Qandasymyz shańǵy jarysynan Qytaı chempıony atandy — sheteldegi qazaq baspasózi
Tashkentte Qazaq ulttyq mádenı ortalyǵy balalar shyǵarmashylyq baıqaýyn ótkizdi — «ÓzA»
Tashkent qalasyndaǵy «Temirjolshylar» mádenıet saraıynda Ózbekstandaǵy Qazaq ulttyq mádenı ortalyǵynyń uıymdastyrýymen balalar shyǵarmashylyq baıqaýy ótti, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
— Ózbekstan — ǵasyrlar boıy san alýan ult pen ulystyń, ártúrli din ókilderiniń bir shańyraq astynda tatý-tátti ómir súrip kele jatqan baýyrmal el. Sońǵy jyldary Prezıdent Shavkat Mırzıeevtiń bastamasymen ultaralyq dostyq pen konfessııaaralyq kelisimdi nyǵaıtý, qoǵamdaǵy turaqtylyq pen beıbitshilikti kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý isine aıryqsha mán berilýde, — dep jazady «ÓzA».
Ózbekstandyq basylymnyń dereginshe, osy baǵyttaǵy ıgi qadamdardyń qatarynda ulttyq mádenı ortalyqtardyń qyzmetin qoldaý, olardy jan-jaqty damytý jáne materıaldyq ári rýhanı turǵyda yntalandyrý boıynsha júıeli sharalar júzege asyrylyp keledi.
«ÓzA»-nyń keltirgen málimetine súıensek, mundaı sharalar dostyq pen baýyrmaldyqty nyǵaıtyp qana qoımaı, jas býynnyń boıynda ónerge degen súıispenshilik pen rýhanı qundylyqtardy damyta túsedi.
Sondaı-aq, osy aptada «ÓzA»-da «Ózbek aqyny halyqaralyq «Alash» syılyǵymen marapattaldy» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Ózbekstannyń halyq aqyny, kórnekti qalamger Ýsmon Azım Qazaqstannyń ádebıet salasyndaǵy halyqaralyq «Alash» syılyǵymen marapattaldy.
Atalmysh marapat Almaty qalasynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń 90 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty sharada tabystalǵan.
Aıta keteıik, aqyn Ýsmon Azımniń óleńderi aǵylshyn, frantsýz, nemis, polıak, makedon, túrik, grýzın, eston, lıtva, tájik, qazaq, qyrǵyz jáne basqa da kóptegen shet tilderine aýdarylǵan. Sondaı-aq, onyń kóptegen óleńderi áýezdi ánderge aınalǵan.
Ýsmon Azım — úsh myńǵa jýyq poezııalyq shyǵarmanyń avtory.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń ǵalymy Iran prezıdenti qolynan syılyq aldy — «ParsToday»
17 jeltoqsanda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń shyǵystaný fakýlteti ırantaný bóliminiń aǵa oqytýshysy, f.ǵ.k. Ǵalııa Ámzeqyzy Qambarbekova Iran Islam Respýblıkasynyń prezıdenti Masýd Pezeshkıannyń qolynan halyqaralyq Farabı (FIA) syılyǵyn aldy, dep habarlaıdy «ParsToday».
Iran Islam Respýblıkasy Ǵylym, zertteý jáne tehnologııalar Mınıstrliginiń jyl saıyn beriletin Islam gýmanıtarlyq ǵylymdarynyń damýyna baǵyttalǵan Farabı Halyqaralyq syılyǵy baıqaýynyń osy jylǵy 3 júldegeri AQSh, Túrkııa jáne Qazaqstan ǵalymdary boldy.
Irandyq BAQ-tyń dereginshe, syılyqtyń maqsattary teorııalyq jáne qoldanbaly salalarda naqtylanǵan, syılyq uıymdastyrýshylyq turǵydan gýmanıtarlyq ǵylymdar salasynda jumys isteıtin ǵylymı-zertteý jáne bilim berý uıymdarynyń barynsha qoldaýyn alýǵa múmkindik beretindeı etip aıqyndalǵan.
Irannyń ǵylym salasyndaǵy eki halyqaralyq syılyǵy bar. Gýmanıtarlyq ǵylymdar salasyndaǵy Farabı halyqaralyq syılyǵy jáne jaratylystaný ǵylymdary salasyndaǵy Horezmı halyqaralyq syılyǵy. Horezmı halyqaralyq syılyǵyn Qazaqstannan osyǵan deıin matematık Asqar Jumadildaev alǵan.
Samǵar Serikuly shańǵy jarysynan Qytaı chempıonatynda altyn medaldi jeńip aldy — CNR
15 jeltoqsanda 2024-2025 jyldarǵa arnalǵan Qytaıdyń shańǵy jarysy ulttyq chempıonatynyń eresekter tobynyń erler arasyndaǵy jekeleı qysqa qashyqtyqtaǵy (klassıkalyq stıl) jarysynda Shyńjań shańǵy komandasynyń sportshysy Samǵar Serikuly altyn medaldi jeńip aldy.
Bul týraly Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» jazdy.
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, 2005 jyly týǵan Samǵar Serikuly jastaıynan shańǵy sportyna jaqyn bolǵan. 2017 jyly onyń muz ben qardaǵy sporttyq talantyn shańǵy sportynyń jergilikti jattyqtyrýshysy Ma Djýn baıqaıdy. Sodan beri ol kásibı shańǵy sporty jolyna túse bastaǵan. Úsh jyldyq jattyǵýdan keıin ol taǵy eki Altaılyq jerlesterimen birge Shyńjań shańǵy komandasyna qabyldanady.
Keıingi jyldary Samǵar Serikuly óziniń tynymsyz kúsh-jigerimen jáne erekshe talantymen otandyq shańǵy jarysynda el kózine túsedi. 2020 jyly Samǵar Serikuly shańǵy jarysynan 16 jasqa deıingi jastar arasyndaǵy ulttyq chempıonatta birinshi oryndy jeńip aldy. Al, 2024 jyly S. Serikuly 14-shi Ulttyq qysqy oıyndarda erler arasyndaǵy qysqa qashyqtyqqa shańǵymen júgirýden jastar tobynda altyn medal jeńip alǵan bolatyn.
Qazaqstan Táýelsizdigi Túrkııanyń eki qalasynda toılandy — TRT
Qazaqstan Respýblıkasy táýelsizdiginiń 33 jyldyǵy Túrkııanyń Kútahııada qalasynda úlken shattyqpen toılandy.
Kútahııa Dýmlýpynar ýnıversıtetinde bilim alatyn qazaqstandyq stýdentter qaýymy uıymdastyrǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúni» merekelik baǵdarlamasy ótti.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Baǵdarlamada osy ýnıversıtette bilim alatyn Qazaqstan stýdentteri qoǵamdastyǵynyń basshysy dotsent Erdal Adaı sóz sóılegen.
— Túrik Memleketteri Uıymy qabyldaǵan ortaq sheshimdermen túrik álemi arasyndaǵy birliktiń nyǵaıa túskenin kórgenimizge qýanyshtymyz. Qazaqstannyń táýelsizdigin birinshi bolyp moıyndaǵan Túrkııa. Eki el arasyndaǵy dostyq nyǵaıta túsýde, — dedi Adaı.
Atalǵan sharada Dýmlýpynar Ýnıversıtetiniń rektory professor Súleımen Qyzyltoprakta sóz sóılegen.
Merekelik baǵdarlama Dýmlýpynar ýnıversıtetinde oqıtyn qazaqstandyq stýdentterdiń mýzykalyq kontsertimen jalǵasyn tapty. Іs-shara barysynda jaqynda álemdik mura tizimine engen «Betashar» sahnalandy.
Sonymen qatar, Qazaqstannyń Táýelsizdik kúni Túrkııanyń Samsýn qalasynda da atap ótildi.
«19 mamyr» ýnıversıtetinde Qazaqstannyń Táýelsizdik kúnine arnalǵan merekelik baǵdarlama uıymdastyryldy, dep habarlaıdy «TRT».
Ýnıversıtet janyndaǵy Túrik tilin oqytý ortalyǵynyń (TÖMER) dırektory Serkan Shen Atatúrik Kongress jáne Mádenıet ortalyǵyndaǵy baǵdarlamada Qazaqstannyń orny erekshe ekenin aıtqan.
Sheteldik stýdentterdiń koordınatory Oljaı Baıraktar ótken jylmen salystyrǵanda is-sharanyń bıyl aýqymdy ótkenin aıtty.
— Ýnıversıtetimizde 120-ǵa jýyq elden stýdent bar. Ár eldiń is-sharasy búgingi is-shara sııaqty qyzyqty, nátıjeli ótedi, — dedi ol.
Baıandamalardan keıin qazaq ánderi shyrqalyp, bı bılenip, túrli is-sharalar ótkizilgen.
Baǵdarlamaǵa Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń hatshysy Ardaqjan Ashatqyzy Bekenova, Samsýn sheteldik stýdentter qaýymdastyǵynyń prezıdenti Hakan Karadýman jáne stýdentter qatysty.
Sondaı-aq, «TRT»-da «Tabyldy ánderi Ankarada shyrqaldy» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Túrki mádenıetiniń halyqaralyq uıymy TÚRKSOI men Tabyldy Dosymov Respýblıkalyq qorynyń uıymdastyrýymen Ankara keskindeme jáne músin murajaıynyń «Túrik Odjaklary» sahnasynda «Sáıgúlik» atty án keshi ótti. Qazaqtyń tuńǵysh bard aqynynyń 60 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan is-sharaǵa Tabyldy qorynyń basshysy Bıjan Qalmaǵanbetov, Ǵ. Jubanova atyndaǵy Aqtóbe oblystyq fılarmonııasynyń Bas redaktory, QR Mádenıet salasynyń úzdigi Oral-Qosaı Báıseńgir, «Qazaqstan» UTA óndiristik ortalyqtyń dybys rejısseri, Tabyldynyń uly Abyl Aıash, QR Ulttyq ulan orkestriniń solısi, Respýblıkalyq án baıqaýlardyń laýreaty Ashat Ámirǵalı, «Qazaqstan» UTA tańǵy-aqparattyq baǵdarlamalar dırektsııasynyń prodıýseri, jýrnalıst Táýirbek Bozekenov qatysty.
Kesh sońynda ónerpazdar TÚRKSOI alǵys hattarymen marapattaldy. Sonymen qatar, keshte Tabyldy Dosymovtyń sýret kórmesi kórermenge usynyldy.
Shandýnnan Qazaqstanǵa alǵashqy TIR halyqaralyq kólik jelisi ashyldy — «Halyq gazeti»
Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymy demonstratsııalyq aımaǵynyń TIR halyqaralyq avtomobıl kóligin qurastyrý ortalyǵynan muzdatylǵan jemisterge toly TIR kóligi jolǵa shyqty. Bul Shandýn ólkesinen Qazaqstanǵa alǵashqy TIR halyqaralyq avtomobıl kóligi marshrýtynyń resmı ashylýyn bildiredi, dep jazady qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy.
Atalǵan basylymnyń málimetinshe, kólik Shyńjańdaǵy Baqty keden beketi arqyly elden shyǵyp, shamamen 6500 shaqyrym joldy basyp, Qazaqstannyń Astana qalasyna jetedi. Bul baǵyt Shandýnnyń joǵary sapaly muzdatylǵan jemisterin Ortalyq Azııaǵa, tipti Eýropa elderine deıin tez jetkizedi.