Ult jospary. 5 reforma jáne 100 qadam» degen jalpy taqyryppen usynylyp otyr.

Buǵan deıin habarlanǵanyndaı, sársenbi kúni Reseı Federatsııasynyń astanasynda máskeýlik jazýshy Sergeı Plehanovtyń Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ómiri men qyzmeti týraly «Jibekteı esilmegen jol» (Ne shelkovyı pýt») atty kitabynyń tusaýkeser rásimi bolyp ótti. Gazet tilshisiniń osy sharadan jazǵan «Jaýapty jyldar júgi» atty tanystyrylymnan esebi egjeı-tegjeıli jarııalanǵan. «Bul jol - jibekteı esilgen jol emes-ti, buralańy men qıralańy, tipti, qaýipti quzdary da kóp edi, alaıda qazaq balasy sol jolmen zańǵar bıikke kóterile alǵanyn búgingi kúni Shyǵys ta, Batys ta moıyndap otyr. Men bul kitaptyń uzaq ta qyzyq ómiri bolatynyna jáne álemniń túpkir-túpkirinde ony zertteýshiler men oqıtyndar kóp bolatynyna senimdimin, deıdi N.Nazarbaevtyń Mádenıet, bilim, jáne áleýmettik baǵdarlamalar jónindegi qorynyń dırektory Qanat Saýdabaev kitaptyń tusaýkeserinde. ***

Álemdik sarapshylar «Reseı ekonomıkasy qaıta qalpyna kelip, qarqyn alǵan kúnniń ózinde munaı baǵasy burynǵy deńgeıine kóterile qoımaıdy» degen boljam jasaýda, dep jazady "Aıqyn" gazeti.

"Bul týraly Halyqaralyq valıýta qory dırektorynyń orynbasary ıÝha Kahonen «Aımaqtyq ekonomıka damýynyń keleshegi» atty kezekti baıandamasynda málimdedi. Ǵalamdyq ekonomıkalyq daǵdarys indeti álemniń ekonomıkalyq turǵyda damý qarqynyn álsiretýde. AQSh pen eýroaımaq qarjylyq kúızelisten keıin de óz úlesin jibermeýge tyrysqanymen, álemdegi qarjylyq damýdyń nysanasy esep­teletin naryǵyn qalyptastyryp úlgergen memleketter, Qytaı jáne Reseı ese jibergen bolatyn. Halyqaralyq valıýta qorynyń boljamyna súıensek, bul málimettiń kelesi jyly da máni osyn­daı bolmaq", - delingen "Qara altyn quny kóterile me?" atty maqalada. Sonymen qatar, ıÝha Kahonen «bıyl munaı baǵasy barreline 58 dollar bolady. 2020 jylǵa deıin 74 AQSh dollaryn qu­raıdy» degen boljam jasady. ıAǵnı, kele­shekte orta baǵasyn qalypqa keltirýi múmkin bolǵanymen, 2014 jyldaǵy qunyn qaıtara alamaıdy. «Bul álemdik ekono­mıka úshin jaqsy jaǵdaı. Desek te, munaı eksporttaýshy elder úshin keri áserin tıgizeri sózsiz», - dedi Valıýta qory dırek­torynyń orynbasary.

Qyzylorda dıqanshylary kúrishtiń ónimdiligin 50 paıyzǵa deıin arttyratyn qazaqstandyq ádisti paıdalana bastady. Bul týraly "Aıqyn" basylymy "Ónimdilikti arttyratyn ádis" atty maqalasynda habarlap otyr.

Elimizge belgili ǵalym, Ábdimálik Áshirov jýyrda aýyl sharýashylyǵy dándi daqyldarynyń ónimdiligin 25-50 paıyzǵa deıin arttyrý ádisin oılap tapqan edi.

Osy ádisi arqyly Nobel syılyǵyna usynylyp otyrǵan №272-ǵylymı jańalyq Syr eliniń dıqandary úshin de mańyzdy bolyp otyr. Sebebi, atalǵan jobany Qyzylorda aımaǵy boıynsha, úılestirýshi Sultan Áshimov kúrish ósiretin sharýashylyqtarda tájirıbe júrgizip, jaqsy kórsetkishterge ıe bolǵanyn aıtyp otyr.

Al ǵalymnyń aıtýynsha, ozyq tehnologııa boıynsha egilgen tu­qymnan tájirıbe júrgizý bary­synda 84 paıyzǵa deıin ónim alyn­ǵan. Bul jerde dán qoıma­larda bıorezonansty jolmen aktıvtendiriledi. Odan keıin kem degende 10-15 kúnniń ishinde egilýi tıis eken. «Bul, aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń uryǵy men túınekterin egý aldyndaǵy óńdeý tásili. Munda osyǵan deıin aýyl ­sharýashylyǵynda paıdalanyl­maǵan kosmogeofızıkalyq parametrler qoldanylady. Usy­­ny­lyp otyrǵan óńdeý teh­nologııasy óte qarapaıym. Ol qol eńbegi men qýat shyǵynyn qajet etpeıdi. Bıorezonans beretin modýlıatorǵa tok kózi retinde 12 volttik avto­mobıl akkýmýlıatoryn paı­dalanýǵa bolady. Egiletin dán kez kelgen mólsherde, túrli ydysta bola alady. Óńdeý ýaqyty - 11 mınýt. Qysqa mınýtta belsen­dirilgen dánnen 30-50 paıyzǵa deıin artyq ónim ala alamyz. Jáne qosymsha tyńaıtqysh qajet emes»,- deıdi tehnıka ǵylym­darynyń doktory, professor, Ońtústik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýty ǵy­lymı-zertteý zerthanasynyń meńgerýshisi Á.Áshirov.

***

Al "Túrkistan" basylymynyń habarlaýynsha, elimiz BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes múshesi atanýǵa nıetti. "2017-2018 jyldary BUU Qaýip­siz­dik keńesiniń turaqty emes múshesi bolýǵa umtylý týraly bastama elimizde osydan eki jyl buryn, Qazaqstannyń BUU quramyna engenine 20 jyl tolýy qarsańynda kóterilgen bolatyn. Elimizdiń BUU qurylymdyq bólimshelerimen jemisti ári tyǵyz qarym-qatynastaryn esepke ala otyryp, sondaı-aq, memlekettiń qazirgi halyqaralyq qoǵamdastyqtaǵy rólin eskere kele, Qazaqstan óz aldyna BUU Qaýipsizdik keńesiniń 2017-2018 jyldardaǵy turaqty emes múshesi retinde saılaný mindetin qoıdy. Maqsatqa qol jetkizý jolyndaǵy kúres sol kezden-aq bastalyp ketti. Kúres deıtin sebebimiz, atalmysh uıymǵa múshe bolýǵa nıet bildirýshiler kóp. Biraq bul mártebe tańdaýlylarǵa ǵana buıyrady. Qazaqstan BUU Qaýipsizdik keńesiniń músheligine ený úshin uıymǵa múshe 193 memlekettiń kem degende 129-ynyń senimine ıe bolýy kerek", - delingen "Qazaqstanǵa bıik mártebe buıyra ma?" atty maqalada.

***

Resmı tildi "Ekspress K" gazetiniń búgingi sanynda Qostanaı oblysyndaǵy kıikterdiń qyrylýyna qatysty materıal daıyndady. Pasterellez derti kazaqstandyq kıikterdi bakterıologııalyq qarýdyń qarqynymen jaıpap barady. 11 kúnniń ishinde árbir onynshy dala antılopasy óldi.

Eske sala keteıik, 10 mamyrda Qostanaı oblysynda alǵashqy óli 117 kıik tabylǵan bolatyn. Keıin olardyń sany arta berdi jáne 18 mamyrda qyrylǵan antılopalar 19 myńnan asyp ketti. Al keshe Qostanaı óńiriniń TJ departamenti 28 myń aqbóken qyrylǵanyn habarlady! Tolyǵyraq, "Kak nızko pal saıgak" atty materıaldan oqı alasyzdar.