Qanysh Sátbaev syılaǵan jazý mashınkasy
Baıanaýyl aýdanynyń qaq tórinde kezinde Qanysh Sátbaev uzaq ýaqyt aıaldaǵan, jazýshy Qalmuqan Isabaev dúnıe esigin ashqan kóne úı bar. Jaqpar tastar arasynda ornalasqan bul baspanany 1907 jyly jergilikti feldsher Leontıı Beldınınov turǵyzypty. Tóńirektegi adamdardy dástúrli jáne halyq emimen emdep, shıpaly qoldarymen talaı janǵa ómir syılaǵan L. Beldınınov zamanynda Qanysh Sátbaevpen óte jaqyn aralasqan.
Qanaǵań Tomda oqyp júrgende sýyq tıdirip, ókpe aýrýyna shaldyqqanyn bilgen soń týǵan jerine kelip uzaq emdeledi. Sol ýaqytta feldsher Leontıı Beldınınov ony Baıanaýyldaǵy aýrýhanada, keı ýaqytta óz úıinde qabyldap, qymyzben emdeıdi. Keıingi jyldary da ǵalym týǵan eline kelgende aq jeleńdi abzal jannyń úıine baryp sálemdesip, qona jatyp áńgimelesken. Keıin emshiniń kúıeý balasy Aleksandr Cherkashın Sátbaevpen tanysyp, akademıktiń sharapatyn molynan kórgen eken. Ol negizgi mamandyǵy býhgalter bola tura, Qanaǵańnyń aqylymen birneshe kitap jazyp, keıin jergilikti «Pobeda» gazetinde tilshi bolyp jumys istegen.
– Qazirgi biz turyp jatqan úıimiz – bir ǵasyrdan astam ýaqyt buryn arǵy atamyz Leontııdiń qolymen salynǵan tarıhı baspana. Qanysh aǵa munda uzaq ýaqyt aıaldaǵan. Týǵan eline kelgen saıyn qonady. Bul mashınkany Sátbaevtyń ózi ákelip, atamyz A. Cherkashınge tartý etýi de ǵajap emes. Sebebi, mundaı qymbat qurylǵyǵa ol ýaqytta ekiniń biriniń qoly jetpegeni anyq. Al Cherkashın bul mashınkamen úsh birdeı kitap jazǵan: «Baıanaýl», «Doch Baıanaýla», «Sýdba Kosýma». Sońǵy eki kitaby baspa betin kórgen. Sátbaev Baıanaýylǵa kelip turǵanda osy mashınkamen jumys istegeni anyq. Sebebi, ol kisi júrgen jerinde únemi hat-habar, maqala jazýmen aınalysatynyn ájemiz Kapıtolına Cherkashına aıtyp otyratyn, – deıdi M. Baek.
«ıAnalıf» markaly jazý mashınkasy shamamen ótken ǵasyrdyń 20-jyldary Eýropada shyǵarylǵan. Ulydan qalǵan jádiger búginde Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıinde saqtalyp tur.
Aıta keteıik, búgin geolog-ǵalym, mınerologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, akademık Qanysh Imantaıuly Sátbaevtyń týǵanyna 125 jyl. Qazaq halqynyń uly perzenti, tuńǵysh akademık Qanysh Sátbaevtyń mereıtoıy keńinen atalyp ótedi. Bul jaıynda Premer-Mınıstrdiń Senat depýtattarynyń saýalyna bergen jaýabynda aıtylǵan bolatyn.
Akademık Qanysh Sátbaevtiń Baıanaýyldaǵy memorıaldyq mýzeıi oblys ortalyǵyna «Qazaqtyń Qanyshyna – 125 jyl» atty kóshpeli kórmesin alyp kelgenin jazǵan edik.
Pavlodar oblystyq sotynyń mýzeıinen Qanysh Sátbaevtiń ákesi Imantaı Sátbaıulynyń bı bolǵanyn dáleldeıtin belgi tabylǵany týraly myna jerden oqı alasyz.
Qalmaqqyrǵandaǵy «Qanysh úńgiriniń» tarıhymen de tanysa otyryńyz.