Qandaı bank kartalaryn qoldanýǵa ruqsat etiledi – QMDB ókilimen suhbat

<p>ASTANA. KAZINFORM &mdash; Jýyrda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń ǵulamalar keńesi bank kartalaryna qatysty pátýa shyǵardy. Bul aqparatqa ámııany shań basyp, qolma-qol aqsha ustaýdy umyta bastaǵan turǵyndar eleń ete qalǵany anyq. Bank kartalaryn qoldaný boıynsha sharıǵat ne deıdi? Saýaldarymyzǵa QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi mamany Erǵalı Baıdildaev jaýap berdi.&nbsp;</p>

– Debettik kartada klıenttiń mańdaı terimen tapqan qarjysy saqtalatyny belgili. Sondyqtan bul kartany alańsyz paıdalanýǵa bolatyn shyǵar...

– Iıa, debettik kartany qoldanýǵa kóptegen ǵalymdar men pátýa uıymdary ruqsat bergen. Óıtkeni bul kartada ósim berý qarastyrylmaıdy.

– Al kartamen sharıǵat tyıym salǵan nárselerge tólem jasalsa, úkimi qandaı?

– Jalpy, sharıǵat boıynsha tyıym salynbaǵan zattardy alý kerek. Tyıym salynǵan is jasaǵan bolsa, kúná jazylady.

– Debettik kartaǵa túsken keshbekterdi qoldanýǵa bola ma?

– Islam Fıqh Akademııasynyń 139 (5/15) qararynda: «Debettik kartalardy shyǵarýǵa ári qoldanýǵa ruqsat... Sondaı-aq karta ıesine sharıǵatta tyıym salynbaǵan qyzmet kórsetý nemese taýardyń baǵasyn tómendetý sııaqty jeńildikterdi paıdalanýdyń oqasy joq», – delingen. Osy rette, tólem barysynda klıenttiń kartasyna qaıtarylǵan keshbekti qoldanýǵa ruqsat etiledi.

– Sharıǵat paıyzben nesıe alýǵa ruqsat etpese, kredıttik kartany da paıdalanýǵa bolmaıdy degen sóz be?

– Kredıttik kartalardy qoldanýǵa baılanysty ǵalymdardyń arasynda eki túrli kózqaras bar. Birinshiden, kredıttik kartalarda ósim ári oǵan alyp baratyn sharttar qamtylǵandyqtan bul kartany qoldanýǵa tyıym salynady. Ekinshi kózqarasqa súıensek, emıtent qaryzdy paıyzsyz beredi. Biraq qaryzdy óteý ýaqytynan keshiktirse, aıyppul belgileıdi. Eger klıent qaryzdy paıyzsyz alyp, ýaqtyly tóleýge senimdi bolsa, onda buǵan qajettilik jaǵdaıda keıbir ǵalymdar ruqsat bergen. Degenmen odan túsken keshbekti qaıyrymdylyqqa jumsaýǵa tıis.

– Bonýstyq kartalardy paıdalanýdyń úkimi qandaı?

– Bonýstyq kartalardy belgili sharttar negizinde qoldanýǵa ruqsat etiledi. Atap aıtsaq, tólem kartalary sharıǵat talaptaryna saı bolýy, bonýsty sharıǵatta tyıym salynbaǵan nársege jumsalýy, bonýs úshin klıentten komıssııa alynbaýy kerek. Bonýs syı retinde berilýi qajet. Budan bólek, kredıt kartalaryn paıdalanyp, ol úshin bonýstar alýǵa bolmaıdy. Al satýshy bonýs berdim eken dep taýardy qymbat baǵaǵa satpaýǵa tıis.

– Dıskonttyq kartalar boıynsha ǵulamalar keńesi qandaı pátýa shyǵardy?

– Dıskonttyq (jeńildik) karta – bul saýda ortalyqtary, týrıstik fırmalar t.b. jeńildikterdi usynatyn karta. Bul karta aqyly jáne tegin bolýy múmkin. Islam Fıqh Akademııasynyń №138 qararynda: «Eger karta tegin berilse, ondaǵy beriletin syılyqtardy, jeńildikterdi paıdalanýdyń oqasy joq. Biraq satýshy jeńildik usynǵandyqtan taýardy qymbat baǵamen satpaýǵa tıis. Eger dıskont kartany satsa ári baǵasy negizi qunynan joǵary bolsa nemese jyl saıyn tólep turatyn tólemi bolsa, onda paıdalanýǵa tyıym salynady. Óıtkeni bul qumar bolyp sanalady» delingen.

– Qazaqstanda Islam bankiniń kartalary qoldanysta bar ma?

– Bul suraqty ál-Hılál jáne Zaman sııaqty ıslam bank ókilderinen suraǵanymyzda jeke tulǵalarǵa karta qoldanysta joq ekenin málimdedi.