Qamsyz, qareketsiz qalmaıyq - senator Nurtóre Júsip

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Óz densaýlyǵymyzdy, jaqyndarymyzdyń densaýlyǵyn oılasaq, qamsyz, qareketsiz otyrmaýǵa tıispiz. QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip osyndaı pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz úndeýinde 13 shilde - Ulttyq aza tutý kúni dep jarııalaǵan bolatyn. Búgin túnde Qazaqstannyń barlyq qalasynda memlekettik týlar túsirildi. Nur-Sultan ýaqytymen 12:00-de elde bir mınýttyq únsizdik jarııalandy. Qaterli dertten qaıtys bolǵan azamattardyń rýhyna taǵzym jasaldy. Elimizde koronavırýs juqtyrǵandardyń sany 59 myńnan asyp, onyń ishinde 375 adam qaıtys bolǵany anyqtaldy. Qazaqta «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degen sóz bar. Qaıǵydan qan jutyp, qara jamylǵan áýletterge qaıǵysyna ortaqtasyp kóńil aıtamyn«, - dedi Nurtóre Júsip.

Senator munyń aldynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen jıynyn ótkizgenin, Úkimettiń jumysyn jáne salalyq vedomstvolardyń jumysyn qatań synǵa alǵanyn basa aıtty.

»Jaǵdaıdyń óte kúrdeli sıpat alǵany belgili. Prezıdent eldiń kókeıinde júrgen sózderdi ashyq aıtty. Durys. Jaǵdaıdy ashyq aıtý kerek. Shyndyqty jasyrmaý qajet. Bul turǵydan alǵanda Prezıdent osynyń aldynda jasaǵan televızııalyq Úndeýinde jáne búgingi jıynda eshteńeni jasyryp, jaba toqyp, máseleden syrt aınalyp ketken joq. «Qalyptasqan ahýal eki aptadan keıin jaqsarady dep úmittenemin. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda, jalpy Úkimettiń osy quramda jumys isteý múmkindigi týraly másele týyndaıdy», - dep Úkimet múshelerine qatań eskertý jasady«, - dedi ol.

Osy oraıda Nurtóre Júsip tórt-bes máseleni ortaǵa saldy.

»Birinshi, eldi qajetti dári-dármekpen qamtamasyz etý. «Dárihanalarda dári-dármek tolyp tur» degen aqparat bar. Ol nege elge jetpeıdi? Ár oblys halqyna qajet dári-dármekti dereý jetkizýdiń ne qıyndyǵy bar? Dári-dármek tapshylyǵyn qoldan týǵyzyp otyrǵandar bolsa, dereý anyqtap, jazalaý qajet. Ekinshi, jekelegen azamattar óz qarjysyna dem aldyratyn apparat aldyrtyp jatyr. Osy jabdyqtardy kedendik rásimdeý, jedel qajetti aımaqtarǵa jetkizý isinde úılesimdi áreket joq. Qazir ár mınýt qymbat. Shabandyq jibergen saıyn adam shyǵyny kóbeıe bermek. Úshinshi, Prezıdent «Biz jumystyń tásilderin únemi ózgerte beremiz. Burynǵy basshylyq aıaq astynan naýqastardy sımptomdy jáne sımptomsyz dep bólý kerek dep sheshti. Qazir bul ádistemeden bas tarttyq. Mine osyndaı áreketter halyq arasynda kúmán týǵyzady», - dedi. Jumys tásilderin ózgerte berýden opa tappaımyz. Bardy bar, joqty joq dep aıtýdyń qanshalyq qıyndyǵy bar ekenin túsinbeımin. Osy rette qashyqtan jumys isteýge jiberilgen, shaǵyn jáne orta bıznesi toqtap qalǵan, kúnkóris jaǵdaıy qıyndaǵan azamattardy esepke alyp, memleket tarapynan tıisti qoldaý sharalaryn jasaý qajet dep bilemin«, - dedi senator.

Ol tórtinshiden balalardyń bilim alý máselesine toqtaldy.

»Oqý qandaı jaǵdaıda júredi? Mınıstrlik usynyp otyrǵan úsh nusqanyń eń tıimdisi qaısy? Osy máselede de anyq aqparat qajet. Ata-analar balalaryn mektepke daıyndaý isinde memleket tarapynan naqty jaýaptar kútedi. Oqýlyqpen qamtý isi de nazarda bolýy tıis. Besinshi, jaz ilezde ótedi. Kúz keledi. Qys keledi. Qysqa daıyndyqty qazirden bastaý qajet. Jaz mezgilinde pisken jemis-jıdekten tosap qaınatý, dárilik shópterdi jınaý, quramynda dárýmen mol azyq-túlik qoryn jasaý da kezek kúttirmeıtin sharýalar. Ashyǵyn aıtý kerek, halyq túrli qıyndyqpen betpe-bet qaldy. Ár azamat, ár otbasy, ár áýlet amandyqtyń qamyn jasamasa bolmaıdy. Óz densaýlyǵymyzdy, jaqyndarymyzdyń densaýlyǵyn oılasaq, qamsyz, qareketsiz otyrmaýǵa tıispiz. Qaterli indetten qutylýdyń barlyq sharasyn jasaý qajet. Onsyz at tóbelindeı halqymyzdyń basy qaterge tigiledi. Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolǵaı!«, - dedi Nurtóre Júsip.


Seıchas chıtaıýt