Kann kınofestıvaliniń jabylý kúninde qazaqstandyq «Anashym, men tirimin» fılmi kórsetiledi

Foto:
ASTANA. QazAqparat - «Anashym, men tirimin» qazaqstandyq áleýmettik dramasy Official Selection Cannes 7 the Art Awards 2022 irikteý kezeńinen ótti. Osylaısha Ázız Zaırov pen Muhamed Mamyrovtyń fılmi 16 qazanda, Kann festıvali jabylatyn kúni kórsetiledi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Spıkerdiń aıtýynsha, sońǵy úsh jylda bul - Kann kınofestıvalinde usynylǵan tuńǵysh qazaqstandyq fılm.

«Biz Kann kınofestıvali týraly bilip, ótinim bereıik dep sheshtik. Biraz ýaqyttan keıin poshtaǵa irikteýden ótti, fılm festıvalde kórsetiledi degen hat keldi. Olar qajetti materıaldardy, frantsýz tilinde sýbtıtr daıyndaýdy surady», - dedi fılmniń bas prodıýseri Ázız Zaırov.

Fılmniń rejısserleri jáne stsenarııshileri – Ázız Zaırov pen Muhamed Mamyrbekov. Basty rólderde - Sultanna Sheńgel, Adel Mahmutova, Іlııas Aýtov, Aslanbı Medeýlov. Qoıýshy rejısserler – Muhamed Mamyrbekov, Ázız Zaırov. Qoıýshy-operator – Qazbek Ámirjanov. Kórkemdik jetekshisi - Alekseı Fılımonov. Kompozıtor – Ásel Omarova. Dybys rejısseri - Ilıa Korobeınıkov.

«Buǵan deıin dosym Muhamed Mamyrbekov ekeýmiz «Bolý nemese bolmaý», «Qyz ben teńiz» fılmderin túsirdik. Odan keıin «Anashym, men tirimin» fılmi shyqty. Bul týyndylardy «Sheksiz múmkindikter» áleýmettik trılogııasyna biriktirdik. Birinshi fılm – akter bolýdy armandaıtyn sal aýrýyna shaldyqqan jigit týraly. Ol óz armanyn Gamlet monology arqyly júzege asyrady. Bul fılm jeke qarajatqa túsirilgen. Sodan keıin memlekettiń qoldaýymen «Qyz ben teńiz» fılmi túsirildi. Ondaǵy basty keıipker de tserebraldy sal aýrýyna shaldyqqan qyz. Bul fılmder júldeler men marapattarǵa ıe boldy, sonyń ishinde «Qyz ben teńiz» fılmi úshin biz Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qolynan syılyq aldyq», - dep bólisti rejısser.

«Anashym, men tirimin» - kámeletke tolmaǵandar isi jónindegi ınspektor áıel týraly áleýmettik drama. Polıtsııa qyzmetkeri Sáýle Ysqaqovanyń qyzy balalar úıindegi balaǵa ǵashyq bolǵany Sáýle men onyń kúıeýi arasynda janjalǵa sebep bolady. Biraq, bir kúni qyzy qaterli isikke shaldyǵady...

«Bul fılm barsha analarǵa arnalǵan ánuran tárizdes. Onkologııa máselesin de ashyp kórsetkimiz keldi. Fılmdi barynsha qyzyqty, tereń jáne fılosofııalyq etip túsirý úshin jan-tánimizdi salýǵa tyrystyq. Jaýapkershilik júgin arqalaǵan analardyń oqıǵalaryn baıandamaq boldyq. Onkologııa - bul aýrý jáne analardyń ıyǵyna túsetin aýyr problemalar metaforasy. Sheksiz mahabbatynyń arqasynda analar qıyndyqtardy jeńip, kútpegen erlikter jasaı alady. Bul – ana mahabbatynyń qudireti týraly fılm. Túsirilim alańynda jasóspirimder men eresek akterlerden baryn salý talap etildi. Basty rólderdiń birin qaterli isikke shaldyqqan qyz oınaǵan. Kastıng kezinde ol 13 jasta edi. Ol kúrdeli, emotsıonaldy, psıhologııalyq stsenarııdi oqyp, óz rólinde ómir súrýge májbúr boldy. Qaterli isik – kez kelgen balanyń basyna túse alatyn aýrý. Analarǵa arnap fılm túsirýdi kópten beri armandaǵanbyz. Men balalar úıinde óstim. Meniń anam bolǵan emes, onyń ne ekenin bilmeımin. Biraq men barlyq analarǵa árqashan qurmetpen qaraımyn, olardyń balalary úshin, olardyń tárbıesi, damýy úshin qalaı kúresetinin kóremin. Qudaı saqtasyn, balasy aýyryp qalsa, anasy balasyn aman alyp qalý úshin baryn beredi», – deıdi Ázız Zaırov.

25 qazanda Ázız qazir em alyp júrgen Úndistannan elge qaıtyp oralady. Kelgen soń, fılmniń bas prodıýseri týyndyny qazaq kórermeni nazaryna usynǵysy keledi.

«Bizdiń kórermender bul fılmdi kórýi tıis. Bul iri qalalar ǵana emes, barlyq aımaqtardaǵy kórermenderge qatysty. Biz fılmniń qazaq tilindegi tamasha nusqasyn daıyndadyq, sonymen qatar, ol soqyr jáne nashar kóretin kórermenderge de laıyqtalǵan. Barlyǵyna arnalǵan kıno. Ony bári kórýi kerek», - dep qosty Ázız Zaırov.


Seıchas chıtaıýt