Qamdansań qapy qalmaısyń
Osy maqsatqa tórt jyl ishinde (1984 - 1988 j.j.) tolyǵymen qol jetkizildi. Aktsııasy bar brıtandyqtardyń sany úsh eseden asa ósti. Aktsııany satý tabysty ulǵaıtyp, ónimniń ózindik quny edáýir arzandady. Inflıatsııa eki-úsh ese tómendedi. Mıllıonnan astam brıtandyqtar úıli boldy.
«Temir ledı» atanǵan Margaret Tetcherdiń premerligi tusynda júzege asqan bul sharaǵa bilikti sarapshylar kezinde osylaısha baǵa bergen bolatyn. Muny eske alýyma Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bıyldan bastap Ulttyq kompanııalar aktsııalarynyń bir bóligin ІRO arqyly satýdy qamtamsyz etýdi atqarýshy bılikke mindettegeni jáne ony qalyń buqaraǵa tıimdi bolatyndaı uıymdastyrýǵa naqty tapsyrma bergeni sebep bolyp otyr. Qazir bul jumys qolǵa alyna bastady. Máselen, Premer Kárim Másimov taıaýda óziniń Twitter torabynda ústimizdegi jyldyń 1 maýsymyna deıin respýblıka úkimetine aktsııalardy bastapqy ornalastyrýdy júzege asyrýdyń jospary beriletinin habarlasa, «Samuryq-Qazyna» ál-aýqat qorynyń basshysy Tımýr Kulybaev shilde aıynan bastap baǵdarlamanyń túbegeıli josparynyń daıyndalýynyń aıaqtalyp, ony keńinen nasıhattaý jumystarynyń júrgiziletinin jáne sonyń arqasynda qazaqstandyqtar «halyqtyq ІRO», ıaǵnı aýdarmasynda aktsııalardy bastapqy ornalastyrý jáıli tolyq aqparatqa ıe bolatyndaryn atap ótti.
Iá, qalyń buqarany kótermeleıtin osynaý bir ıgi sharanyń mán-jáıi tóńireginde salıqaly áńgimeler kerek-aq. Kez kelgen jańa istiń aınalasynda túrli pikirlerdiń oryn alatynyn eskersek, Ulttyq kompanııalar aktsııalaryn qarapaıym halyqqa satýdyń tıimdiligine kúmánmen qaraıtyndardyń da bar ekendigin aıtýǵa týra keledi. Bul jóninde respýblıkalyq «Aıqyn» gazetinde ekonomıka máseleleri turǵysynda óte saýatty ári tógildire otyryp jazatyn ǵalym-ekonomıst Jumabek Jandildınniń «Aktsııa satyp alý qıyn emes» atty maqalasynda (07.04.2011) jan-jaqty aıtylady. Atap aıtqanda, ol kisi keıbir laýazymdy tulǵalardyń «aktsııalardy satyp alý táýekeli mol qadam» dep túsindiretinin, endi bireýleriniń «bul aktsııalar zańmen qorǵalmaıdy» dep halyqty shoshyndyrǵylary keletinin tilge tıek ete otyryp, osy turǵydaǵy tujyrymdardyń negizsiz ekendigin, kerisinshe bul aktsııalardyń eshqandaı da qunsyzdanbaıtynyn jáne olardyń jarqyn bolashaǵyn naqty dáıektermen dáleldep shyqqan. Sóıtip, dúıim jurtshylyqty múmkindik berip turǵan kezde aktsııalardy satyp alýǵa úndeı otyra, bul aktsııalar keshegi Keńes zamanynyń «kemeldengen sotsıalızm» kezinde de jóndi ıgilik kóre almaǵan shól-shóleıt daladaǵy, temir jol torabynan alysqa ornalasqan «aty shýly» otyz aýdan turǵyndarynyń qolyna tıse, durys bolar degen oıymen óziniń maqalasyn túıindeıdi. Osylaı bolǵan jaǵdaıda azamattar óz qarjylaryn kóbeıtip qana qoımaı, ulttyq kompanııalar men iri kásiporyndardyń aktsııalarynyń ıeleri retinde bul qurylymdardaǵy basshylyqtyń tarapynan atqarylyp jatqan jumystarǵa baqylaý deńgeıin kóterýge, sondaı-aq korporatıvti basqarý men korporatıvti mádenıettiń jańa standartyn qalyptastyrýǵa da oń septigin tıgizeri daýsyz. «Halyqtyq ІRO» sonymen qatar ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýǵa, qor naryǵyn damytýǵa serpin berýge jáne eldiń ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa da ıgi áser eteri sózsiz.
Eń bastysy, qolǵa alynǵan bul sharanyń qazaqstandyq kompanııalarǵa ınvestıtsııa kólemin barynsha ulǵaıtýǵa qosymsha múmkindik týǵyzatynyn ári Qazaqstan azamattaryn osy ınvestıtsııalyq úrdiske meılinshe tartýǵa jaǵdaı jasaıtyn tetikterdiń úkimettiń tarapynan qarastyrylyp jatqanyn aıtqan jón. Mundaı bastamany men óte mańyzdy dep bilemin, óıtkeni onyń aldaǵy 5-7 jyldar ishinde údemeli ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq strategııany júzege asyrýǵa yqpaly molynan bolatynyna kámil senemin. Óıtkeni, jalpy quny 46 mıllıard dollardy quraıtyn ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq baǵdarlamany qarjylandyrý búgingi kún tártibindegi eń ózekti másele bolyp otyr. Árıne, qarjy kózderi joq emes, bar. Degenmen, bul jerde jaqsylap oılaný kerek. Máselen, múmkin degen qarjy kóziniń biri - Ulttyq qor. Biraq, biz bul Qordy keleshek urpaq ıgiligi úshin qurdyq emes pe? Ókinishke qaraı, Qordan álemdik qarjylyq daǵdarys kezinde 10 mıllıard dollardy alyp, jumsaýǵa májbúr boldyq. Sondyqtan, endigi jerde oǵan tıispegenimiz abzal.
Qarjylandyrýdyń qaınar kózi bıýdjet ekeni belgili. Alaıda, bıýdjet negizinen TMD elderiniń ishinde eń aýqymdy bolyp eseptelinetin áleýmettik baǵdarlamany qarjylandyrýǵa baǵyttalyp otyr jáne onyń mólsheri eshbir qıynshylyqtarǵa qaramaı jylma-jyl ósý ústinde jáne óse de bermek. Osy oraıda, Dostastyq sheńberindegi bir de bir eldiń óz turǵyndaryna, bıýdjet salasyndaǵy qyzmetkerlerine, zeınetkerlerine Qazaqstandaǵydaı pármendi túrde qoldaý kórsete almaı otyrǵanyn qaperde ustaý ıgi. Endeshe, bıýdjetke ıek artý asa quptarlyq sharýa emes. Qarjylandyrýdyń mańyzdy tetikteriniń endi biri syrttan qaryz alý. Bizder sońǵy ýaqytqa sheıin úlken kólemdegi qaryzdar alyp keldik. Ásirese, bank sektorynyń álemdik daǵdarysqa deıingi qaryz alý deńgeıi ishki jalpy ónimniń 40-50 paıyzyna deıin jetti. Tek qaıta qurylymdaýdyń nátıjesinde bankilerdiń bul qaryzdary búginderi barynsha azaıtyldy. ıAǵnı, bul bank daǵdarysynan barlyǵymyz sabaq alýymyz kerek. Olaı bolsa, qaryz alý máselesinde de asa saq bolǵanymyz jón.
Investıtsııa tartýdyń taǵy eki mańyzdy baǵyty bar. Olar - sheteldik tikeleı ınvestıtsııalar jáne ІRO tetigi arqyly múmkin bolǵansha kóp kólemde kapıtal tartý. Birden aıtý kerek, ózge elderdiń tájirbıelerine qaraǵanda, qarjylandyrýdyń bul kózderi meılinshe tıimdi bolyp tabylady. Sondyqtan da jumysty osy baǵytta órbitken durys. Іzdenister de joq emes. Máselen, sheteldik ınvestıtsııalar tartýǵa toqtalsaq, qazir Qazaqstanǵa ınvestorlar tarapynan qurmet joǵary. Sebebi, bizdiń el Grekııa, Islandııa jáne taǵy basqa bir elderdegideı qarjylyq tártipsizdikke jol bergen joq. Memleket jarty jyldyń ishinde bank sektoryn tolyqtaı tártipke keltirdi, bankter aınalasyndaǵy jaǵdaıdy rettedi, ashyq dıalog qura kele, kredıtorlarmen ózara kelisimge keldi. Búgin kredıtorlardyń kóńilderi toq, bankter de aman esen, qarjy sektory damý jolyna tústi. Bir sózben aıtqanda, mazasyzdanýǵa eshqandaı negiz joq. Al ınvestor tek turaqty, senýge bolatyn elge keletinin eskersek, sol ınvestorlardyń kelýine barlyq jaǵdaı týǵyzyp otyrǵan bizdiń Úkimettiń, Ulttyq kompanııalardyń alymdy jumysyn, sheshim qabyldaýdaǵy naqty saıası erik-jigerin baǵalaý kerek.
Sondaı-aq, joǵaryda atap ótkenimizdeı Úkimettiń «Samuryq-Qazyna» ál-aýqat qorymen birlesip, osy holdıngke kiretin Ulttyq kompanııalardyń aktsııalaryn otandyq ІRO satylymyna shyǵarý baǵytynda qolǵa alyp jatqan kóńilge qonymdy tirshilikterin de oń baǵalasaq oryndy bolar edi. Solardyń keıbirine jalpylama aqparat berý maqsatynda tereńirek toqtala ketsek. Eń aldymen, aktsııalardy bastapqy ornalastyrý birneshe satyda ótetinine nazar aýdarǵan jón. Máselen, synaq retinde bıylǵy jyly «QazMunaıGaz» Barlaý Óndirý», ıaǵnı tikeleı munaı jáne gaz óndiretin bólimshelerdiń aktsııalaryn satýǵa shyǵarý kózdelip otyr. Naqtyraq aıtqanda, bul óndiristik kásiporyn aktsııa quny 500 mıllıon dollar turatyn óz aktsııalarynyń 5 paıyzyn satýǵa shyǵarmaqshy. Shart boıynsha ár qolǵa 50-den artyq emes aktsııadan satýǵa ruqsat etiletin bolady, al bul aktsııalardy satyp alý «Qazposhta» mekemeleri arqyly júzege asady. Munda kez kelgen adam kelip, aktsııalar qunyn biledi de, olardy satyp alǵan soń, ol Qazaqstandaǵy eń iri munaı kompanııasynyń qosarly ıegerine aınalady. Sál keıin qazaqstandyq azamattardyń KEGOK-tyń, «Qazposhtanyń», «Qazaqstan temir joly» men múddeli energetıkalyq kompanııalardyń qosarly ıegerleri atanýǵa múmkindikteri bar. Osylaı birte-birte barlyq ulttyq kompanııalardyń aktsııalary ornalastyrylatyn bolady. Bul týraly 2011 jylǵy 28 aqpanda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev respýblıkalyq BAQ ókilderine bergen suhbatynda: «Men qazirdiń ózinde «Qazmyrysh» basshylyǵymen sóılestim, olar daıyn. «Qarmetkombınat», ENRC jáne «Qazaqmys» kásiporyndary da bul aktsııaǵa qatysady ǵoı degen oıdamyn», - dep atap ótti. Qazaqstan azamattary satyp alǵannan keıin qalǵan aktsııalar bizdiń zeınetaqy qorlaryna satylatynyn da eskergenimiz jón.
Endigi basty másele naryq jaǵdaıynda aktsııa degenniń ne ekenin jáne onyń qalaı baǵalanatynyn túsinip, úırenýge tireletindeı. ıAǵnı, «Qap..!» dep qalmaý úshin, árkim oılanyp baryp naqty sheshim qabyldaýy kerek. Aıtalyq, siz «QazMunaıGaz» Barlaý Óndirý» aktsıonerlik qoǵamynyń aktsııasyn satyp alǵyńyz keledi delik. Ol úshin bul kompanııanyń qansha turatynyn bilýińiz qajet, máselen onyń quny 10 mıllıard dollardy qurasa, aktsııasynyń bir paıyzy qansha turady, degendeı. Munyń syrtynda, túrli jaǵdaılardyń da oryn alýy ábden múmkin. Mysaly, siz búgin 50 myń teńgege 50 aktsııa satyp aldyńyz. Dál osy mezette sizdiń aktsııalaryńyzdy satyp berýdi usynatyn alypsatarlar men satarmandar tabyla ketýi, sóıtip barlyq aktsııalardyń bir qolǵa qaıta kóshýi ábden múmkin. Al, negizinde aktsııa satyp alǵan ár adam ne broker arqyly, ne tikeleı ózi aktsııalardyń qunyn baqylap otyrýy tıis. Eger siz tózimdilik tanytyp, baqylaýyńyzdyń nátıjesinde bir-eki jyldan keıin aktsııańyzdyń quny meılinshe óskenin kórseńiz, olardy tıimdi etip satyp mol paıdaǵa kenelýge bolady. Saıyp kelgende, budan eki jaq ta utady. Óıtkeni, ulttyq kompanııalar ınvestıtsııa túrinde halyqtyń aqshasyn alsa, al adamdar óz aqshalaryn paıdaly negizge jumsaıdy. Búkil álemde osylaı jasalady, siz de bul ıgi sharadan syrt qalmaýǵa qazirden bastap qam-qareket etińiz.