Qansha qarjy bólinip, joldar salynyp jatsa da sapasynyń jaqsarmaı jatqany jasyryn emes - depýtat
Onyń sózinshe, buǵan deıin jalpyulttyq birlikti nyǵaıtýǵa, demokratııa dástúrin damytý, ulttyq ıdeologııa, zań men tártip ornatý, eńbekti baǵalaý, adaldyq pen ádildikti ustaný arqyly Ádiletti jáne Jańa Qazaqstan qurý máselesi kóterildi. Jańa Qazaqstannyń reformalaryn jasaqtaý áli kúnge jalǵasyp jatyr. Jańǵyrýdy jurt sanasyna sińirý, jańa tehnologııalar arqyly halyqty aýqymdy reformalarǵa qatystyrý, tsıfrlyq múmkindikterdi keńinen paıdalaný sııaqty tyń qadamdarǵa bet aldyq.
Bıylǵy 8 Naýryz Halyqaralyq áıelder kúnine oraı eńbegi elenbeı júrgen analarǵa arnalǵan alǵashqy nagrada tabystaldy. Biri malshy, biri dıqan, endi biri 15 bala týǵan qazaqtyń júzdegen ardaqty aqjaýlyqtylary aıaýly ana ataǵyna ıe boldy. Bul Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń kúndelikti qajyrly eńbegimen memlekettiń san-salasyn órkendetip, qaýipsizdigin qamtamasyz etken azamattardy qoldap, nagradaǵa usyný bastamasymen júzege asqan ıgi is boldy.
«Byltyrǵy Ulttyq quryltaıda orden-medaldiń tereń maǵynaly ári jurt kóńilinen shyǵatyndaı erekshe bolýyn, memlekettik nagradalardyń júıesin retteý tapsyrylǵan edi. Sol sııaqty Ál-Farabı, Abaı, Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy jańa syılyqtar taǵaıyndaldy. Prezıdentimiz ultymyzdyń birtýar perzentterin el esinde jańǵyrtý ári saqtaý úshin Beıbarys Sultan syndy tarıhı tulǵalardyń esimin nagradalarǵa engizýdi de usyndy. Sondaı-aq, Qazaqstan tarıhyn jańa ǵylymı ustanymdarǵa sáıkes kóp tomdyǵyn shyǵarý mindettelgen. Osyndaı ıgilikterge arnalǵan Ulttyq quryltaıdyń mańyzy zor», - deıdi depýtat.
Sondaı-aq onyń sózinshe, qazaq jeti atasyn bilmeıtin er men jeti ǵasyr tarıhyn bilmeıtin eldi jetesizge teligen. Keshegi keńestiń ker zamanda tarıh turmaq, bı-sheshender men aqyndardyń sózderi burmalandy. Qazir sonyń saldaryn kórip júrmiz. Prezıdentimiz Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıda zııaly qaýymnyń tarıhty buldap, buqarany bulyńǵyr oıǵa jetelep jatqanyn aıtty. Tarıhty julmalaıtyn ýaqyt emes, ótken-ketkendi saf kúıinde túgeldeıtin kezeń. Osy maqsatta «Ejelgi kezeńnen qazirgi ýaqytqa deıingi Qazaqstan tarıhy» akademııalyq kóptomdyǵy ázirlenip jatyr. Zııaly qaýym qoǵamǵa zııanyn tıgizip alaýyzdanyp jatsa, basqalar qaıtpek.
Prezıdent Qasym-Jomart: «Óspeıtin eldiń balasy ónbeıtin daýdy qýady» dep beker aıtpaǵan. Ótken is ótti, endi ony eshkim ózgerte almaıdy. Ýaqyt eń ádil tóreshi ekenin umytpaıyq. Bizge bitpeıtin daý-damaı emes, myzǵymas yntymaq pen birlik kerek. Qazirgi tarıhı kezeńde halqymyzdyń sózi de, isi de – bir bolýy qajet. Sondyqtan zııaly qaýym, eń aldymen, elimizdiń birligin nyǵaıtýǵa basa nazar aýdarǵany jón. Aǵa býyn jas urpaqqa jol nusqap, baǵyt-baǵdar berýi kerek. Elimizde kózi ashyq, kókiregi oıaý, oıy ushqyr, bilimdi jastar kóp. Biz olardyń boıyna asyl qasıetterdi sińirýimiz qajet. Uly Abaıdyń «Birińdi qazaq, biriń dos, kórmeseń, istiń bári – bos» degen sózi áli de ózekti bolyp tur. Men zııaly qaýym ókilderiniń bir-birine árdaıym tilektes bolǵanyn qalaımyn. Ózara janashyr bolý, túptep kelgende, elge janashyr bolý degen sóz. Taǵy da qaıtalap aıtqym keledi: usaq-túıek áńgimeni qoıý qajet. Qazaqty bólip-jarýǵa bolmaıdy. Biz jalpyulttyq deńgeıde oılaýǵa umtylýymyz kerek»,- dep týralyǵyn aıtty.
Qyz degen aıaýly perzent. Ókinishke qaraı qoǵamda qyzdarǵa degen qurmetsizdik baıqalady. Árbir azamat qazaq qyzyn ulttyń anasyndaı qadirleý kerek. Prezıdent Ulttyq quryltaıda qyz alyp qashýdy ulttyq dástúrge jat sanap, zańsyzdyqqa teńedi. Kópten beri kópshilikti kúpti etken kókeıkesti másele destrýktıvti aǵymdar men ekstremıstik toptarǵa qatysty zańdy qatańdatý bolyp tur. Prezıdentimiz ata jolyn saqtaý úshin halqymyzdyń ulttyq biregeıligin tanytatyn basty qundylyq retinde dástúrli ıslamdy asyl dinimiz ekenin eske saldy.
Memleket basshysy ulttyq biregeıligimizben qatar el qorǵaǵan erlerdiń esimin jurt jadynda jańǵyrtý qajettigin aıtty. Uly Jeńis jaýyngerleriniń jankeshtiligin umytyp bara jatqanymyz jasyryn emes. Búgingi býyn jastar bertindegi soǵys ardagerlerin de burynǵy batyr babalarymyzdy da bile bermeıdi. Tipti jeti atasyn tanymaıtyndar jeterlik. Balaǵa atasyn tanytatyn ata-analar mektepte muǵalimdermen alysyp júr. Munyń bári baı tarıhymyzdyń kýágeri bop ótken ata-babalarymyzdyń amanatyna jasalyp jatqan qııanat emeı nemene? Árbir qazaq óziniń shejiresin rý, júzge bóliný úshin emes, óziniń atategin saqtaý úshin bilip júrýi tıis dep esepteımin. Maıdanda qaza tapqandar men aman-esen elge oralǵan soǵys ardagerlerin dáripteý maqsatymen muraǵattar zerttelip jatqan «Qazaqstannyń qaharman maıdangerleri» jobasyn Prezıdent búgin erekshe atap ótti. «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degendeı, tarıh ta, tarıhı tulǵalar da óziniń laıyqty baǵasyn alý kerek.
Prezıdent: «Ulttyq quryltaıda biz mádenı-gýmanıtarlyq salanyń jáne ıdeologııanyń jańa baǵdaryn aıqyndaımyz. Osynyń bári ulttyq biregeıligimizdi nyǵaıtý jáne elimizdi qarqyndy damytý úshin óte mańyzdy. Degenmen, ózgeristerdiń basty maqsaty – halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý. Sondaı-aq ár azamattyń jan-jaqty damýyna jaǵdaı jasaý. Osyǵan oraı ekonomıkany damytatyn jańa múmkindikterdi únemi izdep otyrý kerek. Bizge ájeptáýir mýltıplıkatıvtik nátıje beretin jobalar qajet. Sol úshin Úkimetke bıyl aýqymdy tórt ınfraqurylymdyq bastamany júzege asyrýdy tapsyramyn. Eń aldymen qazir jumys istep turǵan 55 jylý ortalyǵyn tolyǵymen jóndeý qajet. Uzyndyǵy keminde 6,5 myń shaqyrym bolatyn ınjenerlik júıeni jańǵyrtý kerek. Bul qadam azamattar men kásipkerlerge kórsetiletin kommýnaldyq qyzmettiń sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Baspana – jurttyń turmys sapasyn tanytatyn taǵy bir mańyzdy kórsetkish. Bıyl 1 naýryzdan bastap iske qosylǵan «Otaý» ıpotekalyq baǵdarlamasy el ishinde úlken suranysqa ıe bolyp otyr. Buǵan qosa aýyl jáne aýdan ortalyǵynyń turǵyndaryna arnalǵan jańa turǵyn úı baǵdarlamasyn qolǵa alý kerek. Bul rette áleýmettik turǵyda osal toptaǵy jandar úshin nesıe ósimi 7 paıyzdan aspaýy qajet. Sonymen qatar satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin baspana sanyn birneshe ese kóbeıtýdi Úkimetke tapsyramyn. Jeńildetilgen jańa ıpotekanyń engizilýi jáne jalǵa beriletin turǵyn úıdiń kóptep salynýy qurylys qarqynyn arttyrady. Qurylys salasynda júz myńdaǵan otandasymyz adal eńbek etip júr. Eń bastysy, bul baǵdarlama baspanaǵa muqtaj kóptegen adamnyń úı alýyna jol ashady»,- dedi.
Qazaqstan joldarynyń jaı-kúıi jolaýshylardyń da, júrgizýshilerdiń de basty ýaıymyna aınalǵan. Qansha qarjy bólinip, qansha joldar salynyp jatsa da sapasynyń jaqsarmaı jatqany jasyryn emes. Bul jemqorlyqtyń kesiri. Prezıdent aıtqandaı jol salý jáne ony jóndeý jumystary shynymen de ekonomıkanyń damýyna tyń serpin beredi. Elimizde 12 myń shaqyrym jol salynbaqshy. Bul jaqsy jańalyq boldy. Sondaı-aq, Úkimetke gaz tartylǵan eldi mekender sanyn barynsha arttyrý júkteldi. Ókinishke qaraı keı jerlerge gaz jelisi júrgizilgenimen qubyrlardy úıge kirgizý aqysy tym qymbat bolǵandyqtan turmysy tómen jurt ıgiligin kóre almaı júr. Atqarýshy bılik osy jaǵyn da eskerip, Prezıdent tapsyrmasynyń artyǵymen oryndalýyna atsalyssa eken.
Prezıdent birazdan beri qoǵamda jańa etıka qalyptastyrý qajettigin aıtyp keledi. Alaıda ony azamattarǵa qundylyqtardy kúshtep tanyta almaımyz. Sondyqtan saıası reformalar zańdarǵa túzetý engizý jáne ınstıtýtsıonaldy ózgerister arqyly júzege asady. Dese de zańdardy ózgertý jetkiliksiz ekenin aıtyldy. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev búgingi Ulttyq quryltaıda ulttyń jańa kelbetin aıqyndaıtyn qundylyqtar retinde táýelsizdik jáne otanshyldyq ekenin eskertti.
«Biz ádiletti memleket pen otanshyl, adal azamattardyń kúsh-jigerin úılestirip jumyldyrý jáne halqymyzdyń mádenı kodyn únemi zaman talabyna saı beıimdep otyrý arqyly ǵana eń mańyzdy mindetimizdi oryndaı alamyz, ıaǵnı qasterli Táýelsizdigimizdi saqtap, nyǵaıta túsemiz. Biz birtutas ult jáne halyqaralyq qaýymdastyqtyń jaýapty múshesi retinde ulttyq múddemizdi, egemendigimiz ben Táýelsizdigimizdi qorǵaýǵa árdaıym daıyn bolýymyz qajet. Bul, ásirese, álemde «zańnyń kúshi emes, kúshtiniń zańy» degen qaǵıdat ústemdikke ıe bolyp, egemendigi osal memleketterdiń mańdaıyna ózgege kiriptar bolý jazylǵan-mys degen paıymǵa jol berile bastaǵan búgingi zamanda óte ózekti» dedi, Prezıdent.
Atyraýda ótken Ulttyq quryltaı da mańyzdy máselege toly boldy. Prezıdent Qasym-Jomart Kemelulynyń árbir bastamasy túsingenge elimiz ben jerimiz úshin zor mańyzǵa ıe. Kóterilgen máseleler men berilgen tapsyrmalardyń aıtylǵan kezde oryndalýyna tilektespiz. Buǵan jurt bolyp jumylyp kirisý kerek.