«Qanmen jazylǵan kitap»: Erlik degenimiz - eń aldymen, adamnyń ózin jeńe bilgen kúresiniń nátıjesi
Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.
***
Ádebıettiń basty maqsaty - aǵartý, ıgilikti qulshynystar men sezimdi oıatý, jandandyrý, adamnyń ar-ojdanyna, abyroıyna, erik-jigerine, parasatyna yqpal etý, adam boıyndaǵy basty sezim - paryz sezimin ushtap, tárbıeleý. Paryz degenimiz - óziniń maǵynalyq aıasyna aqyl-oı, sezim, erik-jiger, ar-ojdan, abyroı, ádildik, shyndyq, súıispenshilik sııaqty qasıetterdi qamtyp, olardy adam ómirindegi qaıshy qubylystarǵa qarama-qarsy qoıatyn joǵary ıntellektýaldy uǵym. Óz paryzyn sanaly túrde túsiný ǵana soldatty bárinen de joǵary qoıady, onyń mártebesin kótere túsedi, jaman nıetti qylyqtardan - qorqaqtyq pen opasyzdyqtan saqtandyrady. Paryzdy sanaly túrde túsiný ǵana jaýyngerdiń qajyr-qaıratyn, moraldyq kúshi men qabiletin eki tipti úsh esege deıin arttyryp, shabyttandyra ári jigerlendire túsedi. Paryzdy sanaly túrde túsiný ǵana jeńisterge serpin beredi, erlik adam boıyndaǵy qýatty tasqyndatyp, tvorchestvolyq kúsh qaınaryn ashady. Paryzdy sanaly túrde túsiný ǵana barlyq ıgilikti isterge aspandaǵy baǵdar silter juldyz sııaqty adam nege qabiletti bolsa soǵan, barlyq uly jáne tamasha nárselerge qabiletin arttyra túsedi. Paryzdan myqty kúsh joq. Paryzdan berik saýyt joq Paryzdan názik sezim joq. Paryzdan qatal qazy joq. Paryzdan qyzý qushtarlyq joq. Paryzdan asqan qasıet joq. Paryzdan dana kemeńger joq. Paryzdan ismer sheber joq. Paryzdan qatal jaza joq. Paryzdan jomart syılyq joq. Paryzdan nurly jaryq joq. Paryzdan túzý soqpaq joq. Paryzdan ótkir til joq. Paryzdan ushqyr tulpar joq. Paryzdan suńǵyla Paıǵambar joq. Paryzdan móldir tazalyq joq. Paryzdan bıik shyń joq. Paryz - jan rýhy, júrekterdiń júregi. Paryz - arman men dańq shyńy. Paryz - ınabattylyq negizi. Paryz - súıispenshilikke shabyttandyrýshy. Paryz - jan-tánimen berilgendik negizi. Paryz - senimdilik tiregi. Paryz - moıyn usyný negizi. Paryz - ójettik baspaldaǵy. Paryz - erlik rýhy. Paryz - erliktiń júregi. Paryz - júreksizdiń ázireıili. Paryz - ar-ojdan irgetasy. Paryz - abyroı qorǵany. Paryz - qanatsyzǵa qanat bitiredi. Paryz - qatygezge de shabyt beredi. Paryz - ólilerge jańa ómir syılaıdy. Paryz - ómirdi ǵana moıyndaıdy. Paryzǵa ólim jat. Álemde paryzdan artyq qýatty qozǵaýshy kúsh joq ári bolmaıdy da. Soldat paryz sezimin dál osylaı uǵynyp, túsinedi.
Paryz sezimin, sovettik patrıotızm sezimin tereń uǵynbaıynsha, sovet ofıtseri men soldatynyń beınesin túsine almaısyń, óıtkeni paryz sezimi qıyndyqtan qaıtpaı, dushpannyń aldynda taısalmaı shaıqasyp Otan úshin aqtyq demi bitkenshe qyzmet etýge ázir bolý seziminen týady. Shyndyq - paryz sezimin, erlikke, adamgershilik jaǵynan kirshiksiz bolýǵa, muqalmas erik- jigerdi shyndaýǵa, el paryzyna degen senimdilikke tárbıeleýde eń bir qunarly qural bolyp tabylady. Ótirik - baryp turǵan zııandy ý.
Jazýshylardyń aldynda turǵan mindetterdiń óte kúrdeli ári qıyn ekenin túsinemin, sebebi qalamgerdiń jazatyn shyǵarmasy eń aldymen saıası, ádebı, tarıhı, áskerı ómirbaıandyq dokýment bolýǵa tıis. Al onyń qaharmany jandy, sergek oıly bizdiń zamandasymyz bolýǵa kerek. Mundaı bıik talap avtorǵa tarıh aldynda, óziniń ar-ojdany aldynda, óziniń tvorchestvosynyń aldynda úlken jaýapkershilik mindet júkteıdi, sonymen birge onyń qııalyn, oıdy stılıstik turǵydan beınelep qubyltýyn shekteıdi de. Uly Otan soǵysy dáýiriniń adamyn jan-jaqty etip - ol qandaı bolsa, ol qandy shaıqastan qalaı shyqsa, solaı etip kórsetý qajet. Kózsiz batyr da, shekten shyqqan qorqaq ta joq. Qorqaqtyq bolmasa - erlik te bolmaǵan bolar edi. Erlik degenimiz - áskerı tárbıeniń, shıryqqan ishki kúrestiń - eń aldymen adamnyń ózin jeńe bilgen kúresiniń nátıjesi.
Oqyrmannyń boıyna ishki jáne syrtqy qıyndyqtardy jeńgen jaǵdaıda sýrettelinip otyrǵan qaharman sııaqty erlik jasaýǵa qabileti jetetinine senimdilik uıalatýdyń ornyna, ádette oqyrmanǵa batyrdy jaratylysy erekshe tulǵa etip kórsetedi, sóıtip oǵan elikteýdiń qajeti joq degendeı oı tastaıdy, áser qaldyrady. Bizdiń ýaqytymyzda beınelerdi avtorlar emes, soǵys, kezeńniń qaharly da qaıǵyly jaǵdaıy somdap jasaýda, eger sýretker shyndyqqa, ómirge bıikten qaraı almasa, onda uıalyp-qyzarmaı-aq qoısyn, eger ol soǵysqa qatysqan maıdangerdiń portretin eń bolmaǵanda ónegeli fotosýretshiniń yntalylyǵyndaı yntalylyqpen túsirip alsa, munyń ózi de úlken eńbek bolar edi. Men bizdiń naqty ómirimizdi kóre otyryp, abstraktsııalyq qııal jetegine berilip, shyndyqtan qol úzip qalýǵa eshkimniń de huqy joq qoı dep eseptegenmin ári solaı esepteımin de. Amal ne, bul kásippen shama-sharqy kelgenshe aınalysyp júrgender, ókinishke oraı, zerdesiz, mylqaý, eń masqara bolǵanda kór soqyr bolyp shyqty; olar kóre almady, sanaly túrde meńgere almady, túsine almady, máseleniń búkil taktıkalyq qyr- syryna tereńdep ene almady, al shyndyǵynda muny olar isteýge tıis edi. Osyndaı sebeppen soǵystyń barlyq tamasha ári sumdyq derekteri kóbinese avtorlardyń jeke bastarynyń oı-óristeriniń tarlyǵy men shekteýliliginiń qurbany boldy, bolyp keledi de, ondaı qalamgerler derekterdi adam tanymastaı etip ózgertip, jyltyratyp óńdeıdi, oqıǵany sóleket gazetshiniń taptaýryn bolǵan qasań tilimen baıandap jetkizedi, al munyń ózi naǵyz túpnusqamen - shyndyqpen úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn birdeńe bolyp shyǵady. Bolǵan oqıǵany shyn máninde bolǵan kúıindegideı etip sýretteý, kórsetý - bul turpaıylyq, ústirttik emes, bul da óner. Kúrestiń mán-maǵynasyn tereń kórkemdikpen ashyp kórsetý - has sýretkerdiń uly mindeti men paryzy, al bul qatal soǵystaǵy adamdar - shyǵarmanyń materıaly. Olardyń beıneleri men portretteri - ǵasyrlar boıy óziniń tereń mánin joımaıtyn dáýir men halyqtyń músindik beınesi, sebebi olar (beıneler) qaıtalanbaıtyn ýaqyt pen jaǵdaılarda jasalynǵan. Osynaý qymbat dúnıe nebári bir ǵana haraktermen kórsetilip, qasań, ábden jaýyr bolǵan úlgimen jazylǵan ádebı dokýmentterde ǵana beınelenip, oǵan qozǵalys, serpilis berip turǵan ishki tvorchestvolyq kúsh-qýat, durys oılaı bilýshilik pen istiń jaı-japsary, qısyny kórsetilmegen bolsa, adam jany aýyratyndaı óte aıanyshty-aq.
Ózderińiz aıtyńyzdarshy, jeke basynyń usaq-túıek ham-haraketi men jeke ári usaq-túıek múddelerdiń baldyr batpaǵynan shyǵa almaı, tvorchestvolyq ǵumyr úshin emes, kúndelikti beıshara tirshilik úshin kúreste unjyrǵasy túsip, eńsesi basylǵan sýretshini maıdangerler qurmetteı ala ma? Árıne, joq. Óıtkeni onyń jan dúnıesiniń usaqtyǵy onyń shyǵarmasyna sáýlesin túsirmeı, kórinis tappaı qoımaıdy. Jaı qarapaıym nárseler úshin kúres - óz ómiri úshin, óziniń otbasy úshin, óz halqy úshin, óz jeri úshin, óz tili úshin, jeke basynyń ómiri úshin, surapyl qatal soǵys jaǵdaıynda halqy men memleketi úshin kúres - bizdiń aramyzdaǵy kóptegen zerdeli adamdardy, soldattardy qarapaıym sóz ben istiń adamy etti. Soǵys ózimizdi ózimiz jáne basqalardy tanýǵa beıne bir tanym aınasy boldy. Bizdiń kópshiligimiz derekterge týra jasqanbaı qaraýǵa, olarǵa taldaý jasaýǵa, obektıvti bolýǵa, shyndyqty taısaqtamaı, qoryqpaı aıtýǵa, memlekettik ister týraly pikir aıtýǵa úırendik. Munyń ózi soǵys maıdan men tylda myqty adamdardy, keıde eki júzdilikke deıin jetkizetin ortaq iske túkke de qajeti joq kásiptik-vedomstvolyq qýlyq-sumdyqsyz, jeke óziniń jáne halyqtyń turmys tirshiligi jóninde jeke qorytyndy jasaýǵa qabiletti adamdardy shyńdap ósirip shyǵardy degen sóz.
Soldat pen ofıtser - soǵys adamdary, bizdiń zamanymyzdyń beınesi, eń aldymen olar óz boıyna qanquıly soǵys tájirıbesin jınaqtaǵan zerdeli, parasatty jandar. Olardyń harakteri bir kórgennen-aq beıne bir- birden tanı ketetindeı kórinedi, biraq sizge kóringen shyńǵa jetisimen, siz tómendegi jaıdy, sizden qashyqtap, alystap, jylystap bara jatqan kókjıekti baıqaısyz. Siz oǵan jetken kezde, sizdiń aldyńyzda jańa kókjıek ashyla túsedi, siz endi alǵa, ilgerige qaraı bet túzeısiz. Bul beıne betki jaǵy men qat-qabaty oıly-qyrly, beldi, bederli jerdeı sheksiz keńistik sııaqty san alýan qyrly. Bul degenimiz - avtordyń damý, jetilý ústindegi, isker, kúrestiń mánin, synaqtyń aýyrtpalyǵyn, stıhııasyn, urys pen eńbektiń tájirıbesin óziniń ıntellektýaldyq múmkindigi sheginde zerdelep, baıyptaı biletin beınemen aınalysýyna, jumys isteýine týra keledi degen sóz. Avtor úshin búl óte kúrdeli beıne, sýretteý men qabyldaýǵa tym qıyn-aq obekt. Avtor kóbinese, jumystyń asyǵystyǵyna baılanysty máselege tereńdep ene almaı, harakterdiń áıteýir kózge túser bir detalin, bir qyryn ǵana alyp, ústirttikke jol beredi. Osynyń saldarynan beıne tolyq ashylmaı bir jaqty sýrettelip, shekteýli bolyp shyǵady. Bul kúnálar tájirıbesizdikten nemese shyn máninde bilmestikten ketse keshirimdi, biraq jeke múdde men bas paıdany kózdeý turǵysynan, salaqtyqtan nemese ádeıi bile tura jiberilgen bolsa, onda - keshirimsiz nárse. Naqty aıtqanda mundaı avtorlardy kóbinese qımyly men qyzmeti shytyrmandy harakter qyzyqtyrady; atap aıtqanda, erik-jigerdiń myqtylyǵyn qataldyq etip badyraıtyp kórsetedi, olar ádep pen soǵysty júrgizý qaǵıdasy sheginde - maqsatqa jetý jolyndaǵy barlyq kedergilerdi syndyrý, qıratý men joıýdy qataldyq emes, azamattyq- adamdyq qyzmettik qajettilik dep túsingisi, uqqysy kelmeıdi. Olar erik-jigerdi meıirimdilikpen, súıispenshilikpen, qaıyrymdylyqpen ushtastyrǵysy kelmeıdi, al bularsyz jalpy adamnyń minez-qulqy bolýy múmkin emes qoı. Olardyń qalamynan shyqqan adam synaǵan kezde eshbir ózgeriske ushyramaıtyn qalypty shyńdalǵan serpindi shar bolattaı myqty emes, sezimsiz, tas júrek nemese aldamshy adam bolyp shyǵady.
Endi kórkem shyǵarmalardyń tiline qatysty bir-eki aýyz sóz qozǵaı ketsem deımin. Soǵystyń tili - bul adamdardyń tili, jaýyngerlerdiń, urysqa qatysýshylardyń sóıleý tili, naqty shyndyqtyń tili - ýaqyttyń stıli. Sondaı-aq qazirgi zamanǵy urys eki jaqtyń da jappaı, japa-tarmaǵaı atysy bolyp tabylady ári adam kúshin naızamen janshýmen aıaqtalatyny sııaqty, soǵystyń tili degenimiz - semser tiliniń atys tilimen úndesýi, úılesýi degen sóz. Urys kezinde adamnyń dene kúshi ǵana qatty shıryǵyp qoımaı, sonymen birge eń aldymen, aqyl oıyna da kúshti salmaq túsedi. Urysta til de jetilip, damıdy. Eger myńdaǵan soldattyń taýyp, oryndy aıtqan sózderin, eń bolmaǵanda árqaısysynan bir aýyz sózden jınaǵannyń ózinde bul oılar birneshe tomdyq danalyq naqyl sózderdi quraǵan bolar edi. Ókinishke oraı, bizder mundaı danalyq sózderge kóńil bólmeımiz, nazar aýdarmaımyz, jınap qunttylyq ta jasamaımyz. Maıdanda bolyp qaıtqan jazýshylar maıdan shtabynan árige tym sırek barady, sondyqtan da olar áskerı tildiń grammatıkasy men durys jazý erejesin bilmeıdi, saıası habarlardyń tilimen, stılimen shekteledi. Sondyqtan da keıbir avtorlardyń óziniń jasaǵan beıneleriniń aýzyna qalaı bolsa solaı aıtylǵan oı, sóz salady. Soldattyń aýzymen aıtylǵan qaıtalanbas, sony, tapqyr da qısyndy sóz tańdandyrsa, al ofıtserdiń aýzynan shyqqan sóz selt etkizbeıdi, tipti bos sóz jıi-jıi renish týdyrady. Qysqasyn aıtqanda, sózdi keıipkerlerdiń aýzyna qalaı bolsa solaı sala bermeı, árbir adamnyń minez-qulyq, aqyl-parasatyna saı qoldaný kerek. Sózdi shubyrtpaı qysqa baıandaý, beınelerdi baıyptap, oılanyp-tolǵanyp, maqsatty túrde jasaý, shyǵarmanyń damý barysyna qaraı keıbir máselelerge kóńil aýdaryp otyrý; soǵystyń ábden qyzǵan, betburysty kezeńin adamdardyń beıneleri men oılaý júıesi arqyly kórsetý, urys dramatýrgııasyn sýretteý... munyń bári daıyndyqty qajet etedi...
Soǵys jelisi, yrǵaǵy, soǵys týraly kitaptyń tamyr soǵysy, júrek soǵysy bolýǵa tıis. Ókinishke oraı, keıbir avtorlardyń oqıǵany qara dúrsin baıandaýmen shektelip, kóbinese jansyz, qasań taptaýryn bolǵan tilmen jazyp «ózinshe» «fantastıkalyq» birnárse engizbek bolatyny renish týdyrady, olar qanmen jazylǵan bizdiń sumdyq ári tamasha shyndyǵymyzdy paıymsyz qozǵaı otyryp, ony shubalańqy túrde shyndyq jaǵdaıǵa sáıkes kelmeıtindeı oıdan qurastyrylǵan oqıǵa nemese kereksiz lırıkalyq-tragedııany tyqpalap negizgi taqyrypty - urys, urystaǵy adam beınesin kórsetýdi umyt qaldyryp, urys, urystaǵy adamdy kórsetýdiń mánine tereń úńile almaı jurtqa málim jaǵdaıdy jıi qaıtalap sıpattaıdy. Jaıaý áskerdi negizgi ásker túri dep, al bizderdi - jalpy áskerlerdiń komandıri dep, ádil túrde aıtqanda kópshiliktiń, sonyń ishinde, tipti áskerı adamdardyń da ashý-yzasyn týdyrady. Avtorlar kóbinese áskerı mamandardyń syrt pishinine, keskinine qyzyǵyp, tehnıkalyq ásker túrlerine ish tartady, soǵan yntyq bolady, jaıaý áskerlerdiń kıimderi men jabdyqtarynyń syrttaı kózge ajarsyz kórinetindiginen oǵan bet burmaıdy, bizdiń soldattardy mensinbeı «pehtýra» dep ataıdy.
Jaıaý ásker ekpindi jandy adam kúshin qýatty atyspen ushtastyra otyryp, shabýyldaýshy ıadroǵa aınalyp, jaýyngerlik mindetterdi jerdiń, aýa raıynyń ártúrli qolaısyz jaǵdaılaryna qaramastan, jyldyń kez kelgen mezgili men táýliginde oryndaýǵa qabiletti. Jaıaý áskerdiń maqsaty - jaqyn qashyqtyqta urys júrgizý. Ol urysty dushpanǵa oq jaýdyryp, atyspen tyqsyra, yǵystyra otyryp bastap (janshyp), ony kózbe-kóz, betpe- bet kelgen qoıan-qoltyq shaıqasta keýdesine susty naıza shanshyp, túpkilikti kózin joıyp baryp aıaqtaıdy. Jaıaý ásker manevr jasaýda, jarysa atysýda, naızalasqan shaıqasta derbes qımyldaıdy. Ol - jaqyn qashyqtyqta, urystyń eń bir baryp turǵan qatal, qaterli ári sumdyq, susty kezeńinde urys júrgizetin negizgi jáne ámbebap ásker túri, jaıaý ásker - jaýdyń shebin basyp alýǵa, ol jerdi qoldan shyǵarmaı ustap turýǵa qabiletti kúsh. Basqa ásker túrleriniń birde-bir soldatynan mundaı tózimdilik kórsetýdi, erlik jasaýdy, tipti adam múmkinshiliginen asyp ketetin kúsh, qajyr-qaırat jumsaýdy, dál osy jaıaý áskerlerden talap etkendeı talap etilmeıdi. Urystyń moraldyq, psıhologııalyq jáne moıynǵa túsken aýyrtpalyǵyn, surapyldyǵyn eshkim de dál jaıaý áskerdeı qatty sezinip, basynan ótkere almas. Anyq tóngen qaýip-qaterdi jáne jaý kúshinen basym ekenin, senimdilik nemese óz jaǵdaıynyń qyl ústinde turǵanyn jaıaý áskerdeı eshkim de sezine almaıdy. Jaıaý áskerdeı eshkim de jaýyngerlik erlikke sheksiz qýanyp, jeńiliske qabyrǵasy qaıysa qatty qaıǵyra almas. Ol bárin «attyń» nemese «tehnıkanyń» kómeginsiz óz qolymen jeke ózi aıqasyp jeńip alady. Mashınanyń aqaýlyǵyn nemese oq-dáriniń jetkizilmeýin, bolmasa ártúrli jaǵdaılarǵa baılanysty qımyl jasaýǵa shama-sharyqtyń bolmaǵanyn syltaýratyp urys júrgizýdiń ádis-tásilderi men múmkindikterinen jaıaý áskerdeı eshkim de bas tartyp aqtala almaq emes. Jaıaý áskerdiń aýzynan «múmkindik bolmady» degen sóz aıtylmaıdy. Jaıaý ásker urys dalasynda ne mert bolady nemese jaraly kúıde qalady. Ajal oǵyn atyp, jolyndaǵy kedergilerdiń bárin qıratyp, janshyp, taptap ótetin temir tabandy jantúrshigerlik bolat tajalǵa qarsy kúresý úshin dál jaıaý áskerdeı eshkimnen de abdyrap-saspaı turaqtylyq, sabyrlylyq, parasattylyq kórsetip, óz paryzyn sanaly túsine bilýshilikti talap ete almaısyń, al ol bolsa beınebir óziniń denesin kez kelgen qalyń saýyttan da berik, oq ótpeıtindeı keýdesin joıqyn qıratqysh quralǵa - tankige qarsy tosady. Jaıaý áskerdiń atqan oǵy basqalarǵa qaraǵanda álsizdeý bolǵanymen, bolmashy vıntovkany adam aqylmen qoldanǵandyqtan, onyń atqan oǵy dál tıip, jaýyn mert etedi. Jaıaý áskerdiń oǵy qalaı degenmen de aýzynan tajal shashqan ajdahadan - patsha- zeńbirekten de, basqa da qýatty qarýlardan da qaýipti, jýsatyp túsiredi, al zeńbirek bolsa, jaýar kúngi aspandaı kúrkirep, kóbinese qorqynysh pen úreı týdyrady, adamǵa dál tıe bermeıdi. Biraq kún qanshama qatty kúrkirep, naızaǵaı jarqyldaǵanymen, barlyq jerge túspesi belgili, aspan qaharyn alaqandaı jerge tókpeı me eken. Onyń ústine jaıaý ásker qolma-qol aıqasqa, naızalasqan urysqa kire alady, munyń ózi jeńiske jetkizedi. Urys kezinde, shabýylǵa shyqqanda dál jaıaý áskerdeı urystyń eń bir qyzǵan, sheshýshi kezeńinde, qolyna ustaǵan vıntovkasynyń naızasynyń ushymen jaýdyń denesin ǵana emes, sondaı-aq qas dushpannyń kókiregin de sezinetindeı qarsylasqa eshkim de tym jaqyn, betpe-bet kele almaıdy.
Ulttyq minez-qulyq erekshelikteri men ulttyq maqtanysh, namys dál jaıaý áskerdiń boıyndaǵydaı eshbir ásker túrinde sonshalyqty aıqyn kórinis tappaǵan. Sóıtip, jaıaý ásker - urysta sheshýshi kúsh eken. Jaǵdaıdyń san qubylyp ketetinin jáne jaqyn qashyqtyqta júrgiziletin urystyń adam psıhologııasyna qatty áser, yqpal etetinine bir sát oı júgirtińizshi, sonda myna urystyń qaınaǵan qazanynda qandy shaıqasta júrgen jaıaý ásker beınesiniń óte kúrdeli ári sonshama qarapaıym ekenine kózińiz taǵy da jete túsedi. Adamnyń týa bitken tabıǵı sulýlyǵy men kirpııazdyǵy, bosańdyǵy, onyń moraldyq keskin-kelbeti, bıik adamgershilik deńgeıi, muqalmas erik-jigeri, taýsylmas qajyr- qaıraty, erligi, batyrlyǵy, parasattylyǵy men esalańdyǵy, shyndyq pen ótirik, ar- ojdany men namysy, tipti adamgershilik pen haıýandyq dál jaıaý áskerdiń boıyna úıleskendeı eshkimniń de boıynda kezdespeıdi. Jaıaý áskerdiń tabıǵatyn kóbisi jaqsy bile bermeıdi. Olardyń túsiniginshe, soldat degenimiz - jansyz, qatyp semip qalǵan tas júrek, meıirimsiz jan. Sondyqtan da keıbir avtorlardyń shyǵarmalarynda jasalǵan soldat beınesi shyndyqqa múldem saı kelmeıdi.
Jaıaý áskerdiń - soldattyń beınesi - shetsiz-sheksiz kósile sozylyp jatqan darqan daladaı keń. Sondyqtan jaıaý áskerdiń beınesin laıyqty somdap shyǵara alǵan adamdy naǵyz baqytty, baǵy bar jazýshy der edim. Ol óz mindetin atqaryp shyqty, myna ómir odan budan artyq nárseni talap etpeıdi de. Soldattyń beınesin tereń túsinbeıinshe, ofıtserdiń de beınesin shyndap uǵyna almaısyń.
Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy.
Jalǵasy bar