«Qansha eldiń tilin bilseń, sonsha túrli ilim bilesiń» - orys qyzy E.Garkava

ASTANA. QazAqparat - Táýelsizdik alǵan alǵashqy jyldardaǵydaı emes, qazir qundylyq basqa, kózqaras bólek. Memlekettik tilge degen qurmet artyp, qoldanys aıasy da jyldan-jylǵa keńeıip keledi. Elbasy N.Nazarbaev halyqqa Joldaýynda: «2017 jyly memlekettik tildi meńgergen qazaqstandyqtardyń sany kem degende 80 paıyzǵa, al 2020 jylǵa qaraı kem degende 95 paıyzǵa jetýi tıis. Endi 10 jyldan keıin mektep bitirýshi túlekter 100 paıyz memlekettik tildi biletin bolady. Jáne biz bul úshin bárin jasap jatyrmyz», - degen bolatyn.

Ras, qazir qazaq tilin bilý trendke aınalyp keledi. Memlekettik tilde sóıleıtin ózge ult ókilderiniń de qatary kóbeıýde. Sondaı jandardyń biri - «Eýroazıattyq energetıkalyq korporatsııasy» AQ Korporatıvtik kommýnıkatsııalar qyzmetiniń jetekshi mamany Elena Garkava. Onyń qazaq tilin qalaı meńgergeni týraly áńgimesi ózge de zamandastaryna qyzyqty bolar degen oımen shaǵyn suhbatty jarııalap otyrmyz.

- Lena, qazaqsha emin-erkin sóıleısiz, zamandastaryńyzǵa qyzyqty bolar, qaıdan, qalaı úırengenińizdi aıtyp berseńiz.

- Memlekettik tildi mektepte oqyp júrgende meńgere bastadym. Meniń tuńǵysh muǵalimim Záýre Tleýlına tilge degen qumarlyǵymdy arttyra bildi. Sóıtip, onyń bastamasymen mektep jáne aýdandyq baıqaýlarǵa qatysyp, talaı ret jeńimpaz boldym. Úzdik kýálikpen negizgi mektepti támamdap, Kókshetaý qalasyndaǵy Janaıdar Mýsın atyndaǵy qazaq pedagogıkalyq kolledjine qazaq fılologııasy bólimine oqýǵa tústim. Oqý ordasynda qazaq tili, qazaq ádebıetimen jaqynyraq tanysyp, tildi de jetik meńgerdim. Túrli deńgeıdegi baıqaýlarǵa qatysyp, «Qazaqstan-Kókshetaý» telearnasynda bir jyldaı jumys istep, jýrnalıstıkaǵa qyzyǵa bastadym, sondyqtan oqýymdy ary qaraı Sultanmahmut Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar memlekettik ýnıversıtetiniń qazaq bóliminde jalǵastyrýdy jón kórdim.

- Jón eken. Qazir ózińiz eńbek etetin kásiporynda memlekettik tildi damytýǵa, qoldanys aıasyn keńeıtýge baǵyttalǵan qandaı sharalar ótip turady?

- Búginde «Eýroazıattyq energetıkalyq korporatsııasy» AQ Korporatıvtik baılanystar boıynsha qyzmetinde eńbek etýdemin. Kásipornymyzda ondaǵan ózge ult ókilderi jumys isteıdi. Olar, kóbinese, resmı tilde tildeskenmen, memlekettik tilge degen ynta-yqylasyn baıqatady. Sol sebepten, kompanııada qazaq tili kabıneti ashylǵan, sonda aptasyna eki ret qyzmetkerlerimiz tildi bilý deńgeılerine baılanysty bilim alady. Ótken jyly Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan qazaq tilinde qoıylym uıymdastyryldy. Sondaı-aq, byltyr kásipornymyzdyń eńbekkerleri men balalary arasynda Topta alǵash ret «Abaı oqýlary» ótti, osy sekildi túrli sharalar ótip turady.

- Sizdińshe, jalpy elimizde qazaq tiline degen qajettilik qaı deńgeıde dep oılaısyz?

- Memlekettik tildi - Tý, Eltańba, Ánuran sekildi memlekettik rámizimiz desek bolady. Endeshe, barsha qazaqstandyqtar memlekettik tilge qurmetpen qaraýy tıis dep oılaımyn. Qazirgi kezde qajettilik jyl ótken saıyn artyp kele jatyr.

- Al memlekettik tildiń qoldanysyn keńeıte túsý úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?

- Menińshe, bul máselege tilderdi damytý men qoldaný jónindegi organdar jaýapty. Al jalpy til saıasatynyń tabysty júrgizilýiniń bir ǵana joly bar dep oılaımyn, ol - qazaqsha sóıleý.

- ıAǵnı, barshamyz bir-birimizben qazaqsha sóılessek, til problemasy ózdiginen sheshiledi deısiz ǵoı. Jaqsy. Jalpy, sizdiń qazaqsha bilgenińiz jeke basyńyz úshin ne berdi?

- Til bilý - artyqshylyq. Ol ár kezde de paıdaly. Qansha eldiń tilin bilseń, sonsha túrli ilim bilesiń. Bilim kókjıegiń keńeıe túsip, álemdi tanı túsesiń. Ózge tilderdi biletin, mádenıetti, ádepti jáne bilimdi tulǵa álemniń barsha ıgiligin ıgerip, kóptegen adamdardy tanyp, joǵary jetistikterge jetedi. Bunyń basty sebebi - jan-jaqty bolýynda, túrli tájirıbe jınaýynda, salystyryp, qorytyndy shyǵara alatyndyǵynda dep oılaımyn. Osynyń ózi adam balasy úshin úlken syı, zor marapat emes pe?!

- Ádemi jetkizdińiz. Qazaq tilinde gazet, kitap oqısyz ba? Jalpy, til bilýdi qalaı jetildirip otyrasyz?

- Qazaq tilinde kóptegen dostarymmen sóılesip, hat jazysyp turamyn. Kúndelikti jumysymda qazaq tilin kóp paıdalanamyn: maqalalar, pikirler, baspasóz habarlamalaryn daıarlaý kezinde, kásipornymyzdyń qonaqtarymen tildesýde, sharalar uıymdastyrýda qoldanamyn. Bos ýaqytymda M.Maqataev, O.Bókeı, M.Áýezov, M.Shahanov, Sh.Ýálıhanov shyǵarmalaryn jáne qazaqtyń ádet-ǵuryptary jaıly etnografııalyq maqalalar jınaqtaryn oqýdy unatamyn.

- Elimizdiń keıbir mekemelerinde memlekettik tildi biletin qyzmetkerlerdi yntalandyryp otyrý úshin olardyń aılyq jalaqysyna qosymsha ústemeaqy qosyp otyrý tájirıbesi bar. Osyndaı tájirıbege siz qalaı qaraısyz, múmkin sizdiń ujymǵa da osy sııaqty yntalandyrý sharalary qajet shyǵar?

- Menińshe, tildi meńgerý eshkimniń kúshtep tańýy nemese túrli joldarmen yntalandyrýy arqyly emes, adamnyń jeke yqtııary, óz ynta-yqylasymen júrýi kerek. Onyń ústine, bul árbir adamnyń óz qarym-qabilet, ıkemine de qatysty másele dep oılaımyn.

- Áńgimeńizge rahmet!