Qanyshtyń ákesi Imantaı Sátbaıulyna «Halyq sýdıasy» tósbelgisi ne úshin berildi
Qazaqtyń mańdaıyna bitken taý tulǵa Qanysh Sátbaevtiń ákesi Imantaı teginde qarapaıym adam bolmaǵan. Keńes ádebıetterinde ol momyn, el arasynda bedeldi adam retinde ǵana sıpattalyp jazylyp keldi. Biraq Imekeńniń tulǵasy, onyń el arasyndaǵy daý-damaıdy sheshýdegi sheshendik sheberligi, ádil qazy bolǵandyǵy týraly derekter el arasynda kóp aıtylǵan.
Sátbaı áýletinde Imantaı dúnıege kelgende barsha Aqkelin eli dúrligip, at shaptyryp, sol toıda el aralap júrgen Segiz seri Shaqshaqov jyr arnaǵan eken. Endi bir derekterde balanyń esimin seriniń ózi qoıypty delinedi. «Kereı segiz seriniń batasy» degen jyr-bata:
Ánet bıdeı elińniń aǵasy bol,
Halqyńnyń Qazybekteı danasy bol.
Jer, sýdy jaý qalmaqtan qorǵap qalǵan,
Bógenbaıdaı jurtyńnyń panasy bol.
Er Syrymdaı halqyńnyń kósemi bol,
Toqsan bıdeı Úsh júzdiń shesheni bol.
Kereıde Belgibaıdaı bilekti bol,
Berishte Isataıdaı júrekti bol, - dep jalǵasyp kete beredi.
Jýyqta Baıanaýyldyń Musa Shorman aýylynan ardager pedagog, ólketanýshy Qaırıden Muzafarov habarlasty. Aqsaqal Qanysh jaıynda biraz derektermen bólise kele, Imantaıdyń «halyq sýdıasy», ıaǵnı bı bolǵandyǵy jaıynda el bile bermeıtinin, sonaý bir jyldary aýyldaǵy mýzeıden patsha ókimeti syılaǵan arnaıy belgini oblystyq sottyń ókilderi alyp ketkenin jetkizdi. Qarııanyń nusqaýymen jedel túrde oblystyq sottyń mýzeıine baryp, naǵyz oljanyń ústinen tústik.
Mýzeıdiń qaq tórinde, altyn tústes, moıynǵa iletin jýan alqasy bar «Narodnyı sýdıa» degen tósbelgi kózge ottaı basyldy. Tósbelgide túıe men aıdyń beıneleri keskindelgen, bul – zamanynda Semeı gýbenııasynyń tańbasy bolǵan. Ekinshi betinde «25 naýryz 1891 jyl» dep jazylypty.
Bul tósbelgini 2017 jyly Baıanaýyl sotynyń tóraǵasy bolǵan Dýlat Salatov Teńdik (qazirgi Musa Shormanov) aýylyndaǵy mýzeıde turǵan jerinen kózi shalyp, oblystyq sottyń mýzeı qoryna alynýyna yqpal etken. Ol – qazirgi kúni Shyǵys Qazaqstan oblystyq sotynyń azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy. Dýlat Saqanulyna habarlasyp, sózge tartqanymyzda bylaı dedi:
«Qazaqtan shyqqan tuńǵysh geolog ǵalym, akademık Qanysh Sátbaevtiń 1920 jyldyń 23 maýsymy men 1921 jyldyń 13 qarashasy aralyǵynda Baıanaýylda sot bolyp istegenin ekiniń biri bile bermeıdi. Bul qyzmetke ony ýezdik revkom Pavel Pozdnıak shaqyrǵan. Revkom Sátbaevpen kezdesýde ata-tegi týraly, halyq arasyndaǵy bılerdiń, ıaǵnı rý ishindegi sýdıalardyń róli týraly aıtyp berýdi ótingen. Qanysh aǵanyń ákesi Imantaıdyń el arasynda bedeldi tulǵa, týra aıtyp, qara qyldy qaq jaratyn ádil bı bolǵany týraly sol tustaǵy keńes basshylary jaqsy bilgen. Tarıhı derekterge súıensek, Imantaı Sátbaıuly Pavlodar ýezi Aqkelin bolysynda 1887 jyldan bastap qatarynan 14 jyl halyq sýdıasy, ıaǵnı bı bolǵan. Patsha ókimeti bekitken qaǵıdaǵa sáıkes, bıler otbasy-neke, jer paıdalaný máselelerin jáne olarǵa qatysty qylmystyq jaıttardy qaraǵan. Al arnaıy tósbelgi 1891 jyldan bastap Reseıde, shyǵys halyqtary úshin arnaıy jasala bastaǵan. Kezinde mundaı tósbelgini bıler jýan alqamen moıyndaryna ilip júrgen. Tósbelgini 2017 jyly mektep mýzeıinen kórip, attaı qalap suratyp aldyq».
Tasada qalǵan tósbelgi jaıynda málim etken Qaırıden Nuhulyna qaıta habarlasyp, Imantaı Sátbaıuly jaıynda biraz tarıhı málimetterge qanyq boldyq. Aqsaqaldyń sózinshe, kezinde Sátbaı men Shorman áýletteri qonystas bolypty. Shormandardyń Aqkelinde ashqan mektebine bala Qanysh 7 shaqyrym jerden alǵashqyda taımen, keıin Kerbesti degen atymen kelip júrgen eken.
«Qanyshtyń úlken sheshesi Nurym báıbishe Kúnshe esimdi jalǵyz qyz balany dúnıege ákelip, ol kóp uzamaı shetinep ketken. Sátbaı juraǵatynyń tuıaqsyz qalmaýyn oılaǵan Imantaı birde sábı tilep, Buqar jyraýdyń basyna qonypty degen ańyz bar. Sonda tús kóripti. Túsinde eki jaǵynda eki arystan otyr eken. Bir sát kókke aqqý ushyp kóteriledi. Kelesi kúni bul túsin Buqar jyraýdyń nemeresi Qurymbaı abyzǵa jorytqanda: «Imeke, Alla qalasa, sen taǵy úılenedi ekensiń. Odan arystandaı eki ul, bir qyz kóresiń. Tuńǵyshyń qyz bolady», - depti. Aıtqany dál kelip, Nurym báıbisheniń usynysymen Imantaı ekinshi ret otaý kóterýge sheshim qabyldaıdy. Sol zamandarda Mustafa Shormanovtyń Qanapııa degen uly Qarjastyń Talas rýynan shyqqan Isanyń 17 jasar qyzy Álımany aıttyryp alǵan ǵoı. Alaıda Qanapııa kóp uzamaı aýyr naýqastan kóz jumyp, Álıma jesir qalǵan. Imantaı soǵan quda túsip, «Sáken aǵaı» - Sádýaqas Shormanov elge bedeldi azamattyń usynysyn qabyl alypty. Sodan Álımadan eń áýeli Ǵazıza degen qyz balany kóredi. Ǵazızadan týǵan Kemel Aqyshev keıin elge tanymal myqty ǵalym bolǵany málim. Qanyshtyń aǵasy Ǵabdýlǵazız odan keıin, 1894 jyly týǵan», - dep áńgimeledi Qaırıden aqsaqal.
Bı óziniń kenje uly Ǵabdýlǵanı, ıaǵnı Qanysh týǵanda Qurannyń muqabasynyń ishki jaǵyna arab áripterimen: «Dońyz jylynda, ıaǵnı 1899 desek, naýryz aıynda, ıaǵnı 31 juldyzynda jappar jaratýshy Imantaı degen qulyna ul berdi. Nárestesiniń esimin Ǵabdýl-Ǵanı dep qoıdyq» dep jazǵan eken.
Imantaı Sátbaıulynyń ózi Baıanaýylda 1845 jyly, Abaımen bir jylda týǵan. 1862 jyly Ombydaǵy Ábdirahım medresesinde oqyǵan, arab, parsy, shaǵataı, orys tilderin meńgergen. Ol jońǵar shapqynshylyǵy, qazaq batyrlary jaıynda kóp bilgen. Buqar jyraýdyń biraz óleńi hatqa túsirilýine yqpal etken. Shámshııabaný Sátbaevanyń «Sáýleli áýlet» kitabynda jazylǵandaı, bı 1896-1902 jyly Qazaqstannyń 12 ýezin zertteýge shyqqan ekspedıtsııaǵa materıal jınaýǵa kómektesken. Qurymbaı abyzdan Buqar jyraýdyń jyrlaryn jazyp alyp, Musa Shormanov arqyly G. Potanınge jetkizilgen. Sol nusqa keıin Sankt-Peterbýrgegi shyǵystaný ınstıtýtynyń arhıvinde saqtalyp qalǵan. Álkeı Marǵulan osy arhıvten Imantaıǵa jazylǵan hatty jáne Buqar jyraýdyń óleńin taýyp, Sh. Ýálıhanovtyń bes tomdyq shyǵarmalar jınaǵynda jarııalaıdy.
«Imantaıdyń óte ádil bı bolǵanyn kónekóz qarııalar bertinge deıin aıtyp júrdi. Meniń ákemniń nemere aǵasy Qamysh Sqaqovtyń aıtýynsha, Pavlodar ýezindegi bıler saılaýy mezgil saıyn qazirgi Pavlodar oblysynyń Aqsý qalasy turǵan jerde ótkizilgen. Imantaı alǵashqy saılaýda ádiletsiz jeńdi dep baı-baǵlandar shýlaǵan soń, saılaý ekinshi ret ótkizilip Sátbaıuly taǵy kópshiliktiń basym daýysyn ıelenedi. Ol zamanda teriden jasalǵan úlken shar pishindes ydysqa árkim tas salyp, daýys beredi eken. Halyq keıin onyń ádiletti bı ekenine kózderi jetip, qatarynan birneshe márte saılaǵan», - deıdi baıanaýyldyq ólketanýshy.
Akademık Aryqtaı Qaıypov «Zaman elshisi» esteliginde Imantaı aqsaqaldy kórgeni jóninde bylaı jazady:
«1926 jyldyń jazynda Tuzaşyda otyrǵanda Imekeń (Qanyshtyń ákesi) bastaǵan jıyrmadan astam salt atty qonaq bizdiń aýylǵa kelip tústengeni áli kóz aldymda. Eskiden kele jatqan qazaqtyń dástúri boıynsha, qonaqtar Ábdiniń «Qara shańyraǵy» dep bizdiń úıge tústi. Ábdi – bizdiń besinshi atamyz. Bulardyń ishinde Qanysh, onyń aǵasy Ǵazız boldy. Imekeń – uzyn boıly, at jaqty, qyr muryn, seldir shoqsha saqaly bar, ótkir qoı kózdi, qara tory, kelbetti kisi, al Qanysh bolsa ol da uzyn boıly, taldyrmash, keń mańdaıly, buıralaý shashty, «oryssha» kıingen aqquba jigit ekeni kóz aldymyzda. «Sibirdiń bir úlken qalasynda kóp jyl oqyp, iri maman ınjener bolyp kelgen Imantaıdyń Qanyshyn kórelik» dep, kórshi otyrǵan aýyldardan kelgender de az bolmady».
Al ǵalym Evneı Býketov «Sónbes juldyz» maqalasynda Qanysh ákesiniń 56 jasynda dúnıege kelgenin, ákesi mańdaıy kere qarys Qanyshqa kóp kóńil bólgenin jazady.
«Akademık Sátbaev Imantaıdy aqyldy qart dep bekerge atamaǵan. Imantaı aqsaqal shynynda da olqy adam bolmaǵan. Akademık Álkeı Marǵulan Sátbaı aýylynda stýdent, aspırant shaǵynda talaı bolǵan kórinedi. Sol kisiniń aıtýy boıynsha, qartaısa da burynǵy symbattylyǵynan aırylmaǵan Imantaı qart óte kóp biledi eken. «Aqsaqal óz eliniń tarıhyn, qazaqtyń aýyz ádebıetin, aqyndardyń kóptegen shyǵarmalaryn, túrki násildes tildegi shyǵys ádebıetin kóp biletindigi sondaı, tipti saǵattar boıy eshbir jalyqpaı tyńdaýǵa bolatyn edi» dep aıtady Álkeı Marǵulan. Imantaı aqsaqal óz tóńireginde asa saýatty adamdardyń biri bolyp eseptelgen. Jobasy, Imekeń mundaı saýattylyqqa óz betimen jetse kerek. Óıtkeni bizdegi derek boıynsha ol kisiniń oqyǵany az bolǵan. Biraq, akademık Álkeı Marǵulannyń aıtýy boıynsha, bul kisi Ombydaǵy Azııa mektebinde oqysa kerek. Orys tilinde de azdy-kópti saýaty bar aqsaqal ótken ǵasyrdyń aıaq kezinde eldegi búkilreseılik halyq sanaǵy isine belsene kirisipti. Onyń ústine Imekeń orystyń geografııalyq qoǵamynyń korrespondent-múshesi bolyp, halyqtyń aýyz ádebıeti shyǵarmalaryn jazyp alyp jiberip turǵan. Imekeńniń osy tarapyndaǵy qyzmetin Shoqan Ýálıhanovtyń ataqty dosy N.G. Potanın kóp paıdalanǵan. Jobasy, bul kisi kenje balasynyń zeıindiligin erte sezse kerek te, oqýdan úzbeýden tyryssa kerek» delingen estelik maqalada.
Qanysh Imantaıulyn erekshe zerttegen qalamgerdiń biri Medeý Sárseke «Sátbaev» kitabynda:
«Shaqtap ustasa, el arasyndaǵy daý-damaıǵa bılik aıtqan saıyn óz jónin, qulqyn qamyn umytpasa – bólek aýyl shyqqannan bergi on shaqty jylda qolyndaǵy dáýlet qanshaǵa jeter edi? Alaıda Imantaı bı paramen mal jıyp, shirigen baı bolýdy tý bastan tárk etti: aldyna júgine kelgen daýgerlerge ádil tórelik aıtyp, týra qazy bolýdy maqsut kórdi... Sondyqtan da shyǵar, Imantaıdyń qarjastyń myń aıdaǵan baıy bolmaı, qoly ashyq, seri kóńildi, aýzy dýaly, bıligi baıandy ádil azamaty atanýy... Imantaı bıdiń qadiri ýysynda otyrǵan eki aýylmen ǵana shektelmeıdi, onyń bir aýyz sálemin at shaptyrym tóńirektegi Qarjas, Babas otyrǵanda, tipti Jalpaq Súıindik te, qala berdi búkil Aqkelin bolysynda eki aıtqyzbaı oryndaý – rásimge aınalǵan úlgi» dep keltiredi.
Imantaı atany, onyń urpaqtaryn Abaı Qunanbaıulynyń tuıaǵy Turaǵul jaqsy bilgen, qurmet tutqan. Bul derekterdi 1989 jyly jaryq kórgen «Qanysh aǵa» kitabynan taptyq. Qundy málimetter toptasqan jınaqta Álkeı Marǵulannyń myna bir jazbasy jarııalanǵan:
«1925 jyly jaz kúni Muhtarmen (Áýezov) birge Abaı aýylynda bolǵanda ýaqytymyz sol jerdegi sheshen kárııalardyń sózin tyńdaýmen ótti... Muhtar da qoıdan qońyr, kishipeıil kisiniń biri edi, óziniń asqarly talantyn, bilgish-júıriktigin jurtqa kórsetkisi kelmeıtin. Oıǵa batqan tuńǵıyq qara kózin qasynda otyrǵan Turashqa tastap:
- Siz qyrdaǵy jańa dáýirlep kele jatqan jastar arasynda kimdi ozyq talant dep túsinesiz? - dedi.
Turash qasqaıa qarap:
- Bul qyr aımaǵynda ozyq talant Imantaıdyń eki balasy. Búginde olardan ozyq jas bar dep ózim túsinbeımin. Ol ekeýiniń qabileti bútindeı basqa. Jaratylys bilimdi de, aqyl men oıdy da olarǵa erekshe bergen. Olardaı sańlaq kisi búgingi jastar arasynda óte sırek kezdesedi, - dedi».
Bul derek Abaı aýylynda Imantaıdyń, onyń eki balasy – Ǵazız ben Qanyshtyń attary tanymal, qadirmendi bolǵanyn ańǵartady.
Budan buryn Shoqan Ýálıhanov pen Imekeń birin-biri jaqsy bilgen dedik qoı. Qaırıden Nuhulynyń deregi boıynsha, Shoqan Altynemelde dúnıeden ótkende Musa Shormanov 20 jasar Imantaıdy jumsaıdy.
«Shormanovtyń ótinishi boıynsha Imekeń Baıanaýyldan arnaıy shyǵyp, Altynemelge jerlengen Shoqannyń basyna aparyp tas ornatady. Sol tas bolmasa, qazaqtyń tarıhı tulǵasynyń jerlengen jerin bilmeı qalar ma edik... Shorman áýleti Sátbaevtardy erekshe qadirlegen, olardyń bilimine tánti bolǵan. El ishindegi mańyzdy isterdiń kóbin Imantaıǵa senip tapsyrýy sodan bolsa kerek», - deıdi aqsaqal.
Imantaı Sátbaıulynyń ómirden ótýi keńes ókimetiniń yzǵarly saıasatynyń kúsheıe túsýine para-par keldi. Bıdiń buǵan deıin aýqattylar tiziminde bolǵanyn eskergen NKVD adamdary ony jıi-jıi tergeı bastaǵan. 1928 jyly qarııa qazirgi Qaraǵandy oblysynyń Aqjar dep atalatyn jerdegi medresege barady. Onda Jyrjys esimdi ataǵy elge jaıylǵan qoja bolypty. Kezinde Qanysh saýat ashqan Jumash moldanyń ózi osy medresede bilim alǵan. NKVD jendetteri osy medresege 83 jastaǵy Imekeńdi izdep kelip, ózimen birge júrýdi buıyrady. Sonda qarııa namaz oqyp alýǵa mursat suraıdy. Jaratqannan abaqtyda óltire kórme dep jalbarynǵan qart bıdiń tilegi qabyl boldy ma eken, jaınamaz ústinde ómirden ótip ketipti.
«Sátbaevtar áýletiniń taǵdyry tragedııaǵa toly. Qanyshtyń aǵasy Ǵabdýlǵazız (Ǵazız), keıde Bókesh, Bókejan dep atalǵan. Jeksuryn saıasattyń saldarynan ol Ombyda júrgen jerinen tutqyndalyp, jalamen atyldy. Qazaqtyń kózi ashyq, oqyǵan azamatynyń biri bolǵan. Al Sátbaı atanyń tórt ulynyń birinen týǵan Ábikeı Zeıinuly Frýnzede óltirildi. Taǵy bir nemere aǵasy Ábdikárim Jáminuly jalǵan jalamen Qaraǵandyda ustalyp, ol da qurban boldy. Imantaı bıdiń qystaýy Aıryq dep atalatyn jerde. Ákesi qaıtys bolǵan soń Qanysh aýylǵa túndeletip kelip, biraz zatty ózimen áketken. Imantaıdyń álgi qystaýy keıin buzyldy. Sonda aýyl adamdarynyń biri myna alqany taýyp alypty. Bıdiń óte aqyldy, parasatty adam bolǵanyn estigen álgi azamat tósbelgini yrymdap, úıdegi sábıiniń besigine ilip qoıǵan. Teńdik mektebinde Qanysh Sátbaevtiń mýzeıi ashylǵanda sonda berilgen ǵoı. Bul tósbelginiń tarıhy osyndaı», - dep támamdady áńgimesin Qaırıden Nuhuly.