«Qanmen jazylǵan kitap: Komandır jaýyngerdiń júregine jol taba bilýi qajet
Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.
***
Soldat seziminiń náziktigi men onyń ishki mádenıettiligi, adamgershiligi týraly birer sóz aıta keteıin. Soǵystaǵy soldattardyń arasynda ózara qarym-qatynas kóp adamdarǵa óte dóreki kórinetin sııaqty, kúıeýi áskerı qyzmetshi keıbir áıelderdiń tilinde kúni búginge deıin «Siz meniń jan-júregimdi soldattyń kerzi etigimen basyp óttińiz» degen tirkes qoldanylyp keledi, al shyndyǵynda jaǵdaı bulaı emes, maıdandaǵy soldat keıbireýler oılaǵandaı sonshalyqty dóreki emes, men kez kelgen súıgen áıeldiń boıyndaǵy óte bir náziktik, bııazylyq, ınabattylyqtan da soldattyń jany názigirek, qaıyrymdyraq dep aıtar edim, óıtkeni urys degenimiz - adam boıyndaǵy barlyq sezimderdiń sharpysýy, shıyrshyq atýy ǵoı.
Eger baıyptap qarasaq, onda (urys jaǵdaıyna) jaýyngerlik ómirge,onyń qaıǵyly tájirıbelerine baılanysty adam ne nársege qabiletti bolsa, sonyń bárinde de - shynaıy, ishki ádep pen ınabattylyq, jyly shyraılylyq bar. Seniń jan dúnıeńdi qysylshań jaǵdaıda jaýynger joldasymnan máńgi kóz jazyp, aıyrylyp qalýym yqtımal degen oı únemi mazalar bolsa, ári onyń óliminen keıin seniń kómegiń men demeýińe endi múldem dilger emes, sen úshin ómirin qıǵan janǵa qol ushyn da bere almaǵandyǵyńa ózińdi ómir boıy nalyp azapqa salyp óter bolsań, sirá, qarýlas qandy kóılek joldasyńnyń saǵan artqan mindetinen qalaısha bas tartyp, ony renjite almaqsyń. Ólilerdiń arýaǵynyń aldynda qaıtip keshirim suramaqsyń, onyń qulaǵyna seniń úniń jeter me? Qalaısha dórekilik kórsetip, renjitýge bolady? Urys adamdardy aýyzbirshilikke, uıymshyldyqqa jumyldyrady. Soldattardyń arasynda qalyptasqan jaýyngerlik yntymaqtastyq myzǵymas berik bolatyny da sondyqtan. Ras, dóreki qarym-qatynas jasaý túsinbestik saldarynan sapta júrýge úıretý kezinde oryn alady, óıtkeni sapta júrýge úıretýdiń basty maqsaty urys talaptaryna úıretý, jattyqtyrý bolyp tabylady, jattyǵýda komanda múltiksiz oryndalatyn qasıetti nársedeı soldatqa darytylady, onda qımyl-qozǵalys, júrý kezinde eshbir qınalmaı-aq komandany erkin, avtomatty túrde oryndaýǵa qol jetkiziledi. Osyndaı túsinbeýshiliktiń saldarynan bárine birdeı kúıe jaǵýǵa, «soldat» degen sózdi onyń ishki mazmunyna múldem kóńil aýdarmaı dórekilik «sımvolyna» aınaldyrýǵa bolmas. Joq, bulaı oılaǵandardyń kóbisi qatelesedi. Men soldattan názik, bııazy jan jer betinde joq dep senimdi túrde aıta alamyn.
Komandır - basty tulǵa, áskerdiń mıy, urysty uıymdastyrýshy, jeńiske jetkizýshi adam. Komandır týraly pikir aıtyp, jazǵan kezimde, men komandırdiń tvorchestvolyq adam ekenin dáleldeımin. Bizder ádebıetshilerdi, sýretshilerdi, kompozıtorlardy tvorchestvolyq eńbektiń adamdary dep ataımyz, alaıda biz urys pen soǵys tek ǵylym ǵana emes, sonymen qatar óner de dep aıtatyn bolsaq, onda bul ónerdi - urysty uıymdastyrýshy men júrgizýshi - ol da tvorchestvolyq turǵydan oılaýshy, jasaýshy adam bolǵany emes pe?
Komandalyq etý degenimiz - ózińniń ábden baıyptalǵan erkińdi oryndaýǵa eriksiz kóndirý, ámir etý, ómirde óz tvorchestvolyq oıyńdy taısalmaı júzege asyrý degen sóz, muny áskerı termınologııamen aıtqanda túpki oıdyń sheshimi deıdi. Soldattyń alǵashqy erligi - bul sovet ofıtseriniń erkine moıyn usyný, baǵyný. Ofıtserdiń alǵashqy erligi - halyqtyń atynan, memlekettiń atynan ámir ete bilý. Halyq atynan áskerı erligi úshin alǵys aıtyp, jigerlendire bilý, ony bizder jaýyngerlik qurmet kórsetý deımiz. Armııadaǵy eń qıyn sharýa moıynsuný, baǵyna bilýshilik, al ámir etý - moıynsunýǵa qaraǵanda odan da qıynyraq is. Oılanyp tujyrym jasaý oılaǵan nárseni oryndaǵannan kúrdelirek. Naǵyz aqyldy komandırdiń jasaǵan sheshimi - bul da aýyr tvorchestvolyq eńbek, ol onyń tvorchestvolyq oıynyń jemisi bolyp tabylady. Máseleniń durys sheshimin taýyp, qaramaǵyndaǵylarǵa buıryq bergenshe, komandırdiń ishteı qanshama oılanyp, tolǵanýyna, ýaıym-qaıǵy jeýine, qınalyp, mazasyzdanýyna, tolqýyna týra keledi. Shablon - qatyp qalǵan úlgi - tvorchestvolyq sheshim emes, ári ol kóbinese jeńiske qol jetkize bermeıdi. Jaýyngerlik baqyt urysta komandırge kezdeısoq kelmeıdi, jeńispen keledi, al basshynyń ózi tabysqa jetkizýshi tulǵa bolmaq. Eger áskerdi jeńiske jetkizgen urys qımyldarynyń sebebine tereń taldaý jasaýǵa tyrysyp kórsek, onda komandırdiń túpki oıy boıynsha urysty uıymdastyrý men ony jan-jaqty qamtamasyz etýdegi, urys tártibine kóshirý, alda bolatyn urysty muqııat taldaý men oǵan ázirlený jáne júzege asyrýdaǵy oıly da belsendi komandırdiń tulǵasy baıqaýsyz qala almasa kerek-ti. Óz mindetine oıly kózben qaraý - komandır qyzmetiniń tvorchestvolyq negizi bolyp sanalady.
Urys jaǵdaıynda kóbinese komandırdiń jalǵyz bolýy jaǵdaıǵa baılanysty qajettilikten týady, óıtkeni syn saǵatta, sheshýshi kezeńde qaramaǵyndaǵylardyń báriniń nazary qandaı sheshim jasar dep komandırge qadalady, al onyń júzinen mundaıda kúdik te, qorqynysh taby da bilinbeýi kerek. Komandırdiń tolqýy - qaramaǵyndaǵylardyń tolqýy, komandırdiń qorqynyshy - batalonnyń qashýy bolmaq. Komandır óziniń boıyndaǵy arpalys sezimin, qorqynyshyn jeńbeı, jalpy urysqa kirýge qaqysy joq. Urys kezindegi komandırdiń mindeti - erlikpen ólý emes, jaýyngerlik tapsyrmany oryndap shyǵý, demek komandır qoıan-qoltyq, qolma-qol aıqastyń ǵana soldaty emes, aqyl-parasattyń da soldaty bolǵany jón.
Búgingi kúnniń sátsiz tájirıbesi erteńgi sátti isterdiń habarshysy bolýǵa tıis jáne de ofıtserge onyń sátsizdigin kórsetýden qorqý, taısaqtamaý qajet. Komandır jan-jaqty, óte saýatty, qatal da qara qyldy qaq jarar ádil, adal jáne ózi jasaǵan sheshiminiń durystyǵyna taısaqtamaı, senimdi bolýǵa tıis. Ofıtser adamgershiliginiń, ar-namysynyń jáne abyroıynyń máni de osynda jatsa kerek. Tek osyndaı komandırden ǵana soldat, onyń bolmysynan memlekettiń ókilin - ádil tóreshini, qatal aıyptaýshyny, qyzý qorǵaýshyny, qamqorshy ákeni kórip qaımyǵady, qorqady, syılaıdy, ony ádildigi úshin jaqsy kóredi, onyń ar-ojdanyna mysqaldaı da kúdiksiz, tolqýsyz tolyq senedi. Jaýynger oǵan senedi, onyń qataldyǵy men ádil talabynyń aldynda basyn qara jerge jetkenshe ıedi. Soldattyń jan dúnıesine ene bilý kerek, onyń sana-sezimine, psıhıkasyna yqpal etip, basqara bilgen jón, qyzmet múddesi jolynda onyń jandy jerine de tıip, oılastyrylǵan qımyldardy, qoıylǵan mindetterdi oryndaý, júzege asyrý úshin ony barynsha jumyldyrý qajet, soldattyń barlyq qasıetterin -- moraldyq jáne kúsh-qýatyn, qajyr-qaıratyn bilgen durys, soldattyń ósip-jetilýine kómektesip, onyń boıyna unamdy, jaqsy, ozyq qasıetterdi darytyp, jaýyngerlik dostyqqa, óz bólimin týǵan jaýyngerlik semıadaı súıýge tárbıeleý qajet. Bul - komandırdiń qasıetti mindeti, boryshy bolýǵa tıis.
Únemi tynymsyz baqylap otyrý qaramaǵyndaǵylarǵa senimsizdik kórsetý emes, bul - jumys mádenıeti, ol buıryqty oryndaýshylardyń boıynda árbir adamǵa tán alǵashynda ishteı qarsylyq bildirýshilikti basa, tarqata otyryp, qabyldaǵan sheshimdi qalaı bolǵan kúnde de, kez kelgen jaǵdaıda iske asyrýǵa degen komandırdiń kaıtpas erik-jigerine senimdilik týdyrady, soldattyń sana-sezimin óz kúsh-qýaty men qabiletin alǵan mindetti dál oryndap shyǵýǵa qoldaný qajettigine jumyldyrady. Ofıtser esh ýaqytta da ózinen sheni tómen adamdarǵa tákapparsynyp, menmensinip qaraýǵa, únemi qıtyǵyna tıip, olarǵa qazymyrlyq kórsetýge, dóreki eskertý jasaýǵa, qurǵaq aqyl aıtyp, aıqaılap, til tıgizýge jol bermeýge tıis, adamnyń adamgershiligin, jaýyngerdiń mýndıri men abyroıyn qurmetteý, syılaý - sovet ofıtseriniń negizgi qasıeti bolmaq.
Komandır jaýyngerdiń júregine jol taba bilýi qajet, ol soldattyń syr sandyǵynyń kiltin óz qolyna ala bilgeni jón. Soldattyń syr sandyǵynyń úsh kilti bar: ol - aqyl, erik, sezim. Ashý-yzamen emes, aqyl-parasatpen úıret, meıirimdilikpen, ynta-yqylaspen úıret, biraq jónsiz maqtama, orynsyz jekirip sókpe, dattama, qoıanshyǵy ustaǵan adamdaı qur bosqa aıqaılap baqyrma, oryndy jerde qatal bol. Qataldyq ádil bolsyn, ol esh ýaqytta soldattyń boıyndaǵy adamgershilik sezimine, namysyna tıip qorlamaıtyndaı bolsyn. Qataldyq azamattyq minez-qulyq normasy sheginen asyp ketpeýi qajet. Osydan kelip komandırden qaramaǵyndaǵy jaýyngerlerdi jaqsy bilý, olardy úırete bilý, tárbıeleı bilý, basshylyq ete bilý talap etiledi. Júzdegen, myńdaǵan adamdardyń taǵdyry komandırdiń qolynda. Ol adamdarǵa jeke úlgi- ónege kórsetý, kózin jetkizý jolymen de, sondaı-aq májbúr etý arqyly da yqpal ete bilýge mindetti. Ol qaıtken kúnde de jan-tánimen berile temirdeı áskerı tártip ornatýǵa qol jetkizedi. Ol tez arada dúrligýshilerdiń, ıt kórgen eshki kózdenip úreılenýshilerdiń ekpinin basyp, olardyń tizginin óz qolyna ala bilýge ári adal jaýyngerlerge otan aldyndaǵy óz boryshyn aqyryna deıin oryndap shyǵýyna múmkindik berýge tıis. Óıtkeni komandır - jeńistiń atasy, tabandylyqtyń jan júıesi, tutqasy (onyń tabandylyǵyna baılanysty oǵan baǵynatyn adamdar barlyq kúsh-qaıratyn aıamaı jumsaıdy), ol kollektıvtiń abyroıy - onyń abyroıy, kollektıvtiń masqara qarabet bolýy - onyń masqara qarabet bolýy ekenin bir sát te umytpaı, eshbir asyp-saspaı, tolqymaı, oılanyp jatpastan urys dalasynan qurysh qolymen aram shópterdi túp tamyrymen julyp alǵandaı qorqaqtar men úreıshilerdi aıaýsyz jazalaıdy, onyń taǵdyry jaýyngerlerdiń taǵdyrymen tyǵyz baılanysty, onyń urystaǵy ómiri ózi basshylyq etetin jaýyngerlik kollektıvke táýeldi.
Komandırdiń jeke úlgi-ónegesi basqarý quraly bolyp tabylady, úlgi-ónegeni oǵan degen qajettilik bolǵan jaǵdaıda ǵana kórsetken jon, sonda ǵana ol oryndy, yqpaldy bolmaq. Jeke úlgi-ónegeni kórsetken kezde eliktirip, qalǵan jaýyngerlerdi tegis óz sońynan ilestirip ala ketetindeı etip jasaı bilgen jón. Batyrlyq degenimiz - qoıylǵan tapsyrmalardy oryndaý múddesi turǵysynan urys dalasynda soldattardy ustap tura bilýshilik. Saqtyq jasaı otyryp, batyl túrde qımyldaý - batyrdyń basty qasıeti bolsa kerek-ti. Kózsizdik - batyrlyq emes, esersoqtyq. Komandır kózsizdik jasap, batyl, batyldyq, tabandylyq kórsetpeı esti bola almasa kerek. Komandırdiń urysta bergen komandasynyń tek basqarý quraly retinde ǵana emes, kúresti jeńispen aıaqtar soldattyń boıyndaǵy paryz seziminiń qorqynysh sezimin jeńer qural retinde de baǵa jetpes úlken máni bar. Jaýyngerlerdi qatań tártiptilikke, eń aldymen ózin-ózi ustaı biletin, tártipti múltiksiz saqtaıtyn, tártip jaǵynan úlgi-ónege kórsetetin, qaramaǵyndaǵylardyń senimine ıe bolǵan ári soldattardyń arasynda olarǵa ádil bolyp, jeke basy men abyroıyn qurmettep, olardyń muqtajy men qajettilikteri (rýhanı qajettilikterdi qosa) jóninde únemi qamqorlyq jasap, soldattarmen jaqyn aralasyp, biraq barlyq máselede de sózsiz qatań talap qoıýshylyǵymen súıispenshilikke bólengen komandır ǵana úırete alady. Komandır barlyq ýaqytta, barlyq jaǵynan úlgi-ónege tutarlyq adam bolýǵa tıis. Tek sonda ǵana ol ústine kıgen mýndırine maqtana alýǵa qaqysy bar, onyń kıiminiń jyltyraǵan túımesi men jaǵasy soldattardyń kózine kózge shyqqan súıeldeı kórinbeı, qaıta jaýyngerler óz komandırin maqtanysh etetin bolady. Komandırdiń ataǵy, bedeli artyp, jaýyngerlerdiń arasynda súıispenshilikke bólengen saıyn soldattar da iltıpatpen, qurmetpen qaraıtyn bolady. Súıispenshilikke bólenbegen, bedelge ıe bolmaǵan komandırge soldattardyń iltıpaty da tómen. Ádil túrde jazalaýshylyq komandırge degen súıispenshilikke nuqsan, kir keltirmeıdi. Ádiletsizdikke soldattar tóze almaıdy. Ádil, ary taza komandır artqa qarap jaltaqtamaıdy. Qarýmen qatar komandırdiń jaraǵynda óziniń qarapaıymdylyǵymen, shynshyldyǵymen soldattardyń jan dúnıesine qozǵaý salar, olardyń jandy jerine dóp tıer jaýyngerlik sóz bolǵany jón. Komandırdiń qolynda jaýyngerge yqpal etetin kóz jetkizýden bastap májbúr etýge deıingi barlyq qural túri jınaqtalynǵan. Komandır degenimiz - ókimet, al qajet bolǵan jaǵdaıda birde-bir ókimet májbúr etýden bas tartqan emes. Komandırdiń qataldyǵy ábden oılastyrylǵan, baıyptalynǵan qataldyq bolǵany jón, óıtkeni soǵystyń aýyr, janǵa batar qaıǵyly kezeńi komandırden aıaýsyz qatal da susty bolýdy talap etedi.
Soǵys baǵyný men moıynsynýda beıbereketsizdikke tózbeıdi. Ádil túrde aıamaı jazalaýshylyq degenimiz - gýmanızm, búl da adamdy súıýshilik emes pe? Komandır atqa tańyp qoıǵan ebedeısiz tulyp emes, ol dodaǵa túser naǵyz shabandoz bolýǵa tıis. Eger ofıtserdiń beınesin ony ósý ústinde, jaǵdaıdyń barysyn jiti qadaǵalap otyratyn, odan jeńisti qamtamasyz etetin jańa nárselerdi taba alatyn, qalyptasqan ahýaldy der kezinde baǵalap, taldaı biletin jáne jınaqtap, qorytyndy shyǵara biletin jáne kúni boıy óz oıyn aıtyp sarnaı bermeı, soldattyń áli jetkize qoımaǵan tyń oılaryn damyta alatyn etip kórsetken jaǵdaıda kúshti bolmaq; óıtkeni kópshilik buqaranyń jaqsy nárselerin qabyldap, ony jınaqtaý - bul basshynyń qıyn da kúrdeli mindeti men paryzy. Túsiný taldaýdan góri áldeqaıda kúrdelirek. Keıbir avtorlardyń shyǵarmalarynda generaldar men ofıtserlerdiń beıneleri qyzmet etý men urys tájirıbelerinen jáne dushpannan úırene otyryp, soǵystyń barysyn birtindep baıyptap-túsinetin adam etip, tabıǵı ósý ústinde kórsetilmeı, olar sóılegen kezde aýzynan únemi aqyldy sóz ǵana shyǵatyn, zerdeli adamdardyń úlgisi etip sýrettelinedi. Sondyqtan «únemi úıretý kerek» degen devızdi «únemi úırený kerek» degen devızben almastyryp, qaramaǵyndaǵylardy «meniń polkym - meniń akademııam» degen prıntsıp boıynsha úıretý kerek. Rýhy men erik-jigeri myqty, berik myzǵymas tártippen birikken uıymshyl jaýyngerlik kollektıvti tárbıeleý, mine, komandırdiń basshylyq ete bilý óneriniń jıyntyǵy da osynda jatsa kerek.
Eger avtor komandırdiń urysqa kirer aldyndaǵy oı tolǵanysyn, kúni buryn urysty oılap ýaıym-qaıǵy jeýin, erik-jiger kúshi men óz qabilet-qarymyn qarý- jaraǵy men halqynyń jáne ózine senip tapsyrylǵan soldattardyń ar-namysy aldynda synaýyn, ıaǵnı buryn ózim aıtqan «aqyl men aqyldyń kúresi», «óz boıyndaǵy arpalysqan sezimderdi jeńýdi» túsine alǵan bolsa, onda ol general men ofıtserdiń beınesi budan jarqyn shyqqan bolar edi. Eń qıyny - shydamdylyq, tózimdilik, baısaldylyq pen sabyrlylyq kórsetý, tvorchestvolyq turǵydan durys, parasatty oılaı bilý. Ofıtserdiń beınesi arqyly basshylyq etý psıhologııasyn maıdanda qalaı bolsa, solaı etip kórsetý qajet. Men bul anyqtamalarǵa tym uzaǵyraq toqtalyp otyrǵan sebebim - mundaı qasıetterdi ashyp kórsetpeıinshe, ádebıette naǵyz ofıtserdiń, komandırdiń beınesin jasaý múmkin emes. Ofıtserdi tereń túsinbeıinshe, urys pen kúrestiń mánin de tereń uǵyna almaısyń. Sonymen, komandır - jeńiske jetkizýshi adam kúnniń tóńiregin aınalyp júretin planetalar sııaqty, barlyq máseleler onyń tóńireginde qozǵalysta bolyp, sheshilip jatatyn basty tulǵa eken.
Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy.
Jalǵasy bar