«Qanmen jazylǵan kitap»: Adamdy saqtaý, soldatty saqtaý - qasıetti uran!
Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.
***
Áskerı ǵylym men áskerlerdi úıretý óneri negizgi úsh bólimnen turady. 1. Taktıka. 2. Operatıvtik óner. 3. Strategııa. Taktıka - urys júrgizý jónindegi ǵylym. Taktıka shaǵyn bólimshelerden bastap, joǵary jalpy áskerlik quramalarǵa deıingi áskerı toptarda urysty uıymdastyrý men júrgizýdi zertteýmen shuǵyldanady. Operatıvtik óner - iri áskerı toptardyń, ıaǵnı operatıvtik-strategııalyq birlestikterdiń iri qımyldaryn - operatsııalardy uıymdastyrý men júrgizýdi zertteıdi. Strategııa - jalpy alǵanda soǵysty daıarlaý men júrgizý jónindegi ǵylym. Qarýly kúshterdiń uıymdyq qurylymynda mynandaı uǵymdar bar: bólimshe (rota, batareıa, batalon, dıvızıon), bólim (polk), qurama (brıgada, dıvızııa, korpýs) - olar taktıkalyq mindetterdi, ıaǵnı urys júrgizý mindetterin sheshedi, birlestik (armııa, maıdan)- operatıvtik mindetterdi sheshýge arnalǵan. Urys qımyldarynyń aýmaǵy men qanat jaıýyna baılanysty mynandaı uǵymdar bar: urys, shaıqas, operatsııa, naýqan. Jaýyngerlik mindetterdiń mańyzdylyǵyna qaraı qoldanylatyn mynandaı: taktıkalyq mindetter, operatıvtik mindetter, strategııalyq mindetter jáne osy mindetterge sáıkes is-qımyldyń baǵyty men is-qımyl obektisi deıtin uǵym bar. Urys - soǵysýshy jaqtardyń uıymdasqan túrdegi qarýly shaıqasy, urysta áskerlerdiń qımyldary maqsaty men ýaqyty jaǵynan birlikte bolady ári shaıqas onsha úlken emes atys jáne taktıkalyq keńistikte óristeıdi. (Atys keńistigi degenimiz - atylǵan oqtyń jetetin shegi, jeri, ıaǵnı oq borasynynyń astynda qalatyn keńistik. Taktıkalyq keńistik degenimiz - dushpannyń qorǵanysynyń taktıkalyq urys tártibiniń tereńdigi, túkpiri). Urystyń basty da negizgi maqsaty - dushpannyń adam kúshi men qarý-jaraǵyn joıý, qurtý. Dushpannyń qarsylyq kórsete almaıtyndaı etip saǵyn syndyryp, moraldyq kúshi men qabiletin basyp, janshý, basqasha aıtqanda, urystyń basty maqsaty - jaýdyń kózin joıý. Barlyq ásker túrleriniń birlesken kúshterimen uıymdastyrylyp júrgizilgen urys, olardyń jalpy jaýyngerlik mindetterdi oryndaý maqsatynda ózara birlese qımyldaýyn (ıaǵnı qımyldyń úılesimdiligi) jalpy áskerlik urys dep aıtady, basqasha aıtqanda, jalpy áskerlik urys degenimiz - birlesken ásker túrleriniń urysy bolyp tabylady. Shaıqas - belgili bir aýdanda óristegen ári taktıkalyq jáne operatıvtik masshtabta (olardyń kompleksi) maqsat, ýaqyt jaǵynan birlikte bolatyn birsypyra urystardyń jıyntyǵy. Operatsııa dep ýaqyt jaǵynan, keıde maıdan boıynsha bólek-bólek bolyp, biraq jalpy baǵyt boıynsha, belgili bir operatıvtik baǵyttarda dushpannyń iri áskerı toptaryn tas- talqan etý maqsatynda birikken iri jalpy áskerı toptyń urys qımyldarynyń jıyntyǵyn aıtady. Sonymen, Urys:- taktıkalyq uǵym, shaıqas - operatıvtik-taktıkalyq uǵym, operatsııa - operatıvtik-strategııalyq uǵym eken. Olar ózderiniń ýaqyt, keńistik jaǵynan óristeýi, sıpaty, mindetteriniń aýmaǵy, maqsattarynyń sıpaty, masshtaby, tartylatyn kúsh pen qarý-jaraqtarynyń quramy jaǵynan ártúrli.
Endi mindetter men mindetterdiń obektileri jóninde birer sóz: Strategııalyq mindet dep iri áskerı birlestikter (maıdan nemese maıdan toptarynyń) qımylynyń mańyzdy obektilerdi joıýǵa baǵyttalýyn aıtady, mundaı obektilerdi joıý nemese basyp alý soǵystyń barysynda tutastaı nemese onyń kezeńderiniń birine eleýli túrde yqpal etedi, ıaǵnı óndiristik aýdandardy, ekonomıkalyq jáne saıası jaǵynan mańyzdy ortalyqtardy qorǵap turǵan (nemese basyp alý maqsatyn kózdep turǵan) dushpannyń iri toptaryn tas-talqan etý. Operatıvtik mindetter dep áskerdiń dushpannyń qarýly toptaryna qarsy júrgizetin soǵys qımyldaryn aıtady, jaýdyń qarýly toptaryn joıýdyń operatıvtik mańyzy bar ári onyń strategııalyq mindetterdi oıdaǵydaı sheshýge tikeleı yqpaly da bolady. Taktıkalyq mindetter dep taktıkalyq bólimshelerdiń, bólimder men jalpy áskerı birlestikterdiń dushpannyń da osyndaı áskerı toptaryna nemese obektilerine qarsy qımyldaryn aıtady, jaýdyń mundaı toptaryn joıýdyń (basyp alýdyń) taktıkalyq mańyzy bar. Joǵaryda atap ótilgen mindetterdiń árqaısysy óziniń masshtaby men qarqyny jaǵynan tıisti daıarlyqty - áskerlerdi toptastyrýdy, tańdalǵan aýdanda (baǵyttarda) urys qımyldaryn júrgizýge qajetti materıaldyq jabdyqtar men tehnıkalardy jetkizýdi qajet etedi. Strategııalyq mindetterdiń oryndalýyna birsypyra operatıvtik mindetterdi júıeli túrde sheshý arqyly qol jetkiziledi, demek, operatıvtik mindet degenimiz - strategııalyq mindetterdiń jıyntyǵy bolyp tabylady eken, sondaı-aq strategııalyq mindettiń ózi de taktıkalyq mindetterden quralady, óz kezeginde, sheshilgen atys mindetteriniń jıyny bolyp tabylady. Uly Otan soǵysy barysy kezinde sońǵy ýaqyttarda operatsııa júrgizilgen bir baǵyttaǵy operatıvtik mindetterdi sheshý kóbinese maıdandyq birlestikterge, al strategııalyq mindetterdi sheshý birneshe maıdanǵa (mysaly, Stalıngrad, Kýrsk ıini jáne t. b.) júkteldi. Bul bizdiń armııalar men maıdandardyń óz betinshe iri mindetterdi sheshýge dármensizdigin bildirmese kerek, bul olardyń álsizdiginiń de kórsetkishi bola almaıdy, búl bizdiń joǵarǵy Bas qolbasshynyń sheshimdi is-qımyly men operatıvtik jáne strategııalyq manevr túriniń batyldyǵynyń kórsetkishi bolyp tabylady, osyndaı operatıvtik jáne strategııalyq maqsattar qoıylýyna oraı mindetterdi sheshý úshin úlken keńistikte urys júrgizý qajet, muny júzege asyrýǵa kóp kúsh pen qarý-jaraq, sheber uıymdastyrýshylyq qabilettilik pen shynaıy qolbasshylyq kyzmet qajet. Osymen keıbir úlken áskerı uǵymdarǵa túsinik berýdi aıaqtap, shaǵyn, ıaǵnı taktıkalyq uǵymdardy túsindirýge kóshýge ruqsat etińizder.
Taktıkalyq uǵym bolyp tabylatyn urys máselelerine jáne onyń leksıkasyna (termınderine) oralaıyq. Júrgizý ádisine qaraı urys shabýylǵa shyǵý jáne qorǵanys urysy bolyp bólinedi. Kez kelgen urystyń maqsaty - dushpanǵa oqpen soqqy berý, onyń adam kúshin, qarý-jaraǵyn joıý. Shabýylǵa shyǵý urysy (ýstavty oqıdy). Qorǵanys urysy (ýstavty oqıdy). Soǵys tártibi (ýstavty oqıdy). Urys jospary (ýstavty oqıdy). Bizdiń ýstavta qysqa tujyrymdalǵan máseleler osyndaı. Urysta jeńiske sózsiz jetýdiń sharty - manevr. Manevr dep mindetti oryndaý kezinde kúsh-qýatty, ýaqytty jáne shyǵyndy meılinshe azjumsap, tańdalǵan baǵyttaǵy dushpandy basyp, joıý maqsatynda áskerdiń uıymdasqan qımylyn atyspen sheber ushtastyra bilýdi aıtady. Manevrdiń operatıvtik (aýqymdy) uǵymdaǵy jáne taktıkalyq uǵymdaǵy formasy men túri bolady. Bizdiń ýstavta taktıkalyq manevrdiń qorshap alý, oraǵytyp ótý, buzyp- jaryp ótý jáne sheginý sııaqty tórt túrine anyqtama berilgen. Men tikeleı kartadan urys qımyldaryn kórsetýge kóshken kezde bul uǵymdar men bul prıntsıpti syzbalar (chertejı) bizdiń qajetimizge jaraıdy. Alda sizdermen qarym- qatynasymyzdy jeńildetý, áńgimeniń túsinikti bolýy úshin bul máselelerge sonshalyqty egjeı-tegjeıli toqtalýymnyń sebebi sondyqtan. Myna aqıqatty únemi este ustaǵan jón: manevrmen dushpanǵa qater týǵyzýǵa bolady, biraq bul qaterdi is júzinde tóndirip, ony qarsy turǵan jaýdy shyn máninde qurtýǵa qoldaný tikeleı shabýylǵa shyǵý arqyly ǵana múmkin bolady, shabýylǵa kóshe otyryp, eń aldymen naqty tańdap alynǵan obekti boıynsha oq jaýdyrylyp, kúshti soqqy beriledi de, obektilerdiń búlinýi dushpannyń qalǵan barlyq urys tártipteriniń kúıreýine, qıraýyna alyp keledi, basqasha bolǵan jaǵdaıda búl is-qımyldy manevr dep aıtýǵa kelmeıdi, ol der kezinde jasalynbaǵan, zııannan basqa dáneńe de alyp kelmeıtin áskerdiń jónsiz rokırovkasy bolyp shyǵady. Al soǵysta zııan alyp kelýshilik - bul jónsiz tógilgen qan, aqtaýsyz kisi ólimi. Urysta utyp, jaýdy jeńip shyqsam deıtin tilek - kez kelgen jóni túzý jaýynger men komandırge tán nárse. Alaıda tıisti moraldyq jáne materıaldyq jaǵdaısyz maqsatqa bir ǵana tilek pen erekshe tasqyndaǵan qaırat qulshynyspen jetý qıyn. Ol úshin oǵan belgilengen jaǵdaıda qolaıly múmkindik jasaǵan jón. Jeńiske jetýge qajetti sharttar mynalar bolyp tabylady:
- Kúsh pen qarý-jaraq turǵysynan basym bolý. - Áskerlerdi jaýyngerlik turǵydan úzdiksiz qamtamasyz etý, ıaǵnı barlaýdy, kúzetýdi, basqarýdy uıymdastyrý.
- Áskerlerdiń urys qımyldaryn der kezinde materıaldyń jaǵynan qamtamasyz etý.
- Mindetti aıqyn túsiný.
- Soǵystyń aıaǵy eń aýyr, qıyn jaǵdaıǵa dýshar etýi múmkindigin de eskere otyryp, kúsh pen qarý-jaraqty jáne olardyń ara salmaǵyn tarazylap, dál eseptep jaǵdaıdy anyqtaý men jan-jaqty durys baǵalaý.
- Alǵa qoıylǵan mindetterdi jaqsyraq oryndaýǵa jáne jalpy tabysqa qol jetkizýge soldat pen ofıtserdiń durys ınıtsıatıvasy, bastamasy yqpal etedi. (Ýstavty oqıdy). Bul Dalalyq ýstavtyń 12-statıasy. Taǵy da ýstavtan úzindi keltire keteıin (ýstavty oqıdy). Ýstavtyń bul statıasy óziniń qysqa tujyrymdalýy jáne oıynyń keńdigimen erekshe kóńil aýdarady. Ýstavtyń statıasy naǵyz jyr oqyǵandaı áser qaldyrady.
- Tutqıyldan jasalynyp, kútpegen jerden dushpandy eseńgiretip tastaıtyn, sóıtip jaýdy uıymdasqan túrde qarsylyq jasaý múmkindiginen aıyratyn qımyl-áreket. (Ýstavty oqıdy). Qorǵana ári dushpannyń kez kelgen tabysynyń kúlin kókke ushyra alatyn, bizdiń bólimderdiń belgilengen nátıjelerge qol jetkizýge qımyl-áreketti shapshańyraq óristete túsetin, sóıtip alǵan soqqydan dushpannyń kúsh jınaýyna mursha bermeı, jaýdyń bólimderi men quramalary rezervteriniń pozıtsııalaryn jyldam tartyp alyp, ony keıingi shepterin nyǵaıtý múmkindiginen aıyryp, jaýdyń byt-shyty shyǵyp bas saýǵalaǵan tobyn tobyrǵa aınaldyryp, jaý soldattarynyń moraldyq rýhyn basyp, úreıli qaterge dýshar etýge qabiletti rezervke ne bolý.
- Urysty úzdiksiz jáne durys basqarý. Jaýyngerlik maqsatqa jetý úshin qajetti sharttardyń qysqasha tizimi osyndaı. Urysty uıymdastyrýshy jáne oǵan basshylyq etýshi komandırge qoıylatyn talaptar da osy. Komandırge urysty daıarlaý, uıymdastyrý men júrgizý (basqarý) ońaı ma, joq pa, ózderińiz oılanyp kórińizdershi? Qazirgi zamanǵy soǵys eń aldymen birlesken ásker túrleriniń qatysýymen júrgiziletin soǵys bolyp tabylady, bul soǵysta ártúrli soǵys tehnıkalary jappaı qoldanylady, al bunyń ózi shaıqasqa qatysatyn barlyq ásker túrleriniń qatań túrde bir-birimen ózara úılesimdi qımyldaýyn talap etedi. Saıası turǵydan alyp qaraǵanda biz úshin qazirgi zamanǵy soǵystyń, eń aldymen ulttyq, etnografııalyq, psıhologııalyq jáne basqa da erekshelikteri bar Sovet Odaǵyndaǵy birikken ulttar men halyqtardyń soǵysy bolyp tabylady. (Mynany eske ustaý kerek, ulty orys emes bizdiń jaýyngerler áıteýir bir ımperııanyń syrttan alyp kelgen áskeri emes, «ekinshi sortty» adamdar emes, orystarǵa sovettik Otan qalaı qymbat bolsa, olarǵa da Sovettik Otan sondaı qymbat. Orystarǵa Sovet úkimeti qanshalyqty qajet bolsa, olarǵa da Sovet úkimeti sondaı qajet). Munyń bári ózimiz yntymaqtastyq pen baýyrmaldyq dep aıtatyn saq bolýdy, ózara parasatpen birlese otyryp úılestirilgen qımyl jasaýdy, senimdilikti, súıispenshilikti, ádilettilikti talap etedi. Myna surapyl qaharly soǵys jyldarynda sovet halyqtarynyń yntymaqtastyǵy men baýyrmaldyǵy urys dalasynda, maıdanda jaýyngerlik synnan ótti jáne óte bermek. Syn saǵatta, aýyr kúnderde baýyrmaldyq pen yntymaqtastyq nyǵaıdy, bekidi, qataıa tústi. Bizdiń soldattarymyz ben ofıtserlerimizdiń urys dalasyndaǵy, qan maıdandaǵy jaýyngerlik yntymaqtastyǵy eń joǵary qurmetke laıyq deý kerek. Jaýyngerimizdiń shynaıy baýyrmaldyǵyna bizdiń zamandastarymyz ǵana emes, bolashaq urpaq ókilderi de tańdanyp, masattanatyn, erekshe iltıpatpen atap ótetin bolady.
Solaı bola tursa da, bizde bári birdeı birkelki, kem-ketiksiz, kemshiliksiz dep aıta almaımyz. Osyndaı kemshilikterdi M. I. Kalının jaqynda sóılegen sózinde de keltirip edi, onda ol óziniń keıbir týmalastaryn orystyń berekesizderi dep ataǵan. Bizdiń isimizge kesir keltiretin basqa da berekesizdikter az emes. Iıa, men áńgime arnasynan sál aýytqyńqyrap ketsem kerek. Sonymen, munyń bári komandırdiń moınyna úlken jaýapkershilik júgin artady, óıtkeni soǵys tehnıkasyn, adamdardy jumyldyryp, kúsh-qýatty biriktirgen jaǵdaıda ǵana tabysqa, jeńiske jetýge bolady. Barlyq mindetterdi óz betinshe sheshe alatyn ámbebap ásker túrleri, sózdiń absolıýtti maǵynasynda alǵanda, joq, sondaı-aq ámbebap, minsiz, batyr halyq pen batyr adam da, jalpy alǵanda, joq (jaryq dúnıe qaıyrymdy adamdarsyz da, sondaı-aq aramzalarsyz da emes qoı).
Ásker túrlerin negizgi ásker túrleri men qosymsha ásker túrleri dep ekige bóledi. Qosymsha ásker túrleriniń ishinen kópshiligi soǵysyp, óziniń kúshimen dushpandy qatty búlinshilikke, shyǵynǵa ushyratyp júr, biraq ta olar sapa jaǵynan (uıymdastyrýshylyq) asa myqty emes, jeńip alýǵa jáne tartyp alynǵan jerdi ustap turýǵa múmkindigi, kúshi jete bermeıdi. Árbir ásker túriniń basqa ásker túrine uqsamaıtyn, tek ózine ǵana tán taktıkalyq- tehnıkalyq urys júrgizý erekshelikteri bolady. Ásker túriniń birde-biri ekinshisiniń ornyn almastyra almaıdy, qaıta biri ekinshisin tolyqtyra túsedi, onyń ústine olardyń árqaısysynyń urys júrgizý erekshelikteri ásker túrlerin tyǵyz ári uıymdasqan túrde ózara birlese qımyl jasaýǵa qoldanǵan, paıdalanǵan kezde barynsha kórinedi. Urys kezindegi ózara birlesip qımyldaýdyń mánisi bir ásker túriniń olqylyǵyn basqa ásker túriniń artyqshylyǵymen tolyqtyrýǵa saıady. Barlyq ásker túrleriniń ózara birlesip qımyldaýy negizgi ásker túriniń múddesi turǵysynan uıymdastyrylady. Tehnıka qanshama damyp jetilgenimen, oılaıtyn, parasatty adamnyń ornyn aýystyra almaıdy. Tehnıka nebári adamnyń jaýyngerlik qasıetin tolyqtyryp, kúsheıte túsedi. Sondyqtan da barlyq ásker túrleriniń negizgi jáne basty tiregi, dińgegi adam bolyp qalady. Tehnıkanyń ózi soǵyspaıdy, tehnıkamen qarýlanǵan jáne ony ıgergen adam soǵysady. Qıraǵan tehnıkany (pýlemetti, zeńbirekti, tankti jáne basqalardy) qaıta qalpyna keltirýge, aýystyrýǵa bolady - bul materıaldyq shyǵyn ǵana, al aýyr jaradar bolǵan adamdy qalpyna keltire almaısyń, ólgender qaıta tirilmeıdi. Adam - soǵysta, urys dalasynda negizgi obekt, barlyq qarý-jaraq soǵan qarsy baǵyttalady. Adamdy saqtaý, soldatty saqtaý - qasıetti uran, ol, ásirese, qazirgi soǵys kúnderinde erekshe qasıetti mindet. Sizdermen bolǵan eki kúngi áńgimemizde kóptegen nárselerdi aıtyp, oqyp ta berdim. Áńgimemizdiń bári kemshiliksiz, qatań júıede, ret-retimen ári qonymdy bolyp ótti ǵoı dep aıta almaımyn. Keı kezderde sheginis jasaýǵa, bir taqyryptan ekinshi taqyrypqa kóship ketýge týra keldi. Búgin, osy eki kúngi áńgimemizdi aıaqtar aldynda ózim qozǵaǵan máseleler tóńireginde oıymdy qorytyp, keıbir nárselermen tolyqtyra túspekpin. Soǵys - jeke jáne ýaqytsha, biraq adam ómirindegi eń bir qysyltaıań qubylys. Soǵys uzaq jyldarǵa otannyń taǵdyryn, soǵysyp jatqan halyqtyń taǵdyryn sheshedi. Halyq ólmeıdi. Soǵys - halyqtyń kúsh-qýaty men erik-jigerin synaıtyn uly emtıhan. Qanshama jylǵa sozylsa da, soǵys adam ómirinde jan túrshigerlik qasiretti ýaqıǵa bolyp qalady, ol halyq jadynda tereń iz qaldyrady. Ondaǵan jyldar óte soǵys salǵan jaraqat jazylyp, dert aıyǵyp, halyq ómir súrýin toqtatpaı, tirshilik kerýenin jalǵastyra beredi, ol soǵystyń qasiretinen qaıǵynyń tuńǵıyǵyna batyp, shógip ketpeı, soǵystyń bútkil aýyrtpalyǵyn ıyǵymen kóterip, saǵyn syndyrmaı bolashaq úshin eńbek etip, basshylyq jasap, ilgeri basa beredi. Óner erteden-aq halyqtyń ómir-tirshiligin, kúresi men jaqsylyqqa degen arman-úmitin beıneleı otyryp, halyqtyń sana-sezimin damytýda erekshe máni bolǵan. Ádebıet, mýzyka, jıvopıs - barlyq uly da tamasha nárselerdi naqty beıneleıdi, ol ata- babalarymyzdyń danalyq sózderi men olardyń eńbekteri - ómirdi tanýdaǵy naqty, kúshti, myqty qural, kúrestiń kúshti qarýy bolyp tabylady. Uly Otan soǵysynyń tájirıbesi, tabysy áskerlerdiń moraldyq-adamgershilik kúshine tikeleı baılanysty ekenine, túptep kelgende bárin de jandy adamdar - soldattar men ofıtserler - sheshetinine, olar birinshi kezekte urystyń aýyr synyna ushyraıtynyna sonymen birge olar ári jeńiske jetkizýshi de bolyp tabylatynyna bizdiń kózimizdi aıqyn jetkize tústi.
Tehnıka qanshama jetilgenimen, damyǵanymen, báribir kúrestiń quraly retinde qalady. Tehnıkany adam jasaıdy, ony basqaratyn da adam. Jan dúnıesi, aqyl-oıy, paıym- parasaty bar adamdy qandaı tehnıka bolmasyn eshqashan jáne esh jerde de aýystyra almaıdy. Adamnyń jan dúnıesi - urysta eń qaterli, kózge kórinbeıtin qarý. Jan dúnıesine zań boıynsha birinshi oryn tıesili, oǵan kúsh qýaty jaǵynan teńeser kúres quraly joq jáne bolmaıdy da.
Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy.
Jalǵasy bar