Qańtar-tamyzda Qazaqstan ekonomıkasy 0,4 paıyzǵa ósti
«Aldyn ala derekter boıynsha 9 aıda taýarlar óndirisiniń 0,2 jáne kórsetilgen qyzmetter óndirisiniń 0,4 paıyzǵa artýy esebinen, ekonomıkanyń ósý qarqyny aǵymdaǵy jyldyń qańtar-tamyz aılaryndaǵy 0,3 paıyzdan 0,4 paıyzǵa deıin jedel qarqynmen ósti. Azyq-túlikke salynatyn salyqtar naqty mánde 1,8 paıyzǵa artty. Sonymen qatar ınflıatsııalyq protsester báseńdep, valıýta naryǵyndaǵy ahýal turaqtanyp kele jatyr, bıznestiń ınvestıtsııalyq belsendiligi men eldiń halyqaralyq rezervteri ósip keledi, sondaı-aq jumyssyzdyqtyń tómen deńgeıi saqtalýda», - dedi ol.
Mınıstrdiń aıtýynsha, buǵan ekonomıkany ártaraptandyrý jónindegi baǵdarlamalar men josparlardy iske asyrý, ınfraqurylymdy, kásipkerlikti jáne AÓK-ti damytý, sondaı-aq jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý boıynsha sharalar septigin tıgizdi.
«Ekonomıkanyń ósýine negizgi úlesti qurylystaǵy (6,9%-ǵa), aýyl sharýashylyǵyndaǵy (4,9%-ǵa), kólik salasyndaǵy (4,0%-ǵa) jáne óńdeý ónerkásibindegi (0,6%-ǵa) shyǵarylymnyń ulǵaıýy qosty. Sonymen birge, ken óndirý ónerkásibinde 4,4 paıyzǵa tómendeý baıqalady. Bul munaı (4,4%-ǵa 56,9 mln. tonnaǵa deıin), kómir (6,4%-ǵa 70,2 mln. tonnaǵa deıin) jáne temir kenin (14,7%-ǵa 26,3 mln. tonnaǵa deıin) óndirýdiń qysqarýymen baılanysty», - dedi Bıshimbaev.
Mınıstrdiń derekterine qaraǵanda, ónerkásiptiń tómendeýi qańtar-tamyz aılarynda 2,3 paıyzdan aǵymdaǵy jylǵy 9 aıdyń qorytyndylary boıynsha 2,0 paıyzǵa deıin qysqardy.